← Eesti

3-15-1162/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Villem Lapimaa Otsuse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2016, Tallinn Haldusasja num

) kohaselt kuuluvad keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. 6. Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsusega rahuldati A. E. kaebus osaliselt ning tühistati Tallinna Vangla 27.04.2015 vaideotsus nr 5-15/15/9767-2 osas, millega Tallinna Vangla jättis A. E. vaide rahuldamata fotode ja ajakirja tagastamata jätmise nõudes (resolutsiooni p 2). Sama otsusega kohustati Tallinna Vanglat vaatama uuesti läbi kaebaja 20.02.2015 taotlus ja otsustama uuesti 19.02.2015 neljanda üksuse sektsiooni 4-2 kambrites nr 28 ja nr 33 toimunud läbiotsimise käigus ära võetud fotode ja ajakirja tagastamise küsimus kõiki kaalutlusreegleid järgides (p 3). Muus osas jäeti kaebus rahuldamata (p 4). Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (p 5) ja nägi ette Tallinna Vangla poolt kohtule esitatud fotode ja 2

(6)3-15-1162 ajakirja tagastamise pärast kohtuotsuse jõustumist (p 6). Osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, põhjendas halduskohus otsust kokkuvõtlikult järgmiselt. 1) Vangistusseaduse § 68 lg 1 ls 1 kohaselt on vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu- ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks.

§ 68

lg 2 ls 1 kohaselt kuuluvad vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Eelnimetatud sätetest tuleneb, et läbiotsimise käigus kuuluvad äravõtmisele keelatud esemed. Seejuures tuleb sama sätte kohaselt äravõetud esemed kui keelatud esemed realiseerida või hävitada. 2)

§ 15

lg-ga 4 on antud valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada kinnipeetavale keelatud asjade loetelu, enda juures ja laos olevate asjade kogukaalu, samuti hoiule võetavate asjade hoidmise korra ning nende asjade loetelu. Kõnealune loetelu ja kord sisaldub justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (VSKE) §-s 641. Seal toodud loetelu ei ole ammendav.

§ 15

lg 4 kohaselt võib vanglateenistus keelata täiendavalt aineid ja esemeid, mis ei ole keelatud asjade loetelus, kuid vastavad sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele. Tallinna Vangla on üldkorraldusena kehtestanud Tallinna Vangla kodukorra, kus on muu hulgas sätestatud

§ 15lg 4 alusel täiendav keelatud ainete ja esemete loetelu.

Tallinna Vangla kodukorra punkti 7.1.18 kohaselt on kinnipeetavale keelatud

§ 15

lg-s 2 kirjeldatud tunnustele vastavate esemetena kunstija kontoritarbed, kirjutus- ja joonistusvahendid, v.a järgmised esemed: vangla vahendusel soetatud esemed, koolist väljastatud esemed, vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud töötav sinine pastapliiats (kuni 5 tk), vangla vahendusel soetatud, karistust kandma saabudes kaasas olnud või vahistatule pakis saadetud värvipliiats (kuni 12 tk) ning vanglateenistuse vahendusel soetatud pliiatsiteritaja. Kaebaja ei ole kodukorda vaidlustanud. 3) Eeltoodust tulenevalt on vangla kustukummi ja värvilisi pastakasüdamikke õiguspäraselt käsitanud keelatud esemetena. Samuti on vastustaja need kooskõlas

§-ga 68 läbiotsimise käigus õiguspäraselt ära võtnud. 4) VSKE § 65 lg 1 kohaselt korraldab vangla, mille territooriumilt on ese leitud, eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Tulenevalt VSKE § 57 lg-st 1 on kinnipeetaval õigus hoida enda juures või kinnipeetavate isiklike asjade laos vanglasse saabumisel kaasa võetud asju ja vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklikke asju. VSKE § 61 lg 1 kohaselt paigutatakse vanglasse vastuvõtmisel kinnipeetavaga kaasas olevad §-s 63 nimetamata asjad (s.o lubatud asjad) lattu hoiule või antakse kinnipeetava soovil tema juurde kambrisse või tuppa, arvestades § 57 lg-s 3 ja § 61 lg-s 11 toodud piirangut. Kaebaja ei ole väitnud, et tegemist oleks tema poolt vanglasse kaasa võetud esemete või vanglateenistuse vahendusel soetatud isiklike asjadega. VSKE § 61 lg 2 kohaselt koostatakse kinnipeetava juurde kambrisse või tuppa ning lattu hoiule antavatest asjadest ühtne nimekiri, millest peab nähtuma, kas asi on kinnipeetava käes või laos. Kaebaja isiklike asjade arvestuskaardil vastavaid esemeid ei ole loetletud. Seega tuleb eeldada, et vastavad esemed on õigusrikkumise teel saadud ning seadusega ei ole selliselt saadu kaitstud, mistõttu ei ole vanglal kohustust vastavate esemete lattu paigutamiseks kaebaja isiklike asjade juurde. Vaidlusaluste esemete kuuluvuse selgitamine ei ole kaebaja õigustesse puutuv ega ka asjakohane, arvestades, et tegemist on keelatud esemetega, mis kuuluvad seaduse kohaselt hävitamisele. VSKE § 66 lg 2 reguleerib vangla tegevust seoses leitud esemetega, mitte keelatud esemetega. 3

