← Eesti

3-14-50486/43

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 5§ 165§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Tallinn Haldusas

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Ü. L. oli OÜ Marakame juhatuse liige alates 03.10.2003 kuni käesoleva ajani, jagades perioodil 03.10.2003 – 02.12.2008 juhatuse liikme kohustusi E. T-iga.
  2. Maksu- ja Tolliameti (MTA) Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) tegi 20.04.2010 OÜ-le Marakame maksuotsuse nr 12.2-3/3058-2, millega kohustas äriühingut tasuma käibemaksu summas 49 832 krooni. Maksuotsuse põhjenduste kohaselt on äriühing alusetult vähendanud oma
  3. a veebruarikuus tasumisele kuuluvat käibemaksu, deklareerides 20% määraga maksustava käibe hulgas kreeditarve summas -428 333,33 krooni ning arvestanud sellelt käibemaksu summas -85 666,67 krooni. Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg-st 7 ja § 11 lg-st 1 tulenevalt puudus äriühingul seaduslik alus
  4. a ja
  5. a osutatud, kuid teenuse saaja (Agal Kinnisvarad OÜ) poolt tasumata jäetud teenuste arvetele kreeditarve väljastamiseks.
  6. MTA PMTK tegi OÜ-le Marakame 18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2506-22, millega kohustas äriühingut tasuma käibemaksu summas 74 199 krooni, tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt summas 72 179 krooni, tulumaksu füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt summas 42 887 krooni, kohustusliku kogumispensioni makse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt summas 2599 krooni, töötuskindlusmakse füüsilisele isikule tehtud väljamaksetelt summas 1170 krooni, erisoodustuse tulumaksu summas 1064 krooni ning erisoodustuse sotsiaalmaksu summas 1672 krooni (kokku 222 352 krooni). Maksuhaldur oli seisukohal, et OÜ Marakame on deklareerinud alusetult suuremana maha arvamisele kuuluvat sisendkäibemaksu Mego Ehitusgrupp OÜ arvetelt ning jätnud deklareerimata tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt, mis on väidetavalt tasutud Mego Ehitusgrupp OÜ nimel vormistatud arvete eest, milledel kajastatud kaupu ja teenuseid tegelikkuses saadud ei ole ning kõnede eest, mis ei ole Marakame OÜ ettevõtlusega seotud. Tasutud on Tele2 Eesti AS arvetel näidatud kõnede eest, mille seos Marakame OÜ ettevõtlusega ei ole kinnitust leidnud ning Marakame OÜ kassast on tehtud juhatuse liikmele väljamakse, mida tuleb arvestada kui töötasu. Samuti on ettevõttel deklareerimata ja tasumata auto erisoodustuse tulumaks, sotsiaalmaks ning omatarbelt käibemaks. 2

(11)3-14-50486
  1. MTA kohustas 05.12.2013 vastutusotsusega nr 13-7/283-14 Ü. L-it tasuma OÜ Marakame maksuvõlga summas 7927,03 eurot. Kontrollitavatel perioodidel vastutas deklaratsioonide õigsuse eest OÜ Marakame juhatuse liige Ü. L. ainuisikuliselt. Ü. L. on OÜ Marakame juhatuse liikmena jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lg-st 1 ning maksuseadustest tulenevad kohustused, mis väljendus tegelikult mittetoimunud tehingute alusel sisendkäibemaksu deklareerimises, maksustatava käibe vähendamises alusetu kreeditarve deklareerimise läbi ning äriühingu vahenditest telefonikulude hüvitamises, mis ei olnud seotud ettevõtlusega. Ü. L. rikkus nii deklareerimiskohustust kui deklaratsioonides õigete andmete esitamise kohustust, mille tulemusena tekkis OÜ-l Marakame maksuvõlg. Ü. L. oli teadlik, et arvetel kajastatud tehingupartnerid pole tegelikud kauba müüjad ja teenuse osutajad, samuti tegutses ta tahtlikult kreeditarve koostamisel ja maksuarvestuses kajastamisel ning oli teadlik sellest, et äriühingule kuuluvaid telefoninumbreid ei kasutata ärilistel eesmärkidel. Vaatamata sellele kajastas Ü. L. eelnimetatud arveid OÜ Marakame raamatupidamises ja soovis nende alusel suurendada sisendkäibemaksu käibedeklaratsioonidel. Käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu lubatust suuremana kajastamine on tahtlik tegu, kuna selle eesmärgiks oli äriühingu maksukohustuse vähendamine. Kuna maksumenetluses on tuvastatud Ü. L.i tahtlik tegevus, siis rakendub tema suhtes vastutusotsuse tegemisel viieaastane aegumistähtaeg.
  2. Ü. L. esitas MTA 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 peale vaide, mille MTA jättis 31.01.2014 vaideotsusega nr 6-1/1948-2 rahuldamata.
