1-16-1225/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-1225 Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. aprill 2016 määrus süüdimõistetu Pavel Galkani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Pavel Galkani (Galkan; isikukood 39701205218) kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. aprilli 2016 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Pavel Galkani kaitsja vandeadvokaat Lembit Nirgi määruskaebus jätta rahuldamata.
6. Välja maksta riigieelarvest Advokatuurile eraldatud vahendite arvelt Rakvere Advokaadibüroo kaudu 72 (seitsekümmend kaks) eurot, sealhulgas käibemaks 12 (kaksteist) eurot, vandeadvokaat Lembit Nirgile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
7. KrMS § 187 lg 2 alusel mõista punktis 3 nimetatud menetluskulu välja Pavel Galkanilt. Pavel Galkanil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbanka/a EE
8. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700015759 ja selgitus „Pavel Galkan, 1-16-1225 menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
9. Harju Maakohtu 01.03.2016 kohtuotsusega tunnistati Pavel Galkan süüdi § 215 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti karistuseks 10 kuud vangistust. 1 KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel loeti käesoleva kuriteo eest mõistetav kergem karistus 10 kuud vangistust kaetuks Tartu Maakohtu 19.10.2015 otsusega mõistetud karistusega 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust, mõistes liitkaristuseks vangistuse 1 aasta 2 kuud 28 päeva, mille kandmise alguseks loeti 10.08.
10. Karistusaja lõpp 07.11.
11. Maakohtu määrus
12. Viru Maakohtu 20.04.2016 määrusega jäeti P. Galkan vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. 2.
13. Vaatamata oma vanusele on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud juba 6 korda, sealjuures ka katseajal ja vangistuse ajal toimepandud kuritegude eest. Kriminaalhooldusametniku kirjalikust arvamusest nähtub, et mõlemal katseajal ei suutnud kinnipeetav käitumiskontrolli nõudeid täita ja jätkas kuritegude toimepanemist. Samast iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav jätkas teisi ohustavate õiguserikkumiste toimepanemist vangistuse kandmise ajal. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasneb samuti katseaeg koos käitumiskontrolli nõuete ja võimalike lisakohustuste täitmisega. Arvestades kinnipeetava minevikku ja käitumist vanglas, puudus maakohtul igasugune veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida nõuetekohaselt ja ei jätka uute kuritegude toimepanemist. Vangistuses on kinnipeetavale määratud distsiplinaarkaristusi, neist kehtivaid on
14. Kinnipeetav ei suuda isegi vangistuses olles ühiskonnas kehtestatud reegleid täita. Kinnipeetava mitteõiguspärane käitumine vangistuses ei veena maakohut kuidagi selles, et vabaduses viibides hakkab ta kõiki nõudeid täitma. 2.
15. Vabanemise korral on kinnipeetaval võimalik asuda elama vanemate juurde. Tegemist on ülerahvastatud üürieluruumiga. Lähedastest on kinnipeetava ema, isa ja 2 venda kriminaalkorras karistatud. Need tingimused ei soodusta kuidagi kinnipeetava resotsialiseerumist. Lisaks sellele kinnitas kinnipeetav ise maakohtu istungil, et tegelikkuses ta vanemate juurde elama ei asu ja kavatseb koos tüdruksõbraga üürida eraldi eluruumi. Vabanemise korral on kinnipeetavale garanteeritud töökoht XXX OÜ-s, kuid samas on kinnipeetaval vaid põhiharidus, kutseoskused, töökogemus ja eriala puuduvad. Viru Vangla iseloomustuse kohaselt ei toeta kinnipeetava tutvusringkond õiguskuulekat käitumist. 2.
16. Jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik tegeleda oma mõtlemise, suhtumise ja käitumise probleemide lahendamisega. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus antud kinnipeetava puhul on liiga suur (83%), et vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Määruskaebus
17. Viru Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist. Määruskaebuses ei nõustuta, et süüdimõistetu eeldatav elamispind on ülerahvastatud ja elanikud on kriminaalkorras karistatud, sest P. Galkan soovib oma perega asuda elama mujale ja tema peres ei ole kriminaalkorras karistatuid. Kaitsja hinnangul tuleks lugeda erandlikuks asjaoluks süüdimõistetu puhul väga varakult perekonna loomist, kui enda lapsepõlv on rikutud mitte isiku enda süül. Kaitsja hinnangul sisaldab vangla iseloomustus vähe negatiivset. Süüdimõistetu on motiveeritud läbima katseaega positiivselt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses toodud seisukohtadega ja leiab, et P. Galkani vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud ning lisab omalt poolt vastuseks määruskaebusele järgnevat. 2
19. Ringkonnakohus on seisukohal, et süüdimõistetu P. Galkani kaitsja määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ja süüdimõistetu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks, sest määruskaebuses ei ole välja toodud uusi asjaolusid, millele maakohus ei oleks tähelepanu pööranud ning millega ei oleks otsustuse langetamisel arvestatud. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu otsustus jätta P. Galkan enne tähtaega vangistusest vabastamata, tuginedes tema poolt toime pandud kuritegude iseloomule, mõistetud karistusele ja isikust tulenevatele asjaoludele, oli põhjendatud. Maakohus analüüsis nii positiivseid kui ka negatiivseid asjaolusid ning kuna ringkonnakohus nõustub selle analüüsiga, siis ei pea kohtukolleegium vajalikuks seda üle korrata.
20. P. Galkani vabastamine tingimisi enne tähtaega oleks ennatlik ning see oleks selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega, mis riivaks oluliselt ka avalikkuse õiglustunnet. Ringkonnakohus peab vajalikuks rõhutada, et KarS § 76 lg 4 asjaolusid tuleb hinnata kogumis ja need on iga isiku puhul individuaalsed. Kõik KarS § 76 lg 4 sätestatud asjaolud ei ole ühe kaaluga ning juhul, kui positiivseid asjaolusid esineb arvuliselt isegi rohkem, ei ole automaatselt tagatud kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabanemine.
21. Ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga ei ole veendunud, et P. Galkan suudaks vabaduses käituda seadusekuulekalt ning nõustub, et maakohtu määruses nimetatud positiivsed asjaolud ei kaalu üles negatiivseid. P. Galkanit on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning talle on antud võimalus näidata, et ta suudab muuta oma käitumist seadusekuulekaks peale mõistetud karistust, kuid vaatamata sellele on süüdimõistetu pannud toime korduvalt uusi kuritegusid. Käesoleval hetkel ei ilmne asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et andes P. Galkanile võimaluse kanda karistust vabaduses, mööduks see edukalt, kuna süüdimõistetu ei suuda oma käitumist viia ka vangistustingimustes kooskõlla kehtivate normidega. P. Galkanil on 14 kehtivat distsiplinaarkaristust. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Kui süüdimõistetu ei suuda alluda vanglas kehtestatud korrale, siis ei ole reaalne, et ta suudab vabaduses alluda kõigile kontrollnõuetele ja täita temale pandud kohustusi.
22. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. P. Galkani puhul kogumis ei esine selliseid veenvaid asjaolusid, mis võimaldaksid käesoleval ajal tema ennetähtaegset vabastamist ning selliste asjaolude esinemisele ei viita ringkonnakohtu hinnangul ka määruskaebus, mis jääb seega edutuks.
23. Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks, milles taotleb tasu summas 72 eurot, sh käibemaks 12 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb P. Galkanil hüvitada L. Nirgi kaitsjatasu 72 eurot.
24. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
25. aprilli 2016 määrus muutmata, P. Galkan vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Aarne Sarjas