(6)3-15-1162 MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. A. E. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 07.09.2015 otsuse resolutsiooni p 4 tühistada ning teha selles osas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellant esitas 03.03.2016 taotluse vanglast vabanemise tõttu ka kaebuse nõude muutmiseks ja nõuab 27.04.2015 vaideotsuse tühistamist ning vastustaja kohustamist tagastama kustutuskummi ja pastakasüdamikud või kui need on hävitatud, siis asendada need samaväärsetega või hüvitada nende väärtus rahas. 1) Esemete keelamisel vanglas ei olnud vanglal õigust hävitada äravõetud esemeid olukorras, kus nende omanik oli teada. Kinnipeetaval ei ole kohustust anda vabatahtlikult ära asju, mis on muutunud keelatuks vangistuse kestel. 2) Esmajärjekorras tuleb kohaldada VSKE § 63 lg 1 p-i 4, § 65 lg-t 1 ja § 66 lg 2 p-i 3, mis võimaldavad keelatud eseme paigutada lattu, kinnipeetavale tagastada või hävitada. 3) Isiklike asjade arvestuskaardile kirjatarbeid ei märgita (kodukorra p 3.3). Halduskohus oleks pidanud omal algatusel tähtsust omavad asjaolud välja selgitama. Osa pastakasüdamikest toodi apellandile juba arestimajja, osa saadeti maksikirjaga, kustutuskumm anti kaebajale koolist. Kaebaja peitis kustutuskummi ja pastakasüdamikud alates 31.03.2013, see aga ei tähenda, et omand muutus ebaseaduslikuks. 4) Ülejäänud asjad, mis muutusid vanglas keelatuks (plastikkauss, termostass, korrektor, kustutuskummid, harilikud pliiatsid, mitmevärviline pastakas), on paigutatud isiklikke asjade hulka lattu. 5) Vastustaja väide, et kaebajale anti võimalus esemete keelamise järel need vabatahtlikult ära anda, on tõendamata. Vanglas on tihtipeale jäetud allkirja vastu tutvustamata ka kodukorra muudatused, mida õigustatakse väitega, et tutvustamine on toimunud suuliselt.
  2. Tallinna Vangla palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja jääb oma varasemate seisukohtade juurde. 1) Läbiotsimisel leitud keelatud ese või aine kas hävitatakse või realiseeritakse (

§ 68lg 2), seda ei tagastata kinnipeetavale.

Konfiskeerimisel äravõetud asjade käitlemise kord on erinorm asjade hävitamist reguleerivate VSKE §-de 62 ja 63 suhtes. 2) Kui varem lubatud esemed keelatakse, siis antakse kinnipeetavatele võimalus esemed ise ära anda ja keelatuks muutunud asjad paigutatakse isiklike asjade hulka lattu. Apellant on vaidlusaluseid esemeid vanglateenistuse eest pikka aega varjanud, mistõttu ei ole nende lattu paigutamine lubatav. 3) Läbiotsimisel keelatud esemete äravõtmisel on eesmärk mitte võimaliku kahju ärahoidmine, vaid keelatud esemete leidmine ja nende konfiskeerimine (võlaõigusseaduse § 127 lg 2). Tekkiv kahju ei kuulu hüvitamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Kaebuse muutmise taotlus tuleb rahuldada. Vanglast vabanemise järel ei pruugi olla vaidlusalused asjad vanglas enam alles ning kahju hüvitamise nõue on seetõttu lubatav. 4

(6)3-15-1162 Muudetud nõue tuleb aga jätta rahuldamata, sest vaidlusaluste asjade lattu paigutamata jätmine ja hävitamine või realiseerimine olid õiguspärased. 10.

