← Eesti

2-15-17843/23

Tsiviilasi nr 2-15-17843 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 15.06.2016.a, Tallinn Tsiviil

§ 105lg 3 ja § 106 lg 2).

3.

  1. M.A’ilt välja mõistetud igakuise elatise suurus hagi esitamise ja maakohtu otsuse tegemise ajal on Pärnu Maakohtu 29.09.2008 maksekäsu määruse nr 2-08-54694 alusel 95,87 € (üheksakümmend viis eurot ja 87 senti, so pool summast 191,73€) kuus. 3.
  2. M.A on menetluse ajal perioodi 26.11.2015 – 31.03.2016 eest tasunud D.M. kontole 399,46 €, millega kostja asenduskohustus on täidetud seisuga 31.03.
  3. Kostja poolt makstud ulatuses loetakse A.K’u ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks ning samas ulatuses läheb elatise nõue A.K’u vastu hagejalt üle kostjale (

§ 106lg 2).

3.

  1. Edasine elatis asenduskohustusena tuleb MA’il maksta hiljemalt kohustuse tekkimise kuu 10.kuupäevaks (A.K’u poolt tasumata osas) D.M. (isikukood XXXXXXXXXXX) kontole nr XXX Swedbank AS-is, selgitusega: asenduselatis R-le. Kostjal on õigus saada kohustuse täitmiseks teavet D.M-lt ja kohtutäiturilt. 3.
  2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 3.
  3. Selgitada, et kohus jätab tähelepanuta A.K’u 20.02.2016 esitatud ulatuslike vormi- ja sisupuudustega nõude elatise suuruse vähendamiseks, kuivõrd A.K. ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks, ei ole ka taotlenud enda kaasamist ning Pärnu Maakohtu menetluses on juba tsiviilasi 2-16-1115 R.M. hagis A.K’u vastu elatise suuruse muutmiseks, milles A.K. saab elatise vähendamise hagi esitada vastuhagina, vormistatuna TsMS § 338 -340 ja § 363 sätestatud vormi- ja sisunõuete kohaselt. 3.
  4. Kohtuotsus pooltele kätte toimetada ja saata teadmiseks A.K.’ule (eluk. XXX, epost: XXX) ning peale jõustumist teadmiseks kohtutäitur Rocki Albert’ile.
  5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  6. 26.11.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt välja mõista asenduskohustusena elatise 191,73 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni lapselapse täisealiseks saamiseni. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kohustati A.K’i 29.09.2008.a Pärnu Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-08-54694 tasuma oma lapse (hageja) ülalpidamiseks elatist 3000 krooni (191,73 eurot) alates 21.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on A.K’i ema. A.K. ei ole seitsme aasta jooksul tasunud lapse ülalpidamiseks elatist ja hagi esitamise ajal on võlg üle 16 646,62 euro. Hageja esindaja on pöördunud kohtutäituri poole kohtulahendi sundtäitmiseks, kuid täitmisel ei ole tulemust, sest lapse isal puuduvad vahendid, mille arvelt kohustust täita. Hageja esindaja on teinud kõik endast oleneva, et lapse isalt elatist saada, kuid lapse isa rikub ülalpidamise kohustust. 03.03.2016.a vastuses kinnitas hageja esindaja, et on saanud A.K’ilt jaanuaris 88,38 eurot ja veebruaris 88,38 eurot. M.A. on 10.12.2015.a tasunud 111,85 eurot, sh novembri eest 15,98 2