  3. Ü. L. esitas 10.04.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täiendatud 20.04.2015) MTA 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 ja 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamiseks. Vastutusotsus on täis ebaõigeid ja paljasõnalisi väiteid, väärtõlgendusi, vasturääkivusi ning faktivigu. Tõendatud ei ole kaebaja süü või tahtlus OÜ Marakame maksuvõla tekkimisel või selle maksmata jätmisel, samuti põhjuslik seos OÜ Marakame maksuvõla ja kaebaja tegevuse vahel. Kaebaja nõustub seose olemasoluga OÜ Marakame maksuvõla ja OÜ Agal Kinnisvarad tegevuse vahel, kuid seosed on hoopis teised, kui väidab maksuhaldur. OÜ Marakame maksuvõlg on tekkinud OÜ Agal Kinnisvarad poolsest tegevusest, kuivõrd OÜ Agal Kinnisvarad jättis täitmata oma kohustused OÜ Marakame ees. MTA selgitused ja järeldused OÜ Agal Kinnisvarad tegevuse osas sisaldavad faktivigu ning on vasturääkivad. Kaebaja on korduvalt selgitanud, et OÜ Agal Kinnisvarad poolt maksuhaldurile antud selgitused ning tsiviilasjas nr 2-13-15761 kohtule antud selgitused erinevad teineteisest peaaegu 100%. MTA on jätnud kaebaja vastuväited tähelepanuta ning lähtunud OÜ Agal Kinnisvarad antud selgitustest, mistõttu lähevad vastuollu ka MTA enda järeldused ja tegevus. MTA on käsitanud OÜ Marakame telefoninumbrite teemat ning teinud järelduse, et vastavaid telefoninumbreid ei kasutatud OÜ Marakame majandustegevuse tarbeks. Kaebaja hinnangul on tegemist üksnes oletusega, mis läheb suures osas lahku OÜ Marakame ja teiste isikute selgitustest. Maksuhaldur on OÜ-ga Mego Ehitusgrupp toimunud tehingute käsitamisel tuginenud oletustele. MTA on üritanud panna Marakame OÜ-le kohustusi, mida seaduste ja Riigikohtu praktika kohaselt teha ei tohiks. MTA ei saa oma suvalise tahte järgi panna OÜ-le Marakame kontrollimise kohustust, mida seadusandja ette pole näinud. Vastutusotsuses puuduvad otsesed viited faktilistele alustele ja konkreetsetele kaalutlustele. MTA on üksnes kajastanud menetlemisel kogutud andmeid ning teinud seejärel otsuse. Ühtegi selgitust või viidet, mida üks või teine asjaolu tõendab või kuidas tekib seos asjaolude ja järelduste vahel, otsuses ei ole. Ka vaideotsuses puuduvad otsesed viited faktilistele alustele ja 3
(11)3-14-50486 konkreetsetele kaalutlustele. MTA on jätnud teadlikult tähelepanuta kõik kaebaja selgitused OÜ Marakame makseraskuste tekkimise kohta. Maksuhaldur selgitab vaideotsuses üksnes seda, et kuivõrd kaebaja on OÜ Marakame ainus vastutav seaduslik esindaja, siis sellises olukorras Ü. L. mitte üksnes ei taga esindatava kohustuse nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Kaebajale jääb arusaamatuks, kas sellise väitega loeb MTA täidetuks ja tõendatuks eeldused, mida Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-23-12 antud seisukohas pidanud vastutuse tekkimise alusteks. Vastutusotsuses ja vaideotsuses pole vähimalgi määral üritatud tõendada tahtliku käitumise või raske hooletuse esinemist.
  1. Maksu- ja Tolliamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Kuna kaebaja on esitanud kaebuses samad vastuväited, mis esitati 29.11.2013 vastuväidetes vastutusotsuse projektile ja 16.01.2014 esitatud vaides, siis jäi vastustaja oma põhjenduste juurde, mis on toodud MTA vastutusotsuses ja vaideotsuses. Kaebaja ei konkretiseeri, millised faktivead vastutusmenetluses ja vaidemenetluses kõrvaldamata jäid. Ka eriarvamuses ja vaides ei täpsustanud kaebaja, millised need faktivead on ega esitanud tõendeid, mis lükkaksid ümber vastutusotsuse projektis ja vastutusotsuses kajastatud seisukohti. Kaebaja ei ole ka kohtumenetluses esitanud tõendeid, mis kinnitaksid kaebuses toodud väiteid. OÜ Marakame ja OÜ Agal Kinnisvarad vahel toimuv tsiviilõiguslik vaidlus ei saa mõjutada vastutusotsuse koostamist ja maksuvõla sissenõudmist. Vastustajal puudub õigus ja vajadus sekkuda pooltevahelisse tsiviilõiguslikku vaidlusse. Maksukohustuse tasumise kohustus ei ole sõltuvuses sellest, kas OÜ Marakame tehingupartnerid tasuvad talle või mitte. Kaebaja etteheited, et vastutusotsuses puuduvad konkreetsed kaalutlused ja et haldusakt ei vasta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg 3 nõuetele, on kohatud. Maksuvõlgade sissenõudmine on maksuhalduri seadusest tulenev kohustus ning vastustajal puudub kaalutlusõiguse rakendamiseks seadusest tulenev volitus. Vastutusotsuse andmise eeldused olid täidetud. Vastutusotsuse p-s 3.3 ja vaideotsuse p-des 34jj on piisava põhjalikkusega põhjendatud, kuidas juhatuse liige on oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja on analüüsitud OÜ Marakame juhatuse liikme Ü. L.i tegevust äriühingu juhtimisel. Kõik juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud. Kui Ü. L. Marakame OÜ seadusliku esindajana ei oleks 22.02.2010 kreeditarvet nr 408, ettevõtlusega mitteseotud kulutusi telefoniarvete tasumisel ja OÜ Mego Ehitusgrupp nimel väljastatud arveid raamatupidamis- ja maksuarvestuses (käibedeklaratsioonides) kajastanud, siis ei oleks OÜ-l Marakame maksuvõlga tekkinud ning maksuhalduril ei oleks alust Ü. L.ilt maksuvõlga sisse nõuda. Vaidlus puudub selles, et Ü. L. oli OÜ Marakame ainus vastutav seaduslik esindaja maksustamisperioodidel, mida maksukontrollid hõlmasid. Sellises olukorras ei taga seaduslik esindaja mitte üksnes esindatava kohustuste nõuetekohast täitmist, vaid täidab neid kohustusi ise. Seega on Ü. L. isikuks, kes vastutab OÜ Marakame maksustamisperioodidel november ja detsember
