Obsah (6)

§ 29§ 38§ 123§ 133§ 150§ 23

4-15-11261 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03.juuni 2016 Paide Väärteoasja number 4-15-11261 Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Koit Kesamaa kaebus

§ 29lg 1 p 1 alusel.

3. Menetluskulud jätta täies ulatuses riigi kanda (

§ 38lg 1, Kr

MS § 183).

1. Eesti Vabariigil hüvitada Koit Kesamaa´le riigieelarve vahenditest menetluskuluna kokku 1848,47 (üks tuhat kaheksasada nelikümmend kaheksa eurot ja 47 senti) eurot, sealhulgas 1824 (sellest käibemaks 304 eurot) valitud kaitsja põhjendatud tasu ja sõidukulu 19,13 eurot (sellest käibemaks 3.19 eurot) ning menetlusaluse isiku istungile sõidukulu 5,34 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebus Koit Kasemaad (Kasemaa) on karistatud PPA Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2510,15,003089 Liiklusseaduse (LS) § 2611 lg 1 järgi rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o. 400 eurot, selle eest, et ta 11.12.2015.a kella 09.53 ajal xxxxxxxxxx Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mnt xxx km-l juhtis normidele mittevastavate masside ja teljekoormustega mootorsõidukit ilma teevaldaja loata; veduki I teljele lubatud 8500 kg, tegelik 4-15-11261 koormus mitte vähem kui 9259 kg; II teljele lubatud 9500 kg, tegelik koormus mitte vähem kui 10229 kg; vedukile lubatud 26 000 kg, tegelik koormus mitte vähem kui 27 437,5 kg. Haagise I teljele lubatud 8000 kg, tegelik mitte vähem kui 10 714 kg, II teljele lubatud 8000 kg, tegelik mitte vähem kui 8192 kg, haagisele lubatud 24 000 kg, tegelik mitte vähem kui 26 564,5 kg. Autorongi lubatud kogu koormus 44 000 kg, tegelik kogukoormus mitte vähem kui 54 002 kg. Ohustades sellega teerajatise püsivust. Rikkus LS § 34 lg 12, § 80 lg 1, MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood
2. Koit Kesamaa kaitsja esitas kohtule kaebuse, milles palus Koit Kesamaa suhtes tehtud kiirmenetluse otsus tühistada ja väärteomenetlus lõpetada tema teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaebuse motiivide kohaselt: - ei ole väärteoasjas kogutud tõendeid kooskõlas mõõteseaduse nõuetega, mistõttu ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule etteheidetava teo toimepanemine. Mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud, kuna mõõteseadme kasutamise protokollis puudub info kaalumisel kasutatud kahe Haenni kaalu taatluskohustuse täitmise kohta. Seega ei saa massimõõteseadme kasutamise protokoll olla lubatavaks tõendiks ning see tuleb tõendite hulgast kõrvaldada. Eeltoodust tulenevalt tuleb väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes väärteotunnuste puudumise tõttu lõpetada; - kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime kiirmenetluse otsuses kvalifitseeritud väärteokoosseisule vastava teo. LS § 80 lg 1 sätestab üldnormina, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. LS § 80 lg 3 kohaselt kehtestab sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused valdkonna eest vastutav minister määrusega. Nimetatud väärtused on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a määruse nr 42 lisas
3. Kohtuväline menetleja on kiirmenetluse otsuses sisalduvas rikkumise kirjelduses toonud rikkumisena välja MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 rikkumise. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 sätestab autorongi lubatud suurima tegeliku massi. MKM määruse nr 42 lisa 1 kood 1109 sisaldab neljas punktis kokku 16 alapunkti erinevaid autorongi lubatud suurima tegeliku massi nõudeid. Lisaks autorongi lubatud kogukoormuse ületamisele on kohtuväline menetleja teinud menetlusalusele isikule etteheite veduki ja haagise suurimate lubatud teljekoormuste ületamise osas, samuti veduki ja haagise suurima lubatud kogukoormuse ületamise osas. Samas pole kiirmenetluse otsuses märgitud ning seetõttu pole võimalik ka aru saada, millistest