(6)Tsiviilasi nr 2-15-17843 eurot ja detsembrikuu eest 95,87 eurot, 31.12.2015.a tasus 95,87 eurot jaanuarikuu eest, 31.01.2016.a veebruarikuu eest 95,87 eurot ja märtsikuu eest 95,87 eurot. Enne pole A.K. 7.a elatist maksnud, on olemas ka võlgnevus üle 16 646,62 euro. Pärast vanaemalt elatise nõudmist hakkas A.K. osaliselt ülalpidamiskohustust täitma. Hageja esindaja kardab, et kui hagi jätta rahuldamata, siis A.K. lõpetab ka osaliselt maksmise ära, sest pole seda 7.a teinud, kuigi ise töötab Suurbritannias. Hageja märkis, et kohtu poolt väljamõistetud summa on 191,73 eurot kuus, kuid hageja saab kostjalt ja A.K’ilt kokku 184,25 eurot kuus. Kostja vastuväited
  1. Kostja võttis hagi osaliselt õigeks ja tunnistas nõuet osaliselt kostjale seaduses sätestatud ulatuses ning kostjale ettenähtud suuruses. Vanavanemad vastutavad vaid siis, kui lapse vanematelt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Vanavanemad täidavad asenduskohustust osavõlgnikena, seega on asenduskohustus ka isapoolsel vanaisal. Seega saab kostja kohustus olla vaid ½ ulatuses ehk summas 95,87 eurot kuus (191,72 eurot / 2). Kostja palus jätta hagi osaliselt, summas 95,86 eurot rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kostja märkis, et hageja ei ole kuni kohtusse pöördumiseni kordagi kostjalt elatist küsinud. Ühtlasi esitas kostja elatise asenduskohustuse arvestuse perioodi 26.11.2015.a – 31.12.2015.a eest ja maksedokumendi sama perioodi eest summas 111,85 eurot elatise maksmise kohta. 02.03.2016.a esitas kostja taotluse jätta hagi rahuldamata, kuna lapse isa A.K. on avaldanud soovi ise elatise maksmist jätkata, on esitanud kohtule selles osas ka avalduse ja on kirjavahetuses kohtutäituriga. Alates jaanuarist 2016.a on A.K. ka täitma asunud oma kohustust elatusraha maksmise osas (tõendiks kohtule saadetud maksekorralduste koopiad). Esimese astme kohtu otsus
  2. Pärnu Maakohus tegi 17.03.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hagi esitamisest 26.11.2015.a kuni hageja täisealiseks saamiseni 31.08.2022.a üleneja sugulase asenduskohustusena igakuise elatise selles ulatuses, mida A.K. ei ole hagejale tähtaegselt tasunud, kuid mitte rohkem kui 50% A.K’ilt jõustunud kohtulahendiga hageja kasuks väljamõistetud igakuise elatise summast. Maakohus märkis resolutsioonis, et kostjalt väljamõistetud igakuise elatise suurus hagi esitamise ja kohtuotsuse tegemise ajal on Pärnu Maakohtu 29.09.2008.a maksekäsu määruse nr 2-08-54694 alusel 95,87 eurot kuus. Kostjalt väljamõistetud elatise suurus muutub vastavalt resolutsiooni punktile 2, kui jõustub kohtulahend, millega muudetakse A.K’ilt väljamõistetud elatise suurust. Kostja on menetluse ajal perioodi 26.11.2015.a - 31.03.2016.a eest tasunud D.M. kontole 399,46 eurot, millega kostja asenduskohustus on täidetud seisuga 31.03.2016.a. Kostja poolt makstud ulatuses loetakse A.K’i ülalpidamiskohustus hageja ees täidetuks ning samas ulatuses läheb elatise nõue A.K’i vastu hagejalt üle kostjale (perekonnaseaduse (

) § 106 lg 2). Edasine elatis asenduskohustusena tuleb kostjal maksta hiljemalt kohustuse tekkimise kuu 10. kuupäevaks (A.K’i poolt tasumata osas) D.M. kontole. Kostjal on õigus saada kohustuse täitmiseks teavet D.M-lt ja kohtutäiturilt. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selles, et A.K’ilt mõisteti välja poja (hageja) kasuks elatis 3000 krooni (191,73 eurot) kuus alates 21.08.2008.a kuni lapse täisealiseks saamiseni ning A.K. ei ole elatise maksmise kohustust kuni 2015.a lõpuni täitnud. Kohtutäituri R. Alberti 23.11.2015.a teate kohaselt on kohtumäärusest tulenev A.K.’i elatusraha võlgnevus hagejale perioodi 21.08.2008.a – november 2015.a eest kokku 16 646,62 eurot. Eeltoodud asjaoludega on tuvastatud, et vaatamata hageja esindaja pingutustele ja alustatud täitemenetlustele ei ole hageja juba pikema aja jooksul (üle 7 aasta) oma teiselt vanemalt elatist saanud ja lapse huvides on nõuda ülalpidamist kohustatud isiku ülenejatelt sugulastelt, s.o A.K.’i vanematelt, kes 3