  2. a ning veebruar
  3. a tekkinud maksuvõla eest. Kaebaja ei ole esitanud uusi tõendeid ja seisukohti, mis muudaks maksuotsuses öeldut. Kaebaja on erinevate menetluste käigus esitanud maksuhaldurile erinevaid kreeditarveid. Vastutusmenetluse raames esitas kaebaja 22.02.2010 kreeditarve nr 408 (I kd, tl 148), mis ei ühti varasemalt maksumenetluses (I kd, tl 67) ja 10.05.2010 taotlusega (I kd, tl 52-53) esitatud kreeditarvetega. Kui 10.05.2010 esitatud kreeditarve oli kaebaja poolt parandatud – nõuetekohaseks vormistatud, siis vastutusmenetluse raames esitatu erines sellest, mis näitab ilmekalt, et kaebaja kreeditarve esitamise põhjuseks saigi olla üksnes tasumisele kuuluva käibemaksusumma vähendamine ja mingit reaalset põhjust või vajadust selleks ei olnud. Teenus oli osutatud, nagu on kinnitanud ka OÜ Agal Kinnisvara (I kd, tl 73-74; 174). 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määrati OÜ-le Marakame tasumiseks kokku 4
(11)3-14-50486 222 352 krooni (14 210,88 eurot). Maksuotsuses leiti, et OÜ Marakame ei ole soetanud kaupu ja teenuseid OÜ-lt Mego Ehitusgrupp ja Marakame OÜ tasus telefoniarveid ettevõtlusega mitteseotud kõnede eest. Kaebaja ei ole esitanud uusi tõendeid ja seisukohti, mis muudaks 18.06.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/2506-22 öeldut. Nõue MTA 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 tühistamiseks on alusetu. Ü. L. ei ole oma kaebuses välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas rikuti vaideotsusega tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Kaebajal puudus KMS § 29 lg-st 7 ja § 11 lg-st 1 tulenevalt seaduslik alus
  1. ja
  2. a-l osutatud, kuid teenuse saaja poolt tasumata jäetud teenuste arvetele kreeditarve väljastamiseks. Kaebaja suhtes on jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.02.2013 määrus haldusasjas nr 3-12-2469, millega jäeti rahuldamata Ü. L.i kaebus Tallinna Halduskohtu 27.11.2012 määruse tühistamiseks haldusasjas nr 3-12-2469, millega lubati vastustajal seada kohtulik hüpoteek kaebaja kinnistule ja keelumärked kaebaja sõiduautodele ja mootorpaadile.
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas 29.05.2015 otsusega kaebuse osaliselt; tühistas MTA 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 osas, millega Ü. L-it kohustati PMTK 18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2506-22 alusel tasuma OÜ Marakame maksuvõlga seonduvalt sõiduki ning telefonide kasutamise kuludelt arvestatud sisendkäibemaksuga summas 78,44 eurot; tühistas MTA 31.01.2014 vaideotsuse nr 6-1/1948-2 osas, millega jäeti Ü. L-i vaie MTA 05.12.2013 vastutusotsuse nr 13-7/283-14 kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata selles osas, mis seostus OÜ Marakame maksuvõla tasumise kohustamisega seonduvalt sõiduki ning telefonide kasutamise kuludelt arvestatud sisendkäibemaksuga summas 78,44 eurot; jättis kaebuse ülejäänud osas rahuldamata ning menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kohus nõustus vastustaja seisukohaga selles, et tulenevalt KMS § 11 lg-st 1 ja § 29 lg-st 7 ei olnud OÜ-l Marakame seaduslikku alust
  4. a-l osutatud, kuid teenuse saaja poolt tasumata jäetud teenuste osas kreeditarvet väljastada. Käive oli tekkinud ning OÜ Agal Kinnisvarad ei ole vastavaid muudatusi arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis kajastanud. Maksuhaldur on kirjeldanud vastutusotsuse punktis 1.1 OÜ Agal Kinnisvarad seisukohti ka põhjalikumalt, millest ilmneb, et viimane oli ühtlasi esitanud OÜ-le Marakame tööettevõtulepingu (I kd, tl 55) ülesütlemise avalduse ja leppetrahvi nõude ning vastavaid nõudeid tasaarveldanud. Kohus nõustub maksuhalduriga, et OÜ Marakame ja OÜ Agal Kinnivarad vahelised erimeelsused tööde teostamise kvaliteedist ja sellega seonduv tsiviilõiguslik vaidlus ei mõjuta OÜ Marakame maksukohustust ega vastutusotsuse koostamist ja maksuvõla sissenõudmist. OÜ-l Marakame oli tulenevalt MTA 20.04.2010 maksuotsusest nr 12.2-3/3058-2 ja 16.06.2010 otsusest nr 12.2-3/3058-6, millega jäeti 20.04.2010 maksuotsus jõusse (I kd, tl 62-66), vastav maksukohustus olemas ja ühtlasi ka maksuvõlg, mis tähendab seda, et vastutusotsuse koostamise faktiline alus oli olemas. Tulenevalt MKS § 40 lg-st 1 eeldab juhatuse liikme solidaarne vastutus süülist tegevust, mis peab väljenduma tahtluse või raske hooletuse vormis. Maksuhaldur asus seisukohale, et 428 333 krooni suuruse kreeditarve, millelt arvestati 85 666,67 krooni suurust käibemaksu, alusetu esitamise puhul oli tegemist tahtliku tegevusega, millega püüti maksukohustust vähendada. Kohus nõustub selle seisukohaga. Kaebaja ei ole 18.06.2010 maksuotsuses nr 12.2-3/2506-22 toodud vastustaja seisukohti ümber lükanud, kuid MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Kohus nõustub 18.06.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/2506-22 p-des 1.2.2., 1.2.2.