konkreetsetest MKM määruse nr 42 lisa 1 koodidest tulenevat kohustust/keeldu menetlusalune isik rikkus. Seega on kohtuväline menetleja karistuse määramisel väljunud kiirmenetluse otsuses märgitud väärteokirjelduse piiridest ning eeltoodud väärteomenetlusõiguse rikkumine on toonud kaasa põhjendamatu otsuse; - mõõtetulemuse jälgitavus ei ole tõendatud, kuna kohtuväline menetleja on rikkunud kaalude Haenni CH 3303 WL-103 kasutusjuhendi p-s 3.4.3.3, p-s 3.4.3.2 ning p-s 4.1.6 sätestatut sellega, et kaalumise ajal ei asunud veduki ja haagise kõik mittekaalutavad rattad tasakaalustusmattidel. Alternatiivselt, juhul kui kohus leiab, et Koit Kesamaa´le etteheidetavas teos esineb väärteo tunnuseid, taotles kaebaja määratud karistuse kergendamist. Nimelt seetõttu, et menetlusalune isik esitas 11.12.2015.a kohtuvälise menetleja ametnikele kontrollimiseks paberkandjal Maanteameti poolt välja antud kehtiva veoloa (välja antud 09.03.2015, kehtib kuni 08.03.2016), millega kohtuväline menetleja põhjendamatult ei arvestanud. Maanteeameti poolt väljastatud veoloa kohaselt on autorongi suurimaks lubatud kogukoormuseks 48 000 kg. Massimõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt on aga autorongi kogumassi lõplikuks mõõtetulemuseks 54 002 kg. Arvestades kehtiva veoloaga on autorongi lubatud suurim kogukoormus ületatud 6002 kg, mitte 10 002 kg võrra nagu on märgitud kiirmenetluse otsuses ning massimõõteseadme kasutamise protokollis. Kiirmenetluse otsuse kohaselt moodustas protsentuaalselt kõige suurema rikkumise autorongi suurima lubatud kogukoormuse ületamine ning kohtuväline menetleja on karistuse raskuse määramisel seda ka arvestanud. Arvestades aga asjaoluga, et kohtuväline menetleja on ekslikult jätnud arvestamata kehtiva veoloaga, mille 2 4-15-11261 kohaselt autorongi lubatud suurimaks üldmassiks oli 44 000 kg asemel 48 000 kg, on kaitsja seisukohal, et menetlusalusele isikule mõistetud karistust tuleb kergendada. Vastuses kohtuvälise menetleja seisukohale kaebuse suhtes loobus kaitsja tuginemast kaebuses esitatud asjaolule, et kaalude taatluskohustus on täitmata, kuna vastusega kaebusele edastas kohtuväline menetleja HAENNI kaalude taatlustunnistused. Samas leiab kaitsja, lisaks kaebuses märgitule, et kohtuväline menetleja on K.Kesamaa väidetava rikkumise valesti kvalifitseerinud. Nimelt, MTM määruse nr 114 § 3 lg 7 kohaselt ei kuulu eriluba selle teostamise tingimuste rikkumise korral kehtetuks tunnistamisele, vaid tuleb lähtuda, et rikuti eriveo teostamise tingimusi. Sanktsiooni eriveo teostamise tingimuste rikkumise eest näeb ette LS § 2612, mille kohaselt sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. Kohtuväline menetleja on menetlusaluse isiku rikkumise kvalifitseerinud aga LS § 2611 järgi. Kuna kohtuväline menetleja ei saa väärteoprotokolli märgitud väärat kvalifikatsiooni kohtumenetluses enam muuta, asub kaitsja seisukohale, et väärteomenetlus menetlusaluse isiku suhtes tuleb lõpetada Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu. Kohtuväline menetleja kiirmenetlust kohaldades ei ole eksinud väärteomenetluse seadustiku § 55 sätestatule. Väärteomenetluse asjaolud on selged ja menetlusalune isik nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on saanud anda ütlusi ja ei vaidle tuvastatud rikkumistele vastu. