) § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõisteti temale karistuseks 1 kuu vangistust.
lg 7 ja
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Andrei Miruškovile Tartu Maakohtu 13.11.2013. aasta otsusega kriminaalasjas nr 1-13-10185 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 2 kuud ja 23 päeva vangistust. Sama otsusega tunnistati Andrei Miruškov süüdi
lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 3 aastat vangistust.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust sama otsusega
lg 1 alusel kohtuotsuste kogumi eest moodustatud liitkaristuse, s.o 2 kuu ja 23 päeva vangistuse võrra ja kohtuotsuste kogumis mõisteti temale lõplikuks liitkaristuseks 3 aastat 2 kuud ja 23 päeva vangistust.
lg 1 alusel hakati karistuse kandmise aja algust lugema alates Andrei Miruškovi kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 23.03.
Materjalidest nähtuvalt vangla ei toeta Andrei Miruškovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetava ohtlikkuse tase on väga kõrge. Kohtumenetluse poolte seisukohad Prokurör esitas Andrei Miruškovi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Andrei Miruškovi on korduvalt karistatud varavastaste ja vägivallakuritegude toimepanemise eest. Isik on varem viibinud neljal korral kriminaalhooldusel ja pannud kolmel korral katseajal toime uue kuriteo. Isik suhtub kriminaalhooldusesse kui karistusse ega näe enda jaoks sellest kasu. Seega varasemad karistused ja nende kandmiseks antud kergemad võimalused ei ole süüdimõistetule vajalikku mõju avaldanud ega teda õiguskuulekusele suunanud - võimaluse tekkimisel eiras Andrei Miruškov jätkuvalt õigusnorme. Hetkel on isikul 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Rohkete distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab, et kinnipeetava käitumine on jätkuvalt normeeirav – Andrei Miruškov ei suuda 2 isegi kontrollitud tingimustes seadusekuulekalt käituda. Vangistuses viibitud aeg ei ole mõjutanud isiku käitumist paremuse suunas. Puudub kindlus, et isik allub kriminaalhooldusele, kui ta seda ei suuda enda käitumist kontrollida range kontrolli tingimustes. Andrei Miruškov tunnistab, et tal on probleeme seoses alkoholi liigtarvitamisega, kuid sotsiaalprogrammides pole ta tahtnud osaleda, kuna leiab, et saab oma probleemidega ise hakkama. Samas Andrei Miruškovi senisest elukäigust ei nähtu, et ta oleks suutnud alkoholisõltuvusest iseseisvalt vabaneda. Alkoholijoobes kaotab ta aga enesevalitsemise ja muutub agressiivseks. Kuriteod on enamasti sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning alkoholisõltuvuse rahuldamiseks. Seega sõltuvusprobleemid suurendavad tema puhul uute süütegude toimepanemise tõenäosust. Vabanemisel puudub Andrei Miruškovil töökoht ja piisavad elatusvahendid. Selle tõttu on tõenäoline, et ta jätkab vabaduses süütegude toimepanemist elatusvahendite hankimiseks ja alkoholisõltuvuse rahuldamiseks. On positiivne, et Andrei Miruškovil on toetav ema ja kindel elukoht, kuid need olid tal ka enne kinnipidamist ja teistel perekonnaliikmetel ei ole siiani olnud mingit positiivset mõjuvõimu Andrei Miruškovi käitumise suunamisel. Eelneva tõttu leiab prokurör, et kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida Andrei Miruškovi käitumist ning tema vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei oleks tulemuslik. Andrei Miruškov avaldas kohtule, et ei soovi ennetähtaegselt vanglast vabaneda; ta soovib karistuse lõpuni kanda. Kaitsja toetas Andrei Miruškovi seisukohta, tulenevalt kaitsja kohustusest. Kohtuniku seisukoht Andrei Miruškov kannab liitkaristust muuhulgas tahtliku esimese astme kuriteo eest.