1-14-4312/41

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 20.06.2016 Jõhvi kohtumaja ja koht Kohtuasja number 1-14-4312 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Asja läbivaatamise kuupäev 15.06.2016 Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Viru Vangla materjalid Kirill PLETNJOVI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kirill PLETNJOV sünd. 24.04.1978, isikukood 37804242236, kodakondsusetaxxx Karistuse kandmise algus 18.08.2014 ja lõpp 18.12.2017 Jätta Kirill PLETNJOV elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Kirill Pletnjovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kirill Pletnjov on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 28.05.2014 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §200 lg.2 p.4, 8, 10 järgi ning karistatud KarS §74 lg.5 ja §65 lg.2 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 4 kuud alates karistuse kandmisele asumisest. 1 Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 7 korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Kuritegude laad ja vägivaldsuse aste on jäänud samaks, kinnipeetav on korduvalt pannud toime vargusi, kelmusi ja röövimisi. Kuritegude soodusteguriks on narkootiliste ainete tarvitamine ja materiaalse kasu saamine. Kinnipeetavale võimaldati vangistuse ajal käia taotlemas isikut tõendavat dokumenti ja seda ka kätte saada. Kinnipeetav töötab väljaspool vanglat, kusjuures tööle ja tagasi sõiduks lubatakse tal juhtida asutusele kuuluvat sõidukit. Kinnipeetav suhtleb vangistuse ajal lähedastega telefoni teel, tal on võimaldatud kahel korral käia lühiajalisel väljasõidul. Kinnipeetav paikneb avavanglaosakonnas. Kinnipeetav on vangistuse ajal töötanud majandustöödel, läbis sõltlaste tugigrupi xxxöötukassas tööotsijaks, käis xxx ja esitas taotluse pensioni pikendamiseks, talle on võimaldatud osaleda väljaspool vanglat usulises tegevuses. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa ja laste juurde, korter vastab elektroonilise järelevalve seadmete paigaldamise tingimustele. Kinnipeetaval on keskeriharidus ning xxx erialad, riigikeelt ei valda. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 5367 €, vabanemisfondis on 384 €. Kinnipeetava lähivõrgustikku kuuluvad abikaasa, 2 last, ema ja õde, suhted on head ja toetavad. Kinnipeetava vend kannab samuti vangistust. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus ja krooniline haigus ning töövõimetus 60%. Kinnipeetav ei lahenda probleeme sihipäraselt, kordab sageli sama viga. Kinnipeetav pani uue kuriteo toime katseajal ning esines ka kohustuse rikkumist. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 26%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetaval on lähedastest abikaasa, 2 last, õde ja vend. Kinnipeetava ema xxx. Kinnipeetava abikaasa sõnul on kinnipeetava suhted lähedastega head. Arvestades korduvat kriminaalkorras karistamist on alust eeldada, et kinnipeetaval on vabaduses negatiivset mõju avaldada võivaid sõpru. Vabanemise korral soovib kinnipeetav asuda elama abikaasa ja laste juurde. Tegemist on 2-toalise võlgadeta korteriga, kus elab kinnipeetava abikaasa kahe alaealise lapsega. Korter sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, abikaasa on nõusoleku andnud. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht, kinnipeetava abikaasa kinnitas, et on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama ja seletas, et varasemalt on seda teinud ka kinnipeetava ema. Kinnipeetav on korduvalt kriminaalkorras karistatud, soodusteguriks on sõltuvusainete tarvitamine. Väärteokorras on kinnipeetavat karistatud 25 korda. Kinnipeetaval on ka varasemalt olnud lähedaste moraalne ja materiaalne tugi, vaatamata sellele pani toime uued kuriteod. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku vabastamise korral kohaldada elektroonilist järelevalvet tähtajaga 10 kuud. Maakohtu istung Kinnipeetav Kirill Pletnjov seletas maakohtu istungil, et on läbinud rehabilitatsiooni. Kinnipeetav kinnitas, et pani uue kuriteo toime katseajal ning lisaks sellele rikkus katseajal kohustust mitte tarvitada alkoholi, ta pani alkoholijoobes toime kakluse ja sattus haiglasse. Prokuröri abi Ave Arnim maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. 2 Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.4 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud seitse korda, reaalset vangistust kannab teist korda. Käesoleval ajal kannab ta karistust kuriteo eest, mis oli toime pandud kehtival katseajal. Tegemist on I astme süüteoga. Maakohus leiab, et seega on antud kinnipeetava puhul tegemist isikuga, kes ei ole oma varasematest karistustest teinud mingisuguseid järeldusi ja jätkanud uute raskete kuritegude toimepanemist ka ajal, mil tema suhtes oli kohaldatud käitumiskontroll. Kinnipeetaval on karistust jäänud kanda veel 1 aasta 6 kuud, mis on suhteliselt pikk aeg. Kuna vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg ja käitumiskontrolli nõuete ning võimalike lisakohustuste täimine, siis maakohtul puudub igasugune veendumus, et kinnipeetav seekord suudab kõiki käitumiskontrolli nõudeid täita ei pane toime uut kuritegu. Lisaks sellele arvestab maakohus ka asjaolu, et vabanemine vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega piirab kinnipeetava elu väga suurel määral. Arvestades seda, et kinnipeetav ei suutnud õigustada talle kohtu poolt tingimisi vangistuse ja katseaja mõistmisega osutatud usaldust, on eluliselt vähe usutav, et kinnipeetav suudab vabaduses elada sellise range järelevalve all. Maakohus leiab, et antud kinnipeetava puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise ja uute kuritegude toimepanemise riskiga. Seda riski toetab ka kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus. Alalise elukoha olemasolu loeb maakohus käesolevas asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid sellel alusel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Viimase kohtuotsuse ärakirjast nähtub, et sama elukoht, seega ka samade lähedaste toetus oli kinnipeetaval olemas ka kuritegude toimepanemise ja vangistuse ajal. Seega ei välista antud asjaolud uute kuritegude toimepanemist kinnipeetava poolt. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval tasumata rahalisi kohustusi summas 5367 €. Maakohus leiab, et seega on kinnipeetaval majanduslike raskuste tekkimisel suur oht uute kuritegude toimepanemiseks. Seda ohtu suurendab narkosõltuvus. Maakohus leiab, et jätkates käesoleval ajal karistuse kandmist vangistuses, on kinnipeetaval võimalik tegeleda aktiivselt oma probleemide ja tingimustega, mis võimaldaksid tal vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. 3 Karistuse lõpuni ärakandmine on igal juhul reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saaks käsitleda erandina asjas. Eeltoodu alusel jätab maakohus kinnipeetava vabastamata. vangistusest tingimisi enne tähtaega Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 4