(6)Tsiviilasi nr 2-15-17843 rahvastikuregistri andmetel on kostja ja R.K. Ka kostja on omaks võtnud 14.12.2015.a seisuga, et esinevad

§ 106

nimetatud alused ülenejalt sugulaselt asenduskohustusena elatise nõudmiseks ja on menetluse ajal asunud oma kohustust täitma. Kostja ei ole oma varalisest seisundist tingitud vastuväiteid hagile esitanud, kuid pooltel on vaidlus kostja vastutuse ja kohustuse ulatuse üle. Hageja nõuab kostjalt elatist 191,73 eurot kuus ehk samas ulatuses, kui on välja mõistetud lapse isalt, kuid kostja on olnud nõus maksma sellest pool ehk 95,87 eurot kuus. Kohus nõustus kostja vastuväidetega selles, et kuivõrd ülalpidamiskohustuse täitmata jätnud vanema ülenejatel sugulastel ehk vanavanematel on võrdne vastutus asenduskohustuse täitmisel ja see vastutus tulenevalt kohustuse isiklikust iseloomust (nõudeõigus tuleneb sugulussidemest) ei saa olla solidaarne, vaid üksnes osavastutus

§ 105

lg 3 mõttes, siis ei saa kostjalt välja mõista elatist suuremas määras kui 50% A.K’ilt kohtulahendiga väljamõistetud summast. Kohus ei pidanud põhjendatuks ja jättis arvesse võtmata kostja poolt 02.03.2016.a esitatud vastuväited selle kohta, et lapse isa A.K. on asunud ülalpidamise kohustust ise täitma, mistõttu hagi aluseks olevad asjaolud on ära langenud ja hagi tuleks jätta rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on A.K. tasunud kohtutäituri kontole elatist alates 2016.a, kahe kuu s.o jaanuar-veebruar 2016.a jooksul ja kokku 200 eurot, millest hageja kätte on kohtutäiturilt jõudnud 2 x 88,38 = 176,76 eurot. Samas on aga 29.09.2008.a kohtulahendi kohaselt A.K’i elatise maksmise tegelik kohustus kahe kuu eest 2 x 191,73 = 383,46 eurot. Järelikult on elatist maksma kohustatud lapsevanem tegelikult maksnud elatist vähem kui pooles ulatuses ja nimetatud kuude eest ning vaatamata kostja poolt 191,74 euro tasumisele, on A.K’il jätkuvalt üleval võlg 14,96 eurot, samuti ei ole A.K. asunud maksma perioodil 21.08.2008.a – 31.12.2015.a kogunenud elatise võlga, mille suurus on vähemalt 17 000 eurot. Kohtuotsuse tegemise seisuga puuduvad andmed, et A.K oleks tasunud ette hageja märtsikuu 2016.a elatist. Arvesse võttes, et A.K ei ole 7.a jooksul kordagi näidanud üles initsiatiivi lapse ülalpidamiskohustuse täitmiseks ning on ka pärast vanavanema vastu hagi esitamist täitnud oma kohustust üksnes osaliselt (olles 20.02.2016.a e-kirjas muuhulgas kohtule teatanud, et ei suuda uue pere tõttu ilmselt nõutud ulatuses elatist maksta), siis esineb kohtu hinnangul põhjendatud kahtlus, et hagi rahuldamata jätmisel võib laps taas vajalikust regulaarsest ülalpidamisest ilma jääda. Kohus leiab, et