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud asjas on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Vastavalt mõõteseaduse § 5 lg 1 esimesele lausele on mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud ja on järginud asjakohast mõõtemetoodikat. Vastavalt EAK tunnistusele E075 on Politsei- ja Piirivalveamet hinnatud erialaselt pädevaks sõidukite lineaarmõõtmete, sõidukite massi ja sündmuskoha pikkusmõõtmete mõõtmise alal. Kaalumise teostas välijuht Ivar Huopolainen, kellel on läbitud koolitus vastavalt nõuetele. Kasutatud mõõtevahendid olid taadeldud ja kaalumisel lähtuti asjakohasest mõõtemetoodikast ja kaalude kasutusjuhendist. Menetlusaluse isiku juhitavaks sõidukiks oli Scania G440 registreerimismärgiga 388TVJ, mis on III teljeline sõiduk. Sõiduki esimese ja teise telje vahe on 4700 cm, teise ning kolmanda telje vahe on 1350 cm. Kaalumisel on lähtutud kaalude kasutusjuhendist (punkt B2.3.1). Tegemist on pika teljevahega, ehk I telje ja II telje vahe on üle 3 meetri, seega II ja III telje alla ei ole vaja paigaldada kaalu või kõrgendusalust. Teise ja kolmanda telje vahe on alla kolme meetri e. 1350 cm. Tulenevalt kasutusjuhendist on nende telgede kaalumisel kasutatud kõrgendusalust. Ehk II telje kaalumisel kasutati kõrgendusalust III telje all ja III telje kaalumisel II telje all. Samuti on haagis pika teljevahega ning kaalumisel on lähtutud kasutusjuhendi punktist B2.3.
4. Sellise kaalumisviisi on ära toonud ka Haenni rattakoormuskaalude üldjuhend. Kaebuse punktis 2.3 on kirjeldatud kaalude kasutusjuhendi p 4.1.6 osaliselt ning sellest tulenevalt on tekkinud vale tõlgendus kaalude kasutamisest. Kaalude kasutusjuhend p 4.1.6 kohaselt on võimalik veaallikas kui mittekaalutavatel ratastel asendusalused puuduvad või on valesti paigutatud. Tulemuseks on tegelikust suurema kaalu registreerimine, mille väärtus oleneb sõiduki ehitusest. Telje mõlemad rattad ja teljegrupi kõik rattad peavad kaalumise ajal asuma samal tasandil. Kõiki üksteisest vähem kui 3 m kaugusel järjestikku paiknevaid telgi käsitletakse teljegrupina. Ülalnimetatud nõude saab enamuse sõidukite puhul täita, kui 3 m enne ja pärast kaale paigutada tasandusvahendid. Juhul kui nimetatud korraldus ülaltoodud nõuet ei täida, võib tekkida kuni 3%-ne viga. Kaalude kasutusjuhendi lisa selgitab täiendavalt piltlike näidetega kuidas kaaluda õigesti rattakoormuse kaaluga WL
5. Käesoleva mõõtmise puhul räägime 3-teljelise sõiduki kaalumisest, mida selgitab kasutusjuhendi lisa p B2.3.
6. 3 4-15-11261 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.
7. a määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ lisa 1 kood 1109 p 1 järgi ei ole ühelgi juhul lubatud ületada veduki valmistaja poolt ette nähtud autorongi suurimat massi või veduki registrimassi ja haagise registrimassi või registriteljekoormuste summat. Kuna on teada, et veduk oli 3 telgede arvuga ja täishaagis samuti 3 telgede arvuga, siis kood 1109 p 2 järgi on autorongi suurim lubatud tegelik mass 44 tonni. Kood 1109-t lugedes ei ole võimalik eksida ja on üheselt aru saada millist punkti või alapunkti on arvestatud. Esitatud veoloa järgi on lubatud tegelikuks massiks 48 tonni. Kaalumise tulemusena oli autorongi tegelik mass 54 002 kg. Seega on rikutud eriloaga kehtestatud tingimust. Majandus- ja taristuministri 04.09.2015 määrus nr 114 „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad“ § 3 lg 7 kohaselt, eriveo teostamine eriloa alusel ei anna õigust kõrvale kalduda veoteest ja muudest eriveo teostamise tingimustest. Sama määruse § 4 lg 2 järgi ümarpuidu vedu eriveona eriloa alusel on vaatamata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimalusele lubatud juhul, kui korraga on täidetud kõik järgmised tingimused:. Tingimusi on kokku 11 ja antud veol oli rikutud § 4 lg 2 punkte 5, 6 ja
8. Kuna Koit Kesamaa poolt teostatud veol oli rikutud eriveo tingimusi, siis antud veol veoluba ei kehtinud. Politsei- ja Piirivalveamet ei tühista ega tunnista kehtetuks erilube. Liiklusseadus § 343 lg 2 p 2 järgi tunnistatakse eriluba kehtetuks, kui eriloa omaja ei ole täitnud liiklusseaduse § 341 lõike 7 alusel kehtestatud või tee omaniku määratud eriveo tingimusi. Kehtetuks tunnistab eriloa selle välja andja, ehk Maanteeamet. Kohtuväline menetleja leidis, et Koit Kesamaa kaebus tuleks jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtu seisukoht 1.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel

§-s 133 loetletud küsimused. Ainult juhul, mil kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus tuvastab mõne

§ 29

lgs 1 loetletud väärteomenetlust välistava asjaolu, võib ta jätta kohtuotsuses

§ 133p-des 2-9 loetletud küsimused käsitlemata ( vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-2-16).

2. Kohtuväline menetleja on Koit Kesamaa väärteoasja menetlemisel kohaldanud kiirmenetlust.

§-des 55 ja 56 sätestatud kiirmenetluse kohaldamist välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

1. Kohtuväline menetleja on kvalifitseerinud Koit Kesamaa tegevuse väärteona LS § 2611 lg 1 järgi. LS § 2611 lg 1 näeb ette vastutuse normidele mittevastavate mõõtmete, massi või teljekoormusega või muul viisil tee püsivust ohustava sõiduki, autorongi või masinrongiga liiklemise eest, samuti liiklemise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. Kiirmenetluse otsuse kohaselt Koit Kesamaa juhtis normidele mittevastavate masside ja teljekoormustega mootorsõidukit ilma teevaldaja loata, rikkudes LS § 34 lg 12, § 80 lg 1, MKM 13.06.2011 määrus nr 42 lisa 1 kood 1109 nõudeid. LS § 80 lg 1 sätestab üldnormina, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust. Samas LS § 34 lg 12 sätestab, et sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust, kui selle kohta ei ole käesoleva seaduse § 341 alusel kehtestatud korras välja antud eriluba. 4 4-15-11261 LS 341 lg 1 kohaselt erivedu on raske- või suurveose liiklemine teel. LS § 2 p 63 kohaselt raskeveos on veosega või veoseta sõiduk, autorong või masinrong, mille tegelik mass või mis tahes telje koormus ületab käesoleva seaduse § 80 alusel kehtestatud nõudeid. LS 341 lg 2 kohaselt avalikult kasutataval teel on erivedu lubatud eriloaga ja eritasu eest ning üksnes eriloal märgitud veoteel ja tingimustel, sõltumata sellest, millises riigis on sõiduk registreeritud. Erateel toimub erivedu tee omaniku nõusolekul ja tingimustel. LS 341 lg 3 kohaselt eriloa annab tee omanik. Eriluba peab olema juhil kaasas või elektrooniliselt kättesaadav ja see tuleb esitada liiklusjärelevalve teostajale tema nõudmisel. Vaidlust ei ole, et K.Kesamaa juhtis 11.12.2015 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa mntxxx km-l veoautot Scania G440 registreerimismärgiga xxxxxx, haagisega Juki registreerimismärgiga xxxxxx. Kiirmenetluse otsusel märgitud teokirjelduse kohaselt puudus menetlusalusel isikul normidele mittevastavate masside ja teljekoormustega autorongi juhtimisel teevaldaja luba. Kaebaja väitel aga esitas ta 11.12.2015 kohtuvälisele menetlejale Maanteeameti poolt välja antud kehtiva veoloa. Kaebusele lisatud loast nähtub, et veoluba nr 1015074408 sõidukile Scania G440 registreerimismärgiga xxxxxx, haagisega Juki registreerimismärgiga xxxxx, on Maanteeameti poolt OÜ-le x välja antud 09.03.2015 kehtivusega kuni 08.03.
2. Veoloa kohaselt oli nimetatud mootorsõiduki ja haagise lubatud tegelikuks massiks 48 tonni (tl 44). Asjaolu, et K.Kesamaa esitas kontrollijale nõuetekohase raskekaalulise veose eriloa, nähtub ka väärteotoimikus olevast Paide politseijaoskonna välijuht I.Huopolaineni koostatud teel liikleva sõiduki dokumentide ning juhi sõidu- ja puhkeaja nõuete täitmise kontrollkaardist sõitjate- või veoseveol (tl 58). Kontrollkaardile on veose eriloa osas tehtud märkus „ületatakse lubatud väärtusi“. Seega on tuvastatud, et K.Kesamaa, teostades sõidukist Scania G440 registreerimismärgiga xxxxxx ja haagisest Juki registreerimismärgiga xxxxx koosnevat autorongi juhtides erivedu, omas Maanteeameti poolt välja antud nõuetekohast ja kehtivat veoluba, mille ta esitas kontrollijale. Kohtuvälise menetleja selgituse kohaselt ei arvestanud kohtuväline menetleja kiirmenetluse kohaldamisel K.Kesamaa esitatud veoloaga, kuna juht rikkus eriveo tingimusi ja seetõttu veoluba kohtuvälise menetleja hinnangul ei kehtinud ning K.Kesamaa tegu kvalifitseeriti LS § 2611 lg 1 järgi. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et kiirmenetluse otsuses on K.Kesamaa´le süüks pandav tegu LS § 2611 lg 1 järgi valesti kvalifitseeritud, kuna K.Kesamaa omas eriveo teostamisel kehtivat veoluba. Alates 12.09.2015.a on kehtiv majandus- ja taristuministri määrus nr 114 “Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade väljaandmise kord ning tee omanikule tekitatud kulutuste hüvitamise, eriloa menetlustasu ja eritasu määrad” (edaspidi MTM määrus nr 114). MTM määruse nr 114 § 3 lg 7 kohaselt lähtutakse eriveo tingimustest kõrvale kaldumisel asjaolust, et eriveo teostajale oli antud eriluba, kuid rikuti selle teostamise tingimusi. Kaebusele on lisatud 11.11.2015.a majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) asekantsler Ahti Kuninga vastus Autoettevõtete Liidu pöördumisele, milles asekantsler selgitab seadusandja eesmärki MTM määruse nr 114 § 3 lg 7 osas: “antud lõige kannab mõtet, et eriveo tingimuste rikkumisel (näiteks massi või teljekoormuse ületamisel) ei muutu eriluba automaatselt kehtetuks, vaid rikutud on üksnes eriveole kehtestatud tingimusi” (tl 41-42). Kaitsja on esitanud kohtule ka MKM asekantsler Ahti Kuningas´e poolt PPAle edastatud kirja “Erivedusid käsitleva määruse tõlgendamisest”, milles on muu hulgas selgitatud, et olukorras, kus kehtiva eriloa alusel vedu teostades rikutakse muid eriveo teostamise tingimusi (nt autorongi suurim lubatud tegelik mass) ja eriloale ei ole kantud muid eriloa kehtivuse piiranguid, tuleb MTM määruse nr 114 § 3 lõike 7 kolmanda lause kohaselt lähtuda sellest, et eriveo teostajal on kehtiv eriluba, kuid rikuti eriveo teostamise tingimusi (tl 123-125). Arvestades eeltoodut nõustub kohus kaebajaga, et menetlusaluse isiku sõidukile ja haagisele väljastatud veoloal märgitud lause: „käesolev eriluba kehtib ainult sel juhul, kui vedaja poolt on täidetud teede- ja sideministri
3. mai 2001.a määruse nr 51 § 7 lg-s 4 sätestatud eriveo teostamise 5 4-15-11261 tingimused“ on eksitav. Menetlusaluse isiku sõidukile on veoluba välja antud 09.03.2015.a ning veoluba kehtib kuni 08.03.2016.a. Teede- ja sideministri
4. mai 2001.a määruse nr 51 (edaspidi TSM määrus nr 51) kehtivus on aga lõppenud 11.09.2015.a. Menetlusalusele isikule on koostatud kiirmenetluse otsus 11.12.2015.a, seega peale TSM määruse nr 51 kehtivusaja lõppu. Seega, MTM määruse nr 114 § 3 lg 7 kohaselt ei kuulu eriluba eriveo tingimuste rikkumise korral kehtetuks tunnistamisele, vaid lähtutakse eriveo tingimustest kõrvale kaldumisel asjaolust, et eriveo teostajale oli antud eriluba, kuid rikuti selle teostamise tingimusi. Eeltoodut arvestades on kohtuväline menetleja 11.12.2015.a kiirmenetluse otsust koostades põhjendamatult jätnud arvestamata menetlusaluse isiku poolt esitatud kehtiva veoloaga. Kohtuistungil nõustus kohtuväline menetleja kaitsja seisukohaga kiirmenetluse otsuses märgitud K.Kesamaa rikkumise valesti kvalifitseerimise osas ning tegi kohtule ettepaneku kvalifitseerida kiirmenetluse otsuses kirjeldatud tegu ümber LS § 2612 lg 1 järgi. Kohtuväline menetleja leidis, et kiirmenetluse otsuses märgitud teokirjeldus vastab LS 2612 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule. LS § 2612 lg 1 sätestab vastutuse sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest, mis ei vasta lubatud mõõtmetele, massile või teljekoormusele või mis muul viisil ohustab tee püsivust või liiklusohutust, samuti sõiduki, autorongi või masinrongi juhi poolt eriveo tingimuste rikkumise eest või sõiduki, autorongi või masinrongi juhtimise eest liiklemiseks suletud teel või liiklemiseks mitteettenähtud teerajatisel. 4.

