1-15-2428/67

(14240100227)Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Egle Nigulist Tõlk Irina Galnykina Kriminaalasi Alexander Nazarovi süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015 kehtiva KarS kohaselt § 121 lg 2 p 3) järgi, lühimenetluse korras Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Pavel Gordijevski Süüdistatav Alexander Nazarov Elukoht xxx, isikukood 38412283735, VF kodanik, põhiharidus, emakeel – vene keel, töökoht xxx Varasem karistatus: - 25.06.2012 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi rahalise karistusega summas 256 eurot; - 11.11.2013 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt KarS § 121 järgi KarS § 73 lg 1 alusel tingimisi vangistusega 1 aasta 2 kuud katseajaga 3 aastat 6 kuud. Tõkend – elukohast lahkumise keeld kehtis alates 19.02.2014 kuni 19.02.

1. Kaitsja Vandeadvokaadi vanemabi Igor Belugin RESOLUTSIOON Tunnistada Alexander Nazarov süüdi KarS § 121 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Alexander Nazarovit vangistusega 10 (kümme) kuud. 1 1-15-2428 Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 11.11.2013 kohtuotsuse järgi ärakandmata karistuse võrra (1 aasta 2 kuud) ning mõista Alexander Nazarovile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 04.05.
2. Kohaldada antud kriminaalasjas Alexander Nazarovi suhtes tõkendit vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistustähtaja saabumiseni ning võtta ta vahi alla kohtusaalis. Asitõendid: CD-plaat jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Alexander Nazarovilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, kaitsja Igor Belugini poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 228 (kakssada kakskümmend kaheksa) eurot ja kaitsja Igor Belugini poolt 04.05.2015 kohtuistungil osutatud õigusabi eest 168 (ükssada kuuskümmend kaheksa) eurot. Määrata, et Alexander Nazarovil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr SEB pangas nr EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, NORDEA PANK EE401700017002872300, DANSKE BANK EE
3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99915700031543 ning selgitus „Alexander Nazarov, 1-15-2428 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Narva kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise päevast. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 (viieteistkümne) päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. I. KOHTU ALLA ANTUD ISIKU SÜÜDISTUS Alexander Nazarovit süüdistatakse selles, et tema 19.01.2014 kella 05.00 paiku Narva linnas Gerassimovi tn 24 maja juures, isiklike suhete pinnal kasutas füüsilist vägivalda Xxi suhtes, nimelt lõi teda kurikaga vastu rinda ja jalgu, tekitades viimasele füüsilist valu ja rindkerekontusioon. Samuti Alexander Nazarovit süüdistatakse selles, et tema 12.10.2014 kella 03.00 paiku Narva linnas Partisani tn 4 maja juures, tegutsedes grupis kohtueelse menetluse käigus tuvastamata isikutega, kasutas füüsilist vägivalda Xxi suhtes, nimelt korduvalt teda kätega ja jalgadega vastu keha, tekitades viimasele füüsilist valu ja põlvekontusioon, pea muude osade pindmise vigastus. Samuti Alexander Nazarovit süüdistatakse selles, et tema 05.12.2014 kella 02.