  5. ja 1.2.2.
  6. ja 1.2.2.
  7. ning 05.12.2013 vastutusotsuse p-s 1.2.2 antud hinnangutega tõenditele ja nendes punktides väljendatud seisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt

§ 5

(11)3-14-50486 165 lg-st 2 üle korrata, sest selles osas jääb kaebus rahuldamata. Lisaks maksuhalduri poolt esile toodud väiksematele vastuoludele võib pidada oluliseks asjaolu, et väidetav müüja OÜ Mego Ehitusgrupp ei olnud kontrolliperioodil deklareerinud töötajatele tehtud väljamakseid; nimetatud äriühingu pangakontode väljavõtetelt ei ilmnenud töötasu maksmist töötajatele või tasumist teistele äriühingutele ega muid majandustegevuse toimumist kinnitavaid kulutusi ja alates 20.07.2009 on osaühing ettevõtlustegevuse puudumise tõttu üldse käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. Samuti räägib maksuhalduri kasuks selgelt asjaolu, et hinnapakkumistel, lepingutel ja aktidel olevad allkirjad ei osutunud kontrollimisel OÜ Mego Ehitusgrupp väidetava töödejuhataja allkirjadeks, mis tähendab seda, et need olid võltsitud. Selle kohta on haldusasja materjalide hulgas ka MTA 10.12.2009 ekspertiisiakt nr KE-14/11.3-1 (I kd, tl 145-147). Lähtuvalt eeltoodust pidi kaebaja teadma, et OÜ Mego Ehitusgrupp arvetel kajastatud tehingupartner ei saanud olla tegelik kauba müüja ja teenuse osutaja ning 72 972 krooni suuruse sisendkäibemaksu maha arvamine oli põhjendamatu. Seega nõustub kohus vastutusotsuse p-s 3.
  1. esitatud põhjendustega ka selles osas, mis puudutavad MKS § 40 lg-s 1 nimetatud eelduse täidetavust, sest sisendkäibemaksu arvestamine sellise äriühingu arvete pinnalt, kes tegelikult teenust ei osutanud, saab olla vaid tahtlik tegevus. MTA 18.06.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2506-22 määrati OÜ-le Marakame täiendavalt tasumisele kuuluvat käibemaksu seoses sellega, et äriühing arvas sõiduautole P. tehtud kulutustelt maha käibemaksu ning arvestas Tele2 Eesti AS arvete alusel sisendkäibemaksu erinevate mobiiltelefonide kasutamise eest. Maksuhaldur asus seisukohale, et mobiiltelefonidelt tehtud kõnedel ei olnud otsest seost OÜ Marakame ettevõtlusega, mistõttu vähendati kahe arve alusel maha arvatud sisendkäibemaksu kokku summas 616,87 krooni. Autoga tehti ka erasõite, mis omakorda tähendas 610 krooni suuruse käibemaksu lisandumist. Kohus nõustub sellekohase maksukohustuse kindlaksmääramisega OÜ-le Marakame, sest maksuhalduri seisukoht jäi osaühingul vastava maksumenetluse käigus ümber lükkamata. Siinkohal tekib küsimus vastutusotsuse koostamise eeldusena esineva tahtluse või raske hooletuse olemasolust MKS § 40 lg 1 tähenduses. Seonduvalt sõiduauto omatarbega ei ole 18.06.2010 maksuotsuses tahtluse või raske hooletuse aspekti motiveeritud. Vastutusotsuses ei ole aga üldse sõiduki omatarbega seonduvat alajaotust. 18.06.2010 maksuotsuse p-s 1.1.
  2. on viidatud kaebaja vastuolulistele ütlustele, mis kokkuvõttes ei veennud maksuhaldurit selles, et sõidukit kasutati üksnes OÜ Marakame ettevõtluse tarbeks. Olukorras, kus kaebaja ei suuda oma positsiooni piisavalt tõendada, et sõidukiga ei tehtud erasõite üldse, ei saa siiski asuda seisukohale, et vastava käibemaksu maha arvamisel oli tegemist tahtliku kõrvalehoidumisega maksukohustuse täitmisest. Ei ole põhjust eirata võimalust, et maksukohustuslane oli hooletu. Taolisel juhul võib kohustada äriühingut vastavat maksu täiendavalt tasuma, kuid sellest ei järeldu juhatuse liikme tahtlikku tegevust ja samasisulise vastutusotsuse koostamise eeldust. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et 610 krooni suuruse käibe deklareerimata jätmise eest ei olnud vastutusotsuse koostamise eeldus täidetud. Vastutusotsuse koostamise eeldus ei olnud täidetud ka selles osas, mis puudutab sisendkäibemaksu arvestamist mobiiltelefonide kasutamise eest esitatud Tele2 Eesti AS arvete alusel summas 616,87 krooni. Nähtuvalt 18.06.2010 maksuotsuse p-st 1.2.