§-de 87 ja 123 kohaselt toimub kaebuse arutamine ainult väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokoll peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetlejal võimalik lugeda vastav süüteokoosseis täidetuks (vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-43-14). Ka kohtuväline menetleja poolt osundatud lahendis 3-1-1-28-16 on Riigikohus märkinud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuvastatakse väärteokoosseisu objektiivseid ja subjektiivseid tunnuseid kohtus eeskätt väärteoprotokollis kirjeldatud faktilistele asjaoludele hinnangu andmise kaudu. Õigusliku hinnangu puudulikkusega üldjuhul nende tunnuste kindlakstegemise võimatust ei kaasne. Eelöeldu tähendab, et kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebust läbi vaatav kohus peab lahendama kõik

§ 133

p-des 2–7 loetletud küsimused, kui väärteoprotokollis olev faktiliste asjaolude kirjeldus on piisav, kuid selles on menetlusaluse isiku teole antud ebaõige õiguslik hinnang (vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-28-16). Kohtumenetluses ei ole välistatud menetlusaluse isiku teole uue õigusliku hinnangu andmine, kui sellega ei raskendata menetlusaluse isiku olukorda. Seejuures on kohus aga seotud väärteoprotokollis sisalduva teokirjeldusega (vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-5-15). Kohus ei nõustu kohtuvälise menetlejaga selles, et kiirmenetluse otsuses kirjeldatud faktiliste asjaolude alusel on võimalik tuvastada teo vastavust LS 2612 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule. Kiirmenetluse otsuse teokirjelduses märgitud asjaoludest ei nähtu, et eriveo teostajal oli eriluba ning et oleks rikutud eriveo teostamise mingeid tingimusi, vaid nähtub, et menetlusalusel isikul hoopis puudus normidele mittevastavate masside ja teljekoormustega autorongi juhtimisel teevaldaja luba. Lisaks autorongi lubatud kogukoormuse ületamisele on kohtuväline menetleja teinud menetlusalusele isikule etteheite veduki ja haagise suurimate lubatud teljekoormuste ületamise osas, samuti veduki ja haagise suurima lubatud kogukoormuse ületamise osas. Kiirmenetluse otsuse teokirjeldusest nähtub küll, et veduki I ja II telje koormus ning veduki koormus, samuti haagise I telje ja II telje koormus ning haagise tegelik koormus ei vasta lubatule, kuid samas pole kiirmenetluse otsusest aru saada, millist normi/keeldu menetlusalune isik rikkus. Kohtuväline menetleja selgitas kohtuistungil, et normid, mida menetlusalune isik rikkus, on kirjas auto registreerimistunnistusel ning kaalumisprotokollist on näha, et veok ja haagis on kolmeteljelised. Nimetatud asjaolusid aga kiirmenetluse otsuses ei ole märgitud ning seetõttu pole kohtu hinnangul võimalik aru saada/kontrollida, kas ja millist konkreetset kohustust/keeldu menetlusalune isik rikkus. 