§ 106

nimetatud alused asenduskohustuse nõudmiseks võiksid küll tõenäoliselt ära langeda, kui lapse vanem asub jooksvat elatist ise maksma täies ulatuses ning samaaegselt hüvitab (suuremas osas) elatise võla või asub võlga hüvitama regulaarsete maksetega, kuid antud asjas märkimisväärse elatisevõla puhul A.K’i poolt paarikuine osaline jooksva elatise maksmine ei kõrvalda neid aluseid. Selleks, et vanavanema asenduskohustus ära langeks, peab olema tõendatud, et vanemal on vara ja tahe edaspidi oma kohustust täies ulatuses täita. Samuti kohtu hinnangul hagi rahuldamine ei saa kahjustada kostjat ebaõiglaste sissenõuetega, kuna asenduskohustuse täitmine seatakse sõltuvusse põhivõlgniku ehk A.K’i poolt kohustuse täitmisest. Hageja kasuks elatise sissenõudmiseks on juba olemas jõustunud ja A.K’i suhtes täitmisel kohtulahend – Pärnu Maakohtu 29.09.2008.a maksekäsu määrus. Kohtule teadaolevalt, kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt on Pärnu Maakohtu menetluses alates 01.02.2016.a hageja hagi A.K’i vastu elatise suuruse muutmiseks (tsiviilasi nr 2-16-1115), millega võidakse muuta senikehtivat kohtulahendit. Järelikult käesolevas asjas hagi rahuldava kohtuotsuse jõustumisel tekib sama ülalpidamisnõude osas paralleelselt kaks kehtivat täitedokumenti ning topelttäitmise vältimiseks tuleb kindlaks määrata asenduskohustuse suurus sõltuvalt põhikohustusest ja asenduskohustuse täitmise kord. Lapse vanema ülenejal sugulasel ehk kostjal tuleb elatiskohustust lapse vanema asemel täita juhul, kui lapse vanem ei ole kogu väljamõistetud elatist jooksva kuu eest kuu alguseks ära maksnud ning osavastutuse alusel tuleb vanavanemal elatist maksta mitte rohkem kui 50% lapse vanemalt kohtulahendiga välja mõistetud elatise summast. Kui lapse vanem maksab tähtaegselt kogu ettenähtud elatise, asenduskohustust täita 4

(6)Tsiviilasi nr 2-15-17843 vaja ei ole, kuid vanavanema poolt makstud osas loetakse vanema kohustus lapse ees täidetuks ja selles osas läheb nõudeõigus vanema vastu lapselt üle vanavanemale. Kohus leidis, et asenduskohustusena elatist

§ 106

lg 2 alusel saab nõuda alates hagi esitamisest ning kuni lapse täisealiseks saamiseni. Apellatsioonkaebus

  1. Maakohtu otsuse peale esitas kostja apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada elatise väljamõistmise osas, kuna lapse isa A.K. on avaldanud soovi ise elatise maksmist jätkata. Lapse isal on püsiv elu- ja töökoht Inglismaal. Samuti on ta esitanud kohtule selles osas ka avalduse ja on kirjavahetuses kohtutäituriga. Alates 2016.a jaanuarist on ta täitma asunud oma kohustust elatisraha maksmise osas. Vastustaja seisukoht
  2. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab et Pärnu Maakohtu 17.03.2016.a otsus tuleb osaliselt tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja elatise tingimuslikult selliselt, et kostjalt väljamõistetud elatise suurus muutub, kui jõustub kohtulahend, millega muudetakse A.K’ult väljamõistetud elatise suurust. Muus osas tuleb jätta Pärnu Maakohtu 17.03.2016.a otsus muutmata. Kostja apellatsioonkaebus tuleb seega rahuldada osaliselt.
  4. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse täies ulatuses. Seega tuleb ringkonnakohtul kontrollida maakohtu otsuse seaduslikkust tervikuna. Maakohus määras otsuse resolutsiooni p-s 3, et kostjalt välja mõistetud elatise suurus muutub siis, kui jõustub kohtulahend, millega muudetakse lapse isalt välja mõistetud elatise suurust. Sellisel viisil ei saa kohus kostja suhtes otsust teha ja kohtuotsusega kostja kohustusi kindlaks määrata. Igal isikul peab olema õigus viibida oma kohtuasja arutamise juures. Isiku suhtes ei saa teha otsust, kui teda ei ole asja arutamisse kaasatud. Juhul, kui lapse isa suhtes elatise suurust muudetakse, ei saa see tähendada, et see omaks automaatset mõju ka lapse vanaema ehk käesoleva tsiviilasja kostja suhtes ilma, et kostja oleks asja lahendamisse kaasatud. Selleks, et lapse vanaema suhtes välja mõistetava elatise suurust muuta, tuleb selleks tulevikus esitada elatise suuruse muutmise hagi. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostjalt välja mõista elatist selliselt, et selle suurus muutub sõltuvalt tulevikus A.K’ult väljamõistetava elatise suurusest. Seega tuleb see osa resolutsioonist välja jätta. Kui A.K’u suhtes jõustub uus lahend, millega muudetakse temalt väljamõistetud elatise suurust, siis on võimalik hagejal