  3. möönab kaebaja, et ta ei suuda tõendada, et erinevate isikute käes olnud telefonidelt tehti kõik kõned seoses OÜ Marakame ettevõtlusega. Samas ei ole vaidlust selles, et telefonidelt tehti ka töökõnesid. Asjaolust, et maksuhaldur tuvastas selgelt mõnede erakõnede tegemise, ei saa teha järeldust, et kaebaja pidi olema kõikidest erakõnedest teadlik ja et soovis põhjendamatult maksukohustust vähendada. Üldjuhul ei saa eeldada, et ettevõte annab oma telefonid kasutada isikutele, kellel ei ole ettevõtluse alase tegevusega mingisugust seost ning maksab selle eest AS-le Tele2 Eesti lihtsalt seetõttu, et käibemaksukohustust vähendada. Ka selles osas ei ole ei ole põhjust eirata 6
(11)3-14-50486 võimalust, et maksukohustuslane oli hooletu. Seega tuleb vastutusotsus tühistada selles osas, mis seostub 1226,87 krooni (78,44 euro) suuruse käibemaksukohustusega. Arvestades asjaolu, et vastutusotsus tuleb ühes osas tühistada, on vaja õigusselguse huvides tühistada ka vaideotsus selles osas, millega jäeti vaie seonduvalt sõiduki omatarbe ja telefoniarvetega 78,44 euro suuruses summas rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. Ü. L. palub 28.06.2015 apellatsioonkaebuses (täiendatud 05.11.2015) tühistada Tallinna Halduskohtu 29.05.2015 otsuse resolutsiooni p-d 1, 4 ja 5 ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada kaebus täielikult ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kuna kreeditarve koostamise aluseid ei ole KMS-s reguleeritud, siis puudub selge õiguslik alus väita, et üks või teine kreeditarve on õigusvastane ning kreeditarve esitamisel on kaebaja rikkunud mingit maksuõiguslikku kohustust. Lisaks reguleerib käibe maksustatava väärtuse vähenemist üksnes KMS ning regulatsiooni aluseks olev Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ. Siseriikliku õiguse alusel ei saa piirata direktiivi rakendamist. 20.04.2010 maksuotsuse tegemise ajal kehtinud KMS § 29 lg 7 ei sätestanud võimalike direktiivi art-s 90 nimetatud õiguskaitsevahendite osas erandeid täieliku või osalise mittetasumise korraks. Kaebaja ei ole rikkunud MKS § 8 lg-st 1 tulenevat kohustust tahtlikult või raskest hooletusest. Olukorras, kus rikutud on ebaselget ja mitmeti tõlgendatavat maksunormi või reeglit, mille suhtes on maksuhalduri praktika ebaselge või puudub hoopis, on põhjendatud asuda seisukohale, et süü puudub üldse või saab tegemist olla vaid kerge hooletusega. Kaebaja soov saada MTA-lt raha tagasi oma võlgnevuste katteks ei näita kaebaja tahet käituda õigusvastaselt. Halduskohus pole sisuliselt kaebaja süü küsimust vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel analüüsinud, nõustudes lihtsalt MTA seisukohaga. Kohus on küll tuvastanud süü olemasolu, kuid sellise järelduse eelnev arutluskäik ei ole järgitav ega kontrollitav. Halduskohus on oluliselt rikkunud menetlusõigust. MTA 18.06.2010 maksuotsuse alusel tehtud vastutusotsuse õiguspärasuse hindamisel on kohus ebaõigesti hinnanud tõendeid, rikkunud tõendite vaba hindamise põhimõtet ja põhjendamiskohustust. OÜ Marakame ega kaebaja ei saa kanda vastutust OÜ Mego Ehitusgrupp tegevuse või tegevusetuse eest. Enamik vastuoludest tuleneb OÜ Mego Ehitusgrupp dokumentatsioonist ning tegevusetusest. Halduskohus ei ole pööranud tähelepanu kaebaja väitele, et kõnealuste tehingute näilisus on tõendatud peamiselt OÜ Mego Ehitusgrupp dokumentatsiooni ning MTA oletuslike järeldustega. Tuginemine asjaolule, et OÜ Mego Ehitusgrupp kustutati käibemaksukohustuslaste registrist alates 20.07.2009, ei ole põhjendatud, kuna registrist kustutas äriühingu maksuhaldur ning registrist kustutamine toimus ligi pool aastat hiljem kui OÜ Marakame ostis OÜ-lt Mego Ehitusgrupp teenust.
