) kohaselt kuuluvad keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. 6. Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsusega rahuldati A. E. kaebus osaliselt ning tühistati Tallinna Vangla 27.04.2015 vaideotsus nr 5-15/15/9767-2 osas, millega Tallinna Vangla jättis A. E. vaide rahuldamata fotode ja ajakirja tagastamata jätmise nõudes (resolutsiooni p 2). Sama otsusega kohustati Tallinna Vanglat vaatama uuesti läbi kaebaja 20.02.2015 taotlus ja otsustama uuesti 19.02.2015 neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrites nr 28 ja nr 33 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud fotode ja ajakirja tagastamise küsimus kõiki kaalutlusreegleid järgides (p 3). Muus osas jäeti kaebus rahuldamata (p 4). Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 5) ja nägi ette Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud fotode ja 2
lg 2 ls 1 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et läbiotsimise käigus kuuluvad äravõtmisele keelatud esemed. Seejuures tuleb sama sätte kohaselt äravõetud esemed kui keelatud esemed realiseerida või hävitada. 2)
lg-ga 4 on antud valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra ning nende asjade loetelu. Kõnealune loetelu ja kord sisaldub justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 641. Seal toodud loetelu ei ole ammendav.
lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Tallinna Vangla on üldkorraldusena kehtestanud Tallinna Vangla kodukorra, kus on muu hulgas sätestatud
Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavale keelatud
lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavate esemetena kunstija kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud esemed, koolist väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud värvipliiats (kuni 12 tk) ning vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja. Kaebaja ei ole kodukorda vaidlustanud. 3) Eeltoodust tulenevalt on vangla kustukummi ja värvilisi pastakasüdamikke õiguspäraselt käsitanud keelatud esemetena. Samuti on vastustaja need kooskõlas
§-ga 68 läbiotsimise käigus õiguspäraselt ära võtnud. 4) VSKE § 65 lg 1 kohaselt korraldab vangla, mille territooriumilt on ese leitud, eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Tulenevalt VSKE § 57 lg-st 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSKE § 61 lg 1 kohaselt paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad (s.o lubatud asjad) lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lg-s 3 ja § 61 lg-s 11 toodud piirangut. Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks tema poolt vanglasse kaasa võetud esemete või vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklike asjadega. VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Kaebaja isiklike asjade arvestuskaardil vastavaid esemeid ei ole loetletud. Seega tuleb eeldada, et vastavad esemed on õigusrikkumise teel saadud ning seadusega ei ole selliselt saadu kaitstud, mistõttu ei ole vanglal kohustust vastavate esemete lattu paigutamiseks kaebaja isiklike asjade juurde. Vaidlusaluste esemete kuuluvuse selgitamine ei ole kaebaja õigustesse puutuv ega ka asjakohane, arvestades, et tegemist on keelatud esemetega, mis kuuluvad seaduse kohaselt hävitamisele. VSKE § 66 lg 2 reguleerib vangla tegevust seoses leitud esemetega, mitte keelatud esemetega. 3
Konfiskeerimisel äravõetud asjade käitlemise kord on erinorm asjade hävitamist reguleerivate VSKE §-de 62 ja 63 suhtes. 2) Kui varem lubatud esemed keelatakse, siis antakse kinnipeetavatele võimalus esemed ise ära anda ja keelatuks muutunud asjad paigutatakse isiklike asjade hulka lattu. Apellant on vaidlusaluseid esemeid vanglateenistuse eest pikka aega varjanud, mistõttu ei ole nende lattu paigutamine lubatav. 3) Läbiotsimisel keelatud esemete äravõtmisel on eesmärk mitte võimaliku kahju ärahoidmine, vaid keelatud esemete leidmine ja nende konfiskeerimine (võlaõigusseaduse § 127 lg 2). Tekkiv kahju ei kuulu hüvitamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Kaebuse muutmise taotlus tuleb rahuldada. Vanglast vabanemise järel ei pruugi olla vaidlusalused asjad vanglas enam alles ning kahju hüvitamise nõue on seetõttu lubatav. 4
lg 2 ls 1 sätestab, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Säte ei jäta vastustajale kaalutlusruumi kinnipeetava juurest läbiotsimisel leitud keelatud esemega toimimisel muus osas, kui selle hävitamise või realiseerimise valikul. Selliseid asju ei saa paigutada lattu hoiule ning vanglast vabastamisel kinnipeetavale tagastada.
16. Samuti ei ole asjassepuutuv VSKE § 66, mis küll reguleerib mistahes leitud esemega toimimist vanglas, ent mille suhtes
Ekslik on apellandi käsitus, nagu tuleks kohaldada eelkõige seaduse alusel antud määrust, jättes seaduses sätestatud teistsuguse sisuga normid tähelepanuta. Määrusega ei ole reguleeritudki neid juhtumeid, mille kohta sisaldub seaduses piisav regulatsioon. Seetõttu tuleb VSKE viidatud norme mõista nii, et need ei käsitle juhtumit, kus vanglas läbiotsimisel leitakse kinnipeetavale keelatud ese.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.