§ 106

lg-s 2 nimetatud eelduste täitmisel nõuda ka selles summas elatise väljamõistmist kostjalt. 8. Muus osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Apellatsioonkaebuses toodud asjaolud ei anna alust maakohtu otsust tühistada. See, et lapse isa on avaldanud soovi ise elatise maksmist jätkata, ning tal on püsiv elu- ja töökoht Inglismaal, ning lapse isa on osaliselt enda kohustust täitnud, ei ole alus, et maakohtu otsust tühistada. Maakohus tuvastas õigesti

§ 106lg 2 kohaldamise eeldused.

Maakohus tuvastas, et enne hagi esitamist ei ole lapse isa elatise kohustust täitnud, täitemenetlus ei olnud tulemuslik ning lapse isal on elatise võlgnevus ligikaudu 17 000 eurot. Maakohus tuvastas ka selle, et pärast hagi esitamist (alates 2016.a) on lapse isa enda elatise võlgnevust hakanud kohtutäituri vahendusel osaliselt vähendama (kandes kohtutäiturile igakuiselt 100 eurot, millest 88,38 eurot on hagejale laekunud), kuid nimetatud asjaolu ei ole alus, et maakohtu otsus tühistada. Hageja vastuse kohaselt apellatsioonkaebusele on lapse isa kohtutäiturile makstud summade ulatuses maksnud tagasi enda varasemat elatise 5

(6)Tsiviilasi nr 2-15-17843 võlgnevust ning mitte jooksvat elatist. On eluliselt usutav, et ka edaspidiselt on Inglismaal elavalt isikult ülalpidamist ülemäära raske saada juhul, kui lapse isa enda kohustust vabatahtlikult täies ulatuses ei täida.

§ 106

lg 2 eesmärgiga ei ole kooskõlas see, kui nimetatud sättes märgitud hagi rahuldamise saaks välistada sellega, et võlgnikust lapsevanem tasub osaliselt paar elatisemakset, kuigi varasemalt seitsme aasta jooksul ei ole täitemenetlus olnud tulemuslik. Asja materjalidest ei nähtu ja apellatsioonkaebuses ei ole välja toodud asjaolusid, mille kohaselt saaks kohus jõuda veendumusele, et lapse isal on nii palju vara, et ta saaks enda ülalpidamiskohustust täies ulatuses täita. Vastupidiselt on maakohus tuvastanud, et lapse isa sõnade kohaselt ei võimalda lapse isa varanduslik olukord tal täies ulatuse elatist maksta, kuna lapse isal on uus pere. Maakohus märkis õigesti, et isegi kui lapse isa hakkaks pärast maakohtu otsust elatist korrektselt tasuma, siis see ei halvendaks ka kostja olukorda, kuna kostjal puudub elatise tasumise kohustus ulatuses, milles lapse isa oma kohustust täidab. Menetluskulude jaotus 9. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Lähtudes TsMS 163 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud poolte endi kanda, kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt. Maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust pole alust muuta. Krista Kirspuu (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.