  2. Maksu- ja Tolliamet palub kirjalikus vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja jääb vaideotsuses ja halduskohtule esitatud vastuses toodud seisukohtade juurde, märkides täiendavalt järgmist. Kreeditarve koostamise eesmärgiks oli maksukohustuse vähendamine. Seega ei kuulu vaidluse alla kreeditarve mõiste sisustamine ja KMS § 29 lg-s 7 sätestatud alused. Kaebajal puudus õigus koostada kreeditarve ja seda oma maksuarvestuses kajastada. Kaebaja koostas kreeditarve, soovides ebaseaduslikult vähendada käibemaksu tasumise kohustust. See saab olla vaid tahtlik tegevus. Kuna praeguses asjas ei ole vaidlusaluseks küsimuseks KMS regulatsiooni selgusetus ehk kreeditarve mõiste sisustamine, siis ei pidanudki kohus oma otsuses vastavat arutlust esitama. Seega on asjakohatud kaebaja etteheited, et halduskohtu 7
(11)3-14-50486 otsus ei ole jälgitav ega kontrollitav. Halduskohus on järginud põhjendamiskohustust ja tõendite vaba hindamise põhimõtet. Asjaolu, et kaebaja kohtu järelduste ja põhjendustega ei nõustu, ei tähenda, et kohus on põhjendamiskohustust ja tõendite vaba hindamise põhimõtet rikkunud.
  1. Ü. L. esitas 27.05.2016 kirjaliku seisukoha, milles märgib, et direktiivi 2006/112/EÜ art 90 lg 1 puhul on tegemist käibemaksudirektiivi aluspõhimõtte väljendusega, mille kohaselt koosneb maksustatav väärtus tegelikult saadud tasust ning sellest tuleneb, et maksuhaldur ei saa käibemaksuna koguda suuremat summat, kui maksukohustuslane tegelikkuses sai. Art 90 lg 2 võimaldab liikmesriikidel teha sellest erandi tehingu hinna täieliku või osalise mittetasumise korral. Maksukohustuslased ei saa seega tugineda art 90 lg 1 alusel käibemaksuga maksustatava väärtuse vähendamise õigusele hinna mittetasumise korral, kui asjaomane liikmesriik on otsustanud kohaldada art 90 lg-s 2 sätestatud erandit. Ringkonnakohtul tuleb hinnata, kas 20.04.2010 maksuotsuse tegemise ajal kehtinud KMS § 29 lg-s 7 sätestatu sisaldas art 90 lg-s 2 sätestatud erandit või mitte. Kreeditarve koostamine maksukohustuse vähendamise eesmärgil ei saa olla vastuolus art-st 90 tuleneva maksukohustuse väärtuse vähendamise kohustusega. Väidetav maksukohustuse vähendamise eesmärgiga kreeditarve esitamine ei ole välistatud ka KMS § 29 lg 7 alusel. MTA on ebaõigesti kohaldanud art 90 lg-s 2 sätestatud erandit. Kuna 20.04.2010 maksuotsuse tegemise ajal kehtinud KMS § 29 lg 7 ei sisaldanud maksustava väärtuse vähendamise kohustuse aluseks olevate olukordade loetelu ega selget maksustatava väärtuse vähendamise keeldu täieliku või osalise mittetasumise juhtumil, oli OÜ Marakame õigus vähendada maksustatavat väärtust. Praeguse asja õigeks lahendamiseks on põhjendatud küsida Euroopa Kohtult eelotsustust ning peatada asja menetlus kuni eelotsuse saamiseni. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Esmalt hindab ringkonnakohus Ü. L-i maksukohustust seonduvalt OÜ Marakame 20.04.2010 maksuotsusega ja võtab seisukoha taotluse osas küsida Euroopa Kohtult eelotsust (I), seejärel hindab Ü. L-i maksukohustust seonduvalt OÜ Marakame 18.06.2010 maksuotsusega osas, mida halduskohus ei pidanud õigeks rahuldada (II), ning viimaks jagab menetluskulud (III). I
  3. 20.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/3058-2 määras MTA OÜ-le Marakame tasumisele kuuluva käbemaksu summas 5475,06 eurot muutva tingimusega. MTA asus otsuses seisukohale, et kreeditarve on tehtud vaid seetõttu, et OÜ Agal Kinnisvarad ei ole tasunud OÜ Marakame tehtud tööde eest. MTA leidis, et käive on tekkinud ning KMS ei seosta käibe tekkimist teostatud tööde eest tasumisega. MTA järeldas, et OÜ Marakame deklareeris alusetult
  4. a veebruari käibedeklaratsioonis kõnealust kreeditarvet ning sellelt arvestatud käibemaksu.
  5. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ülalviidatud käibemaksukohustust panna vastutusotsusega Ü. L-i kanda, kuna seda ei võimalda ebaselgus õiguslikus aluses ega faktilistes asjaoludes. Ebaselgust, millel ringkonnakohus peatub järgnevalt, ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks ning sellest ei saa tuletada juhatuse liikme tahtlust või rasket hooletust maksuõigusrikkumise toimepanekuks.
