Obsah (5)
§ 3§ 371§ 372§ 173§ 1682-15-7904 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Rein Pokk Määruse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2016.a Pärnu, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-16-5989 Tsiviilasi E.S-H. hagi
) § 371 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. Hageja väidetel on esitanud tema kohta avalikult valeandmeid kostja, kelleks hagiavaldusele lisatud tõendist, ekspertiisimäärusest nähtuvalt andmetel on kriminaalasjas ametiülesannetes tegutsev politseiuurija A.E. ehk ametiisik. Hagiavaldusest ja sellele lisatud ekspertiisimäärusest nähtuvalt on E.S-H. kahtlustatav kriminaalasjas nr 16267000061, milles alustati menetlust 22.01.2016 KarS § 213 lg 1 tunnustel, milles teostatakse kohtueelset menetlust hetkel seitsmes kuriteoepisoodis ning milles uurija A.E.i hinnangul on kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendite pinnalt piisav alus kahtlustada E.S-H.t nimetatud kuritegude toimepanemises. 04.04.2016 on määratud kriminaalasjas hageja psüühilise seisundi ja vastutusvõime (süüdivusseisundi) väljaselgitamiseks kohtupsühhiaatriaekspertiis.
§ 3
lg 1 kohaselt kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Politsei- ja Piirivalveseaduse § 1 lg 2, 4 ja 5 järgi politsei on täidesaatva riigivõimu institutsioon, mis kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse ning kelle põhiülesandeks mh on avaliku korra kaitsmine. Politsei ülesanded ja tegevus süüteomenetluses on sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja väärteomenetluse seadustikus. Et avalduse esitanud isik, so kriminaalasjas kahtlustatav E.S-H. ei ole rahul tema suhtes kriminaalasja menetleva politseiametniku tegevusega, tuleb temale selgitada, et kriminaalasjas tehtavaid menetlustoiminguid saab vaidlustada üksnes kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte Konkurentsiseaduse või Võlaõigusseaduse alusel. Kahtlustatava õigused ja kohustused on sätestatud Kriminaalmenetluse seadustiku § 34 järgmiselt: Kahtlustataval on õigus: 1) teada kahtlustuse sisu ja anda selle kohta ütlusi või keelduda ütluste andmisest; 2
(3)2-15-7904 2) teada, et tema ütlusi võidakse kasutada süüdistuseks tema vastu; 21) tõlgi abile; 3) kaitsja abile; 4) kohtuda kaitsjaga teiste isikute juuresolekuta; 5) kaitsja juuresolekul olla üle kuulatud, osaleda vastastamisel, ütluste seostamisel olustikuga ja tema äratundmiseks esitamisel; 6) osaleda vahistamistaotluse arutamisel kohtus; 7) esitada tõendeid; 8) esitada taotlusi ja kaebusi; 9) tutvuda menetlustoimingu protokolliga ning teha menetlustoimingu tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta avaldusi, mis protokollitakse; 10) anda nõusolek kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, osaleda kokkuleppemenetluse läbirääkimistel, teha ettepanekuid kohaldamisele kuuluva karistusliigi ja -määra kohta ning sõlmida või sõlmimata jätta kokkuleppemenetluse kokkulepe.
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud kohtumise võib katkestada menetlustoiminguks, kui kohtumine on kestnud ühe tunni.
(3)Kahtlustatav on kohustatud: 1) ilmuma uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu kutsel; 2) osalema menetlustoimingus ning alluma uurimisasutuse, prokuratuuri ja kohtu korraldustele.“ Seega kõik vastuväited, taotlused vms küsimused, mis E.S-H. ’l kui kahtlustataval on kriminaalasjas tekkinud, saab ta esitada konkreetses kriminaalmenetluses. Elektroonilise kohtute infosüsteemi põhjal tegi kohus kindlaks, et E.S-H. on esitanud aprillis 2016 lisaks käesolevale hagile veel 2 hagi (ekspertiisimääruse sisust nähtuvalt ilmselt kannatanu) L. Tänav vastu (tsiviilasjad nr 2-16-5570, nr 2-16-5900) ning esitanud 15.03.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale (haldusasi nr 2-16-525). Kohus selgitab veelkord, et vastuväiteid kriminaalmenetlusele (sh uurija tegevusele) ei saa esitada ei hagimenetluses tsiviilasjana ega ka halduskohtumenetluses, vaid üksnes kriminaalmenetluses. Lisaks on E.S-H. hagiavaldus ulatuslike vormiliste ja sisuliste puudustega: puuduvad hageja elukoha andmed, allkiri, selge nõue ja põhjendused, millist konkreetset hagi aluseks olevat asjaolu hageja iga lisatud tõendiga tõendada soovib, tasumata on riigilõiv. Hagiavaldusest ei nähtu ka, milles seisneb hagejale tekkinud mittevaraline kahju ja selle põhjuslik seos kostja tegevusega (mille sisuks on kriminaalasja menetlemine). See, kas tegemist on valeandmetega/valeütlustega, tehakse kindlaks kriminaalmenetluse käigus. Kuid et hagiavaldus oleks ka puuduste kõrvaldamise järel selgelt perspektiivitu, siis kohus ei pea võimalikuks puuduste kõrvaldamiseks hagejale tähtaega anda. Seega kohus jätab hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna avaldusega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (alus:
§ 371lg.
2 p.1 ja 2). Kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et avaldus ei ole olnud kohtu menetluses (
§ 372
lg.6)
§ 173
lg 1 alusel kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna kohus keeldub hagi menetlusse võtmisest, jäävad menetluskulud
§ 168lg 1 alusel hageja kanda.
kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra, sest hüvitatavaid menetluskulusid ei ole asjas tekkinud. /Allkirjastatud digitaalselt/ Rein Pokk Kohtunik 3
(3)