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt 37 hoone maja juures, kasutas füüsilist vägivalda Xxi suhtes, nimelt lõi teda rusikaga vastu nägu, tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusi. 2 1-15-2428 Sel moel Alexander Nazarov pani toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o. KarS § 121 ettenähtud kuriteo. (Alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 2 p 3 ettenähtud kuriteo, nimelt teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud korduvalt). II KOHTUISTUNG Kohtuistungil tunnistas süüdistatav Alexander Nazarov ennast süüdi osaliselt ning taotles enda ülekuulamist kohtuistungil. Alexander Nazarov tunnistas ennast süüdi Xxi löömises, kannatanute Xxi ning Xxi peksmises ta tunnistas ennast süüdi osaliselt ning seletas kohtule, et kannatanu Xx oli purjus, ise tahtis kakelda ja lõhkus tema autot. Mis puudutab Xxi peksmist, siis seal ei olnud isikute gruppi, ta oli üksi. Konflikt seisnes selles, et kannatanu lükkas teda ning ta lükkas kannatanut eemale. Poolte kokkuleppel jättis kohus kriminaalasja materjalid avaldamata. Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas Kuulanud ära prokuröri, kannatanute ja kaitsja seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Alexander Nazarovi süü antud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist ning õigesti kvalifitseeritud. 3.1 Xxi peksmise episood Antud kuriteo toimepanemine süüdistatava Nazarovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxi ütlustega (k 1 tl 1-5), kust tuleneb, et Alexander Nazarov 19.01.2014 kella 04.40 paiku Narva linnas Gerassimovi 24 maja juures kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Nimetatud ütluste kohaselt, kutsus kannatanu sõber temale välja takso kuna ta ei olnud eriti kaine. Saabus takso, mille juht oli tema arvates narkojoobes. Hiljem selgus, et taksojuhi nimi on Aleksandr Nazarov. Nad sõitsid kannatanu koju juurde, ta maksis taksojuhile raha sõidu eest ning ütles juhile, et juht on narkojoobes. Juht vastas temale jämedalt. Ta väljus autost, lükkas ust ja lõi jalaga. Läks sissekäigu suunas. Juht hüppas sõiduautost välja ja avas pakiruumi. Sai aru, et juht võtab midagi ja jooksis sissekäigu poole. Peatus, et avada uks ja sel momendil jooksis tema juurde taksojuht suure kurikaga käes, hakkas peksma teda vastu keha roiete piirkonda ja vastu jalgu. Ta hakkas karjuma „aidake“ . Sel ajal vaatas tema abikaasa aknast välja ja hõikas, et kutsub politseid. Siis jooksis taksojuht auto juurde. SA Narva Haigla tõendiga (k 1 lk 8), kust nähtub, et Xxil tuvastati rindkerekontusioon. Tunnistaja Xxa ütlustega (k 1 tl 9-13), kust tuleneb, et 19.01.2014 taksojuht jooksis tema abikaasa juurde ning lõi abikaasat kurikaga vastu keha. Tunnistaja Petrova ütlustega (k 1 tl 14-18), kust nähtub, et 19.01.2014 kella 05.00 paiku üks meesterahvas peksis teist. 3.2 Xxi peksmise episood 3 1-15-2428 Antud kuriteo toimepanemine süüdistatava Nazarovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxi ütlustega (k 2 tl 1-5), kust tuleneb, et Alexander Nazarov 12.01.2014 kella 03.00 paiku Narva linnas Partisani tänaval kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. SA Narva Haigla tõendiga (k 2 lk 6), kust nähtub, et Xxil tuvastati põlvekontusioon, pea muude osade pindmise vigastus. Tunnistaja Xx ütlustega (k 2 tl 10-14), kust tuleneb, et 12.10.2014 kella 03.00 paiku öösel süüdistatav peksis tema meest Xxit vastu nägu, aga kaks meest peksid tagant tema mehele vastu jalgu. Tunnistaja Xx ütlustega (k 2 tl 52-56), kust tuleneb, et 12.10.2014 kella 03.00 paiku öösel üks meesterahvas peksis tema õe, Xx, meest xx 3.3 Xxi peksmise episood Antud kuriteo toimepanemine süüdistatava Nazarovi poolt on tõendatud: Kannatanu Xxi ütlustega (k 2 tl 61-67), kust tuleneb, et Alexander Nazarov 05.12.2014 kella 02.