§ 68

lg 2 ls 1 sätestab, et vanglateenistuse ametniku poolt läbiotsimisel leitud keelatud esemed ja ained kuuluvad äravõtmisele ning realiseerimisele või hävitamisele. Realiseerimisel saadud summad kantakse riigieelarvesse. Säte ei jäta vastustajale kaalutlusruumi kinnipeetava juurest läbiotsimisel leitud keelatud esemega toimimisel muus osas, kui selle hävitamise või realiseerimise valikul. Selliseid asju ei saa paigutada lattu hoiule ning vanglast vabastamisel kinnipeetavale tagastada.

  1. Apellandil oli võimalik vangistuse ajal keelatud esemed vanglaametnikele anda lattu paigutamiseks omal algatusel, et vältida nende läbiotsimise käigus avastamisega ja äravõtmisega paratamatult kaasnevaid tagajärgi. Sellise esemete üleandmise initsiatiiv ei pea tulema vangla poolt. Miski ei takista kinnipeetaval kodukorra muudatusega tutvumisel esemeid koheselt enda taotlusel vanglaametnikele anda. Kaebaja ei väida, et talle kodukorra muudatust ei tutvustatud.
  2. Tähtsust ei oma, et vastustaja võib mõnel juhul keelatud esemed läbiotsimisel leidmise järel olla paigutanud need lattu kinnipeetava isiklike asjade juurde. Õigusvastaste toimingute tegemisest ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et edaspidigi paigutatakse läbiotsimisel leitud keelatud esemed lattu.
  3. Seaduse regulatsiooni ei ole alust pidada ka põhiseadusevastaseks, arvestades vanglas turvalisuse tagamise vajadust ning kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele sundimise vajadust ning äravõetud esemete vähest väärtust.
  4. VSKE § 63 reguleerib olukorda, kus kinnipeetav saabub vanglasse ühes keelatud esemega. Selline olukord erineb praegusest, kus keelatud esemed leiti kambrist läbiotsimisel.
  5. VSKE § 65 lg 1 näeb ette, et vangla, mille territooriumilt on ese leitud, korraldab eseme hoidmise, võõrandamise, tagastamise ja hävitamise ning kannab hoidmise, tagastamise ja hävitamisega seotud kulud. Sättest ei saa järeldada, et vanglal oleks piiramatu kaalutlusõigus kinnipeetavalt leitud keelatud esemega toimimisel. See säte reguleerib ka juhtumeid, kus leitakse vanglas lubatud esemed, mis tuleb kas tagastada või paigutada hoiule.

§ 68lg 2 ls 1 on erinorm, mis ei jäta vanglale sedavõrd avarat kaalutlusruumi.

16. Samuti ei ole asjassepuutuv VSKE § 66, mis küll reguleerib mistahes leitud esemega toimimist vanglas, ent mille suhtes

§ 68lg 2 on erinorm.

Ekslik on apellandi käsitus, nagu tuleks kohaldada eelkõige seaduse alusel antud määrust, jättes seaduses sätestatud teistsuguse sisuga normid tähelepanuta. Määrusega ei ole reguleeritudki neid juhtumeid, mille kohta sisaldub seaduses piisav regulatsioon. Seetõttu tuleb VSKE viidatud norme mõista nii, et need ei käsitle juhtumit, kus vanglas läbiotsimisel leitakse kinnipeetavale keelatud ese.

  1. Asja lahendamisel ei oma tähtsust, kuidas apellant kustukummi ja pastakasüdamikud omandas. Halduskohtu arutluskäik sellest ei ole asjakohane ega ka õige, arvestades, et isiklike asjade loetellu Tallinna Vangla kodukorra p 3.3 kohaselt kirjatarbeid ei märgita.
  2. Pastakasüdamikud, mille kaebaja sai kambrisse enda väitel osaliselt kirjaga, osaliselt võttis vanglasse kaasa, on Tallinna Vangla kodukorra p 7.1.18 kohaselt kinnipeetavale keelatud. Kinnipeetavale on lubatud koolist väljastatud esemed. Kaebaja ei ole vanglale esitatud taotluses, milles ta palus kustukummi paigutada lattu, vaides ega halduskohtus väitnud, et 5

(6)3-15-1162 kustukumm oli vanglas lubatud, sest see oli antud koolist. Alles apellatsioonimenetluses sellise väite esitamine tekitab põhjendatud kahtluse, et vaidlusalust kustukummi koolist ei väljastatud. Usutav on seetõttu kaebaja väide halduskohtus, et kustukumm oli samuti keelatud ese, seega omandatud muul viisil. Arvestades selle eseme väikest väärtust ning läbiotsimisest möödunud aega, ei pea ringkonnakohus usutavaks, et oleks võimalik koguda mistahes tõendeid kaebaja apellatsioonimenetluses esitatud väite kinnitamiseks. 19. Halduskohtu otsus on lõppjärelduses õige ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.