  6. Õige on kaebaja seisukoht, et Eesti õiguskorras oli ajal, mil OÜ Marakame vaidlusaluse kreeditarve koostas (22.02.2010) mitmeti tõlgendatav kreeditarve õiguslik tähendus ning seda 8
(11)3-14-50486 eeskätt seetõttu, et puudus regulatsioon selle kohta, millistel juhtudel võib koostada kreeditarve ja milline arve on üldse kreeditarve. Sellel ajal kehtinud KMS § 29 lg 7 ei keelanud otsesõnu kreeditarve esitamist juhul, kui varem esitatud arve eest on tellija või ostja poolt jäetud tasumata. KMS § 29 lg 7 kuni 01.03.2014 kehtinud redaktsioonis sätestas, et kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastab nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Regulatsiooni aluseks oleva Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ art 90 kohaselt vähendatakse maksustatavat väärtust sellele vastavalt ning liikmesriikide poolt kindlaksmääratud tingimustel tühistamise, taganemise, ülesütlemise või osalise või täieliku mittetasumise korral või juhul, kui hinda alandatakse pärast tarne toimumist. Täieliku või osalise mittetasumise korral võivad liikmesriigid teha lõikest 1 erandi. KMS kuni 01.03.2010 kehtinud redaktsiooni § 29 lg-st 7 ei nähtu, et Eesti Vabariik oleks direktiivi art 90 lg-s 2 ette nähtud erandit kohaldanud. Alates 01.03.2014 lisandus KMS § 29 lõikesse 7 uus lause: „Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu.“ Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 506 SE seletuskirja kohaselt täpsustati muudatusega sätte sõnastust järgmisel põhjusel: „Kreeditarve alusel korrigeeritakse tehingu või toimingu väärtust pärast käibe toimumist kas tehingu tühistamise, näiteks kauba tagastamise, või kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu, mis võib toimuda näiteks kvaliteedi mittevastavuse ilmnemisel. Eesmärgiks on sätte täpsustamine, et maksejõuetu kauba või teenuse saaja korral ei lubata korrigeerida kreeditarve esitamisel deklareeritud käivet, et vähendada tekitatud kahju käibemaksu võrra. Kauba või teenuse eest saamata jäänud tasu, sealhulgas käibemaksu, sissenõudmiseks on muud regulatsioonid, näiteks täitemenetlus ja pankrotimenetlus.“ Niisiis ei ole ka praegu kehtiva KMS § 29 lg 7 ja faktiliste asjaolude pinnalt üheselt tuvastatav, kas OÜ Marakame kreeditarve oli õigusvastane või mitte. MTA ei ole vastutusotsuse menetluses kindlaks teinud, mis oli kreeditarve esitamise tegelikuks põhjuseks. Kaebaja väidetel koostas ta kreeditarve, kuna OÜ Agal Kinnisvarad ei tasunud osaliselt 12.11.2007 arvet nr 261. OÜ Agal Kinnisvara on asja materjalide kohaselt väitnud põhjuseks, mis arve jäi täielikult tasumata, asjaolu, et OÜ Marakame ei täitnud ehituslepingut nõuetekohaselt ja tähtaegselt (Agal Kinnisvarad OÜ 28.05.2010 vastus maksuhaldurile, I kd tl 73). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt vaidlesid OÜ Marakame ja OÜ Agal Kinnisvarad kohtus sama tööettevõtulepingu, selle täitmise ja OÜ Agal Kinnisvarad võla üle (tsiviilasi nr 2-13-15761). Selles asjas leidis Pärnu Maakohus 07.11.2013 otsuses (millega Tallinna Ringkonnakohus 11.04.2014 otsuses nõustus), et: „OÜ Agal Kinnisvarad (kostja) on 28.01.2008 ehitise ülevaatuse aktiga teinud usutavaks oma väited, et kostja keeldus võlgnevuse tasumisest VÕS § 111 alusel puuduste tõttu hageja teostatud ehitustöödes. Lepingu järgi oli tööde teostamise lõpptähtaeg 15.08.2008, 28.10.2008 ehitise ülevaatuse akti, milles on fikseeritud tegelik olukord objektil ja teostamata tööd, on allkirjastanud ka hageja esindaja Ü. L.“ Lõppkokkuvõttes jäi OÜ Marakame hagi OÜ Agal Kinnisvarad vastu rahuldamata hagi aegumise tõttu. Eelnevast nähtuvalt on võimalik, et ülalkirjeldatud situatsiooni saaks tõlgendada teenuse hinna vähendamisena kvaliteedi mittevastavuse ilmnemisel, mis eelnõu 506 SE seletuskirja kohaselt oleks ka kehtiva KMS § 29 lg 7 kontekstis lubatav. Kuna aga maksuhaldur on jätnud välja selgitamata ja tõendid kogumata sellest, mis lepingupoolte vastastikuste pretensioonide ja tasaarvestuste tulemusel jäi tegelikkuses OÜ Marakame maksustatavaks käibeks (maksustatav väärtus) ning kas OÜ Marakame kreeditarvet saaks tõlgendada kui hinna vähendamist teenuse kvaliteedi mittevastavuse tõttu, ei saa kohus neid asjaolusid ka 9
(11)3-14-50486 kontrollida. Seejuures viitab ringkonnakohus, et ei KMS ega direktiivi regulatsioonist ei tulene, et kreeditarve tuleks tehingu teisele poolele kätte toimetada või et selle õiguspärasuse eelduseks on tehingu teise poole nõusolek kreeditarvega.
  1. Riigikohtu praktika (n Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-41-05 p-d 12, 13 ja 15) kohaselt on juhatuse liikmele vastutusotsuse koostamise eelduseks see, et juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et olukorras, kus on rikutud ebaselget või mitmeti tõlgendatavat maksunormi, ning sama ebaselge on maksuhalduri praktika ses küsimuses, ei saa asuda seisukohale, et juhatuse liige oleks normi rikkunud tahtlikult või raskest hooletusest. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et halduskohtu otsus ja vastutusotsus tuleb tühistada osas, millega määrati Ü. L-ile täiendavalt tasumisele käibemaks summas 3184,85 eurot (vastutusotsuse tabel 1) seonduvalt OÜ Marakame 20.04.2010 maksuotsusega.