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt. 37 juures kasutas tema suhtes füüsilist vägivalda. Tunnistaja Xxi ütlustega (k 2 tl 71-75), kust nähtub, et 05.12.2014 kella 02.00 paiku öösel Nazarov lõi Xxi rusikaga näkku. Tunnistaja Xxˇu ütlustega (k 2 lk 76-80) selle kohta, et 05.12.2014 kella 02.00 paiku ta viibis koos Xxi ja Xxiga Statoli tanlka juures. Ta läks tanklapoodi sisse ja kui tuli tagasi nende auto juurde, siis nägi, et Xx tiirib Xxist eemale mingit meest, aga Xx hoiab kätega näost kinni. Asitõendi vaatlusprotokolliga (k 2 tl 95), mille kohaselt oli vaadeldud CD plaat videosalvestusega. 3.4 Tunnistajad Xx(k 2 lk 38-42), Xx(k 2 lk 43-47), Xx (k 2 lk 33-37) ja Xx (k 2 lk 48-51) andsid ütlusi selle kohta, et kannatanu Xxi ja süüdistatava vahel toimunud konflikti nad ei näinud, st tõenduslikku väärtust need ütlused ei oma. Tunnistaja Xx(k 2 lk 85-89) andis ütlusi selle kohta, et 05.12.2014 kella 02.00 paiku ta viibis Nazarovi sõiduautos tankla Statoil juures. Nazarov väljus autost selleks, et rääkida inimesega (st Xxiga), kes on Nazarovile võlgu raha. Kuidas Nazarov lõi seda inimest, ta ei näinud. Tunnistaja Xx (k 2 lk 90-94) andis ütlusi selle kohta, et 05.12.2014 kella 02.00 paiku ta viibis sõiduautos tankla Statoil juures koos Xxu, Xxi ja kahe xxa. Kuulis, et väljas räägitakse kõrgendatud toonides. Väljus autost ja nägi, et ühel xx on huul lõhutud. Kuidas xxx löödi, ta ei näinud. Tunnistaja xx (k 2 lk 28-32) andis ütlusi selle kohta, et Nazarov ei peksnud Xxit ning juba enne Nazarovi ja Xxi vahel tekkinud konflikti olid Xxi näol peksujäljed. 4 1-15-2428 3.5 Vaatamata sellele, et süüdistatav ei tunnistanud ennast süüdi Xxi ning Xxi peksmises täies ulatuses, tema süü antud kuritegude toimepanemises on tõendatud ülalnimetatud asja materjalidega, nimelt kannatanute Xxi, Xxi ja Xxi ning teiste tunnistajate ütlustega. 3.6 Nii, kannatanu Xx andis ütlusi selle kohta, et 19.01.2014 kell 04.40 Narvas, Gerassimovi 24 juures teda peksis kurikaga läbi Aleksand Nazarov. Kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistajate Xxa ja xx ütlustega. Tunnistaja xx Xxa andis ütlusi selle kohta, et nägi pealt, kuidas tema mees (kannatanu Xx) väljus taksost, lõi tugevasti ukse kinni. Siis taksojuht väljus autost, võttis pakiruumist välja kurika ning lõi abikaasat sellega vastu keha. Tunnistaja xxx nägi samuti pealt, et 19.01.2014 umbes kella 5 hommikul nende maja sissekäigu juures üks meesterahvas peksis teist mingisuguse heledat värvi kaikaga. Hiljem selgus, et kannatanuks on tema naaber Xx. Kohtul puudub alus kahelda nende kolme inimeste ütluste usaldusväärsuses kuna nad on üks teisega kooskõlas ning vastavad ka objektiivselt tuvastatud asjaolule, et Xxil oli 19.01.2014 traumatoologi poolt tuvastatud kehavigastuse (rindkerekontusiooni) olemasolu. Ülalnimetatud ütlustega on Nazarovi väide selle kohta, et ta ei löönud Xxit, ümberlükatud. Kohus on seisukohal, hädakaitseseisundis. et kuriteo toimepanemise ajal ei olnud süüdistatav Nazarov Vastavalt KarS § 28 lõikele 1 ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Kohus peab vajalikuks märkida seda, et, kuigi vahetult enne kannatanu peksmist Nazarovi poolt lõi kannatanu Xx jalaga Nazarovi auto ukse vastu ning kahjustas seda, ei olnud tegemist olukorraga, kus Nazarov oleks olnud hädakaitse seisundis, sest kannatanu peksmise hetkel reaalset ohtu Nazarovi elule, tervisele või varale juba ei olnud. Nii, nagu nähtub kannatanu ütlustest, hakkas Nazarov teda peksma alles siis, kui ta jooksis ära ja peatus, et avada uks, st sel momendil, kui alguses tekkinud konflikt ning rünne Nazarovi vara suhtes oli juba lõppenud. Need kannatanu ütlused on kooskõlas ka tunnistajate Xxa ja xxütlustega. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Xxi peksmise motiiviks oli tavaline olmetüli ning kättemaks vara kahjustamise eest. 3.7 Süüdistatava Nazarovi väide selle kohta, et ta ei peksnud kannatanut Xxit, vaid lükkas kannatanut eemale, on ümberlükatud nii kannatanu Xxi, kui ka tunnistajate xxx ja xxx ütlustega. Nii, kannatanu Xx andis ütlusi selle kohta, et 12.10.2014 kella 03.00 paiku viibis ta koos abikaasaga baaris „Karina“. Tema juurde tuli tema tuttav Aleksandr Nazarov, kes kutsus ta õue ning hakkas peksma rusikatega vastu nägu ja pead. Kannatanu ütlusi kinnitab tunnistaja Xx, kes andis ütlusi selle kohta, et ta ise nägi, kuidas 12.10.2014 kella 03.00 paiku baari „Karina“ juures Aleksandr Nazarov peksis kannatanut läbi, lüües kannatanut vastu nägu. Xx ütlused on kinnitatud ka tunnistaja Xx ütlustega. 5 1-15-2428 Kohtul puudub alus kahelda nende isikute ütluste usaldusväärsuses kuna need ütlused on üks teisega kooskõlas ning vastavad ka objektiivselt tuvastatud asjaolule, et Xxil oli 12.10.2014 valvearsti poolt tuvastatud kehavigastuse (põlvekontusiooni, pea muude osade pindimise vigastuse) olemasolu. Nende tõenditega (kannatanu Xxi ning tunnistajate Xx ja xxx ütlustega) on ümberlükatud ka tunnistaja xxx ütlused selle kohta, et Nazarov ei peksnud Xxit. Hinnates tunnistaja xxi ütlusi selle kohta, et juba enne Nazarovi ja Xxi vahel tekkinud konflikti olid Xxi näol peksujäljed, asub kohus seisukohale, et ka need ütlused ei ole usaldusväärsed kuna tegemist on üldiselt ebausaldusväärse tunnistajaga, kelle ütlused ei ole ülalpool nimetatud teiste tõenditega kooskõlas. 3.8 Süüdistatav Nazarov tunnistas kohtuistungil ennast süüdi Xxi kehalises väärkohtlemises, kuid ei andnud kohtuistungil ütlusi selle episoodi kohta. Kohus on seisukohal, et Xxi peksmine süüdistatava Nazarovi poolt on tõendatud nii Nazarovi süü omaksvõtmisega, kui ka teiste asjas kogutud tõenditega. Kannatanu Xx otseselt viitab Nazarovile, kui isikule, kes lõi teda näkku 05.12.2014 kella 02.00 paiku Narva linnas Tallinna mnt 37 hoone maja juures. Tema ütlused on kinnitatud ka tunnistaja Xxi ütlustega kust nähtub, et Nazarov lõi Xxi rusikaga näkku. Tunnistaja Xx andis ütlusi selle kohta, et, olles viibinud 05.12.2014 kella 02.00 paiku Statoli tanlka juures, nägi ta pealt et Xx tiirib Xxist eemale mingit meest, aga Xx hoiab kätega näost kinni, st ka tunnistaja xx kaudselt kinnitab Xxi löömist süüdistatava poolt. Kohtul puudub alus kahelda nende isikute ütluste usaldusväärsuses kuna need ütlused on üks teisega kooskõlas ning vastavad ka Nazarovi poolt süü omaksvõtmisele. 3.9 Hinnates kogutud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et süüdistatav Nazarov ei tunnistanud ennast süüdi täies mahus eesmärgiga leevendada oma vastutust toimepandud kuritegude eest. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Nazarov pani ülalnimetatud kuriteod toime kavatsetult. Süüdistatav tahtis tekitada kannatanutele füüsilist valu ja kehavigastusi ning tegi seda. Vastavalt KarS § 16 lg 2, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Seega esinevad süüdistatava käitumises KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Nazarovi poolt toimepandud kuritegu vastab alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-le 121 lg 2 p 3 kuna tegemist on korduva kehalise väärkohtlemisega. Kohtu seisukoht karistuse osas 6 1-15-2428 Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS §-st 56 ning arvestab kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, tahtluse liiki, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav on toime pannud tahtlikult ja süüvõimelise isikuna kolm teise astme kuriteoepisoodi. Kuriteod on toimepandud katseaja jooksul. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Nazarovi süüaste on piisavalt suur. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 3-1-1-58-13, p 8). Kohus ei pea võimalikuks karistada Alexander Nazarovi kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistusega, kuna teda on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud vägivaldsete kuritegude eest nii rahalise karistuse, kui ka tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani Nazarov katseajal toime veel kolm KarS § 121 ettenähtud kuriteoepisoodi. Seetõttu asub kohus seisukohale, et rahalise karistusega ei ole võimalik saavutada karistuse eri- ja üldpreventiivset eesmärki, s.o seda, et süüdistatav ei paneks tulevikus toime enam kuritegusid ning teeks talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused. Samal alusel asub kohus seisukohale, et ei ole otstarbekohane jätta mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata või asendada vangistus üldkasuliku tööga. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et Nazarovi on võimalik mõjutada edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest üksnes reaalse vangistusega. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 31-1-99-06). Selliseid asjaolusid Nazarovi puhul ei esine. Lähtudes Nazarovi süü suurusest ning tema isiksust, asub kohus seisukohale, et süüdistatav väärib keskmist KarS §121 ettenähtud karistust, st 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Võttes aga arvesse seda, et Nazarovil on olemas pere, elu- ning töökoht ning seda, et tema ülalpidamisel on kaks last, kergendab kohus Nazarovi karustust ning määrab karistuseks vangistus alla KarS § 121 ettenähtud keskmist määra. KarS § 65 lg 2 alusel tuleb mõistetud karistust suurendada Viru Maakohtu 11.11.2013 kohtuotsuse järgi karistuse ärakandmata osa võrra. Kuna süüdistatavale on karistuseks mõistetud reaalne vangistus, kohaldab kohus KrMS § 130 lg 4-1 alusel süüdistatava suhtes tõkendit – vahistamine selleks, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Asitõendid 7 1-15-2428 KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt menetleja määruses või kohtuotsuses nähakse asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Kohus leiab, et CD-plaat, mis asub hoiul kriminaalasja materjalides, tuleb jätta hoiule kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud Tulenevalt KrMS § 180 lg 1 tuleb süüdimõistetult välja mõista menetluskulud. KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel kuulub Alexander Nazarovilt väljamõistmisele sundraha teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise tõttu summas 585 eurot, milline summa vastab 1,5 palga alammäärale. Kohus peab tulenevalt KrMS §-st 175 lg 1 p 4 põhjendatuks välja mõista süüdistatavalt ka määratud kaitsjale Igor Belugini väljamakstava tasu (kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest 228 eurot ja kohtumenetluses osutatud õigusabi eest 168 eurot). Arvestades väljamõistetava summa suurust ning seda, et karistuseks on mõistetud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub KrMS § 233, 238, 311,
4. /allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 8