) § 367 taotleb hageja kostjalt hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse – kokku 3154,91 eurot ning lisanduva viivise – 0,055 % päevas võlgnevuse põhiosalt väljamõistmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõigete 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Vastavalt
lg 3 võib kohus tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja on 30.11.2015.a ning 30.12.2015.a. kohtule esitatud avaldustes (tl 45 ja 54) hagi õigeks võtnud, taotledes võlgnevuse tasumist ositi, 100 eurot kuus. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohtuotsuse tegemise õigusliku põhjendusena peab kohus vajalikuks märkida, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise 3
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on taotlenud lisanduva viivise väljamõistmist kuni põhinõude suuruseni. Kohus on arvestanud viivise alates 29.10.2015 kuni kohtuotsuse tegemiseni 27.05.2016.a., s.o 213 viivitatud päeva eest summas 319,07 eurot (2723,63 x 0,055 % x 213). Edasi lisandub viivis kuni põhinõude tasumiseni 1,498 eurot päeva. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
lõike 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda.
lg 1 kohaselt määratakse kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahaline suurus. Vastavalt
lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, osundatud paragrahvi 2. lõige sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Käesolevas asjas on hageja kandnud menetluskulusid riigilõivu näol 275 eurot (sealhulgas 103,85 eurot maksekäsu kiirmenetluses). Nimetatud kulu tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks 4
§-s 468 lg 1 p 1 sätestatust tulenevalt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamatult täidetavaks. Tulenevalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.