  2. Et halduskohtu otsus ja vastutusotsus tuleb OÜ-le Agal Kinnisvarad esitatud kreeditarvet puudutavas osas tühistada, kuna puudub juhatuse liikme süü või raske hooletus, puudub vajadus eelotsuse küsimiseks Euroopa Kohtult. Kaebus on eelotsuse küsimise taotluse rahuldamiseta lahendatav. II
  3. OÜ Marakame 18.06.2010 maksuotsust puudutavas osas nõustub ringkonnakohus vastutusotsuses kirjeldatuga. Halduskohus ei ole eksinud tõendite hindamisel. OÜ Marakame 18.06.2010 maksuotsuses ja 05.12.2013 vastutusotsuses kirjeldatud asjaoludest, tõenditest ja maksuhalduri hinnangutest neile saab teha ühese järelduse, et OÜ Mego Ehitusgrupp poolt ei osutatud OÜ-le Marakame teenust ega müüdud kaupa ning OÜ Marakame sõlmis fiktiivseid lepinguid käibemaksukohustuse vähendamiseks.
  4. Vastutusotsuse p-s 1.2.2 ei ole maksuhaldur tuginenud üksnes OÜ-d Mego Ehitusgrupp ja tema tegevust iseloomustavatele tõenditele, vaid kirjeldatud on ka OÜ Marakame tegevusega seonduvat ning kontrolli käigus tuvastatut. Nii nähtub vastutusotsusest mh, et OÜ Mego Ehitusgrupp keevitustööde hind Kaera 10 objektil oli kordades suurem teiste turul keevitustöid teostavate ettevõtete hindadest; kontrolli käigus küsitletud XXX, XXX ja XXX objektidel viibinud isikud tunnistasid, et ei tea OÜ-d Mego Ehitusgrupp ega A. V., kes oli kontrolliperioodil äriühingu seaduslik esindaja ning kelle allkirjad peaksid olema vormistatud arvetel, lepingutel ja tööde aktidel; XXX ehitusobjekti töömahud olid piisavalt väiksed, et ei vajatud lisatööjõudu; OÜ Marakame töötajate poolt antud selgituste põhjal võib pigem arvata, et ehitusobjektidel teostasid töid OÜ Marakame heaks töötavad, kuid TSD-del kajastamata isikud; E. T-i (perioodil 03.10.2003 ‒ 02.12.2008 OÜ Marakame juhatuse liige) sõnul olid paneelid ja metallkonstruktsioonid tellitud teistelt ettevõtetelt, mitte OÜ-lt Mego Ehitusgrupp; OÜ-lt Mego Ehitusgrupp materjalide soetamise ajal enam XXX ja XXX objektidel töid ei tehtud; juhatuse liige Ü. L. ei osanud vastata maksuhalduri korduvatele küsimustele OÜ Mego Ehitusgrupp esindajate nimede kohta, kes võtsid ehitusobjektidel töid vastu; allkirjaekspertiisis selgus, et OÜ Mego Ehitusgrupp poolt esitatud hinnapakkumistel, lepingutel ja aktidel olevad A. V-i allkirjad ei ole tegelikult A. V-i poolt kirjutatud ning samuti leidus viiteid, et OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud arvetel olevad A. V-i allkirjad on võltsitud; OÜ Marakame ei esitanud XXX ja XXX objektide ehituspäevikuid, millest nähtuks tööde teostamise koht, aeg, tööliste arv, läbiviidud tööd. Niisiis ei ole maksuhaldur lähtunud ühekülgselt üksnes OÜ-d Mego Ehitusgrupp iseloomustavatest tõenditest, vaid hinnanud kogutud tõendeid kogumis ning vastastikuses seoses ning jõudnud 10
(11)3-14-50486 põhjendatult seisukohale, et OÜ Marakame ei ole OÜ-lt Mego Ehitusgrupp arvetel näidatud teenust ja kaupa saanud. 20. Halduskohus ei ole samuti otsuses tuginenud üksnes OÜ Mego Ehitusgrupp dokumentatsioonile, vaid on nõustunud MTA tõendite analüüsiga 18.06.2010 maksuotsuses ja vastutusotsuses seonduvalt tehingutega OÜ-ga Mego Ehitusgrupp.

§ 165

lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusnorme, vaid on viidanud täpselt, milliste maksuotsuste milliste punktidega ta nõustub, nende otsuste seisukohti üle kordamata.

  1. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga selles, et OÜ Marakame juhatuse liikme tegevus OÜ Mego Ehitusgrupp arvete aktsepteerimisel sai olla üksnes teadlik ja tahtlik tegevus. Sellele viitavad Ü. L-i ebamäärased vastused seonduvalt tehingutega OÜ-ga Mego Ehitusgrupp, OÜ Mego Ehitusgrupp esindaja allkirja võltsimine ning asjaolu, et OÜ Marakame oli nõus aktsepteerima OÜ Mego Grupp poolt väljastatuid arveid tunduvalt suuremas summas kui tavapärane turuhind. OÜ-ga Mego Ehitusgrupp teostatud tehingute osas jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. III
  2. Kaebaja on esimeses ja teises kohtuastmes kandnud menetluskulusid riigilõivule summas 237,81 eurot (I kd tl 26). Vastutusotsusega määrati kaebajale tasumisele maksusumma 7927,03 eurot, millest esimese ja teise astme kohtumenetluse tulemusel tühistatakse 3263,29 euro suurune osa (78,44 + 3184,85), s.o ca 41% kogusummast. Seega tuleb

§ 108

lg 2 alusel mõista samas proportsioonis vastustajalt välja ka kaebaja poolt tasutud riigilõiv. Selleks summaks on 97,50 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.