6 4-15-11261 Seetõttu ei ole kohtu hinnangul kiirmenetluse otsuse teokirjelduses märgitud faktiliste andmete põhjal võimalik tuvastada menetlusaluse isiku teo vastavust LS 2612 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule. Kohus on asja arutamisel seotud väärteoprotokolli teokirjeldusega ehk faktiliste asjaoludega ja tal puudub õigus tuvastada väärteoprotokollis kajastamata koosseisulisi asjaolusid. Kui väärteoprotokolli teokirjelduse põhjal ei ole võimalik tuvastada, et menetlusalune isik on pannud toime väärteokoosseisule vastava teo, tuleb väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel lõpetada (vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-88-14).

Väärteoprotokolli piiridest väljumine on väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

§ 150lg 2 tähenduses (vt nt Riigikohtu lahend 3-1-1-52-08).

Arvestades, et menetlusaluse isiku tegu eriveo teostamisel on kiirmenetluse otsuses LS § 2611 lg 1 järgi valesti kvalifitseeritud, kiirmenetluse otsuses märgitud faktilised asjaolud ei võimalda tuvastada menetlusaluse isiku teo vastavust LS 2612 lg-s 1 sätestatud väärteokoosseisule, kohtul aga puudub õigus asuda teokirjelduse faktilisi asjaolusid muutma/täiendama, ei ole kohtul võimalik K.Kesamaa tegu LS 2612 lg 1 järgi ümber kvalifitseerida. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus kohtuvälise menetleja 11.12.2015 kiirmenetluse otsuse K.Kesamaa suhtes ja lõpetab väärteoasja nr 2510,15,003089 menetluse

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kuna kohtuvälise menetleja otsus kuulub tühistamisele ja väärteomenetlus lõpetamisele

§ 29

lg 1 p-1 sätestatud väärteomenetlust välistaval asjaolul, puudub alus ja vajadus analüüsida ja hinnata kaalumisel saadud mõõtetulemuste usaldusväärsust ja kaalumise protokolli tõendina lubatavust, samuti K.Kesamaa’le süüks pandud teo subjektiivset külge. 5.

§ 38lg 1 kohaselt järgitakse kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kr

MS § 181 lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Tulenevalt KrMS § 183 lg-st 1 kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud riik. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses väärteomenetlusega.

§ 23

kohaselt hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu juhul kui väärteomenetlus lõpetatakse

§ 29lg 1 pdes 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel.

Koit Kesamaa on esitanud taotluse valitud kaitsja tasu hüvitamiseks 12 tunni ja 40 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 120 eurot, summas 1824 eurot ja kaitsja sõidukulu 19,13 euro ning menetlusaluse isiku kohtuistungile sõidukulu (kütusekulu) 5,34 euro hüvitamiseks. Kohus leiab, et menetlusaluse isiku põhjendatud õigusabitasu on 12 tunni ja 40 minuti eest summas 1824 eurot, sealhulgas käibemaks 304 eurot ja kaitsja sõidukulu 19,13 eurot, sealhulgas käibemaks 3,19 eurot ning menetlusaluse isiku istungile sõidukulu 5,34 eurot, kokku 1848,47 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik . 7