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Miruškov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui 4 kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Andrei Miruškovi kuritegelik aktiivsus on olnud suur. Teda on korduvalt karistatud varavastaste ning vägivallaga seotud kuritegude toimepanemise eest. Karistuseks on talle kohaldatud nii tingimisi kui ka reaalseid vangistusi. Ükski kohaldatud meetmetest mõju ei ole avaldanud – Andrei Miruškov on jätkanud õigusvastast käitumist, seda isegi katseajal olles. Norme eiravat käitumist on Andrei Miruškov jätkanud ka kinnipidamisasutuses viibimise ajal. Ta on seal süstemaatiliselt pannud toime distsiplinaarrikkumisi. Määruse tegemise seisuga on tal 12 kehtivat distsiplinaarkaristust (valdavalt kartserisse paigutamine). Mitmed on määratud seetõttu, et kinnipeetav kasutas vanglaametnike suhtes solvavaid ja ebaviisakaid väljendeid. Teda on karistatud ka seetõttu, et ta kasutas suhtlemisel ähvardavat ja agressiivset tooni. Lisaks on Andrei Miruškovi suhtes kahel korral kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Nimelt piirati 05.08.2015. a 3 kuuks tema vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust, keelati kehakultuuriga tegelemine ja paigutati ta kinnisesse kambrisse, kuna oma süstemaatiliselt vangistusseadust ning 3 vangla sisekorraeeskirja eirava käitumisega lõi ta oma eluosakonnas potentsiaalselt ohtliku olukorra, millega seadis ohtu vangistuse täideviimise eesmärkide saavutamise. Ka 21.01.2016. a toimunud intsidendi käigus, kus Andrei Miruškov eiras vanglaametniku seaduslikku korraldust ning tõukas korduvalt viimase kätt enda õlalt, tuli olukorra ohtlikkuse tõttu kasutada tema suhtes eraldamist ning käeraudade paigaldamist. 29.04.2016. a alustati tema suhtes väärteomenetlust
lg 1 tunnustel selles, et Andrei Miruškov solvas ametiülesandeid täitvat vanglaametnikku. Anderi Miruškov ei ole vangistuse jooksul tegelenud piisaval määral kuriteo riskide maandamisega. Ta on küll läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, kuid muudest tegevustest ei ole ta huvitatud olnud. Nii on ta loobunud riigikeele õppest. Ehkki Andrei Miruškovi kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine, ei soovi kinnipeetav selle probleemiga tegeleda. Sotsiaalprogrammis osalema ei ole ta motiveeritud, leides, et saab ise hakkama. Ülaltoodu viitab üheselt sellele, et karistuste kohaldamine ei avalda Andrei Miruškovile soovitud eripreventiivset mõju. Lisaks puudub Andrei Miruškovil tahe ja motivatsioon tegeleda kuritegelikule käitumisele viinud probleemidega, õppida neid ennetama ja lahendama, et lõppkokkuvõttes pöörduda õiguskuuleka käitumise juurde. Tal on välja kujunenud kindlad antisotsiaalsed hoiakud ja kuritegelik käitumismuster ning järelikult oht, et ta jätkab kuritegude toimepanekut, on väga suur. Seetõttu on väheusutav, et Andrei Miruškov on võimeline vabaduses oma eluga õiguspärasel viisil toime tulema. Lisaks puudub Andrei Miruškovil vabanedes kindel töökoht. Enda äraelatamiseks vajalike vahendite puudus tõstab tema puhul veelgi. Positiivsed asjaolud, st see, et Andrei Miruškovil on vabaduses olemas kindel elukoht ning ema toetus toetus, ei vähenda kohtuniku hinnangul kuritegude toimepanemise riske piisaval määral. Need tugifaktorid olid Andrei Miruškovil olemas ka varem, kuid sellele vaatamata pani Andrei Miruškov kuritegusid toime. Eelnevat kogumis hinnanud asub kohtunik seisukohale, et Andrei Miruškovi katseajaga tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud. Kohtunikul puudub piisav veendumus, et isik ei jätka vabanedes kuritegude toimepanemist. Lisaks puudub kohtunikul veendumus selleski, et kinnipeetav suudab end allutada ennetähtaegse vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ning teha koostööd kriminaalhooldajaga. Ka Andrei Miruškov ise on avaldanud, et ei soovi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Andrei Miruškovi riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 96 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Andrei Miruškovil. Kohus ajatab menetluskude tasumise kolmele kuule, arvestades kinnipeetava rahalisi vahendeid. Peet Teidearu Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.