järgi Menetlustoiming Roman Karavainikovi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Roman Karavainikov (isikukood 38112270271; elukoht vabanemisel XXXX Kaitsja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Jätta Roman Karavainikov temale Harju Maakohtu 20.05.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2000 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Roman Karavainikovilt riigi tuludesse riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 (SEB Pank AS) või arvelduskontole nr EE502200221014193355 (Swedbank AS) või arvelduskontole nr EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) või arvelduskontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides viitenumbri 99916700037591 ning selgituseks kohustatud isiku nime, kohtuasja numbri ning makse liigi. Vastavalt KrMS § 417 lg-le 2 ja §-le 423 on menetluskulude tasumiseks aega 1 (üks) kuu alates kohtulahendi jõustumisest (tasumise tähtaeg 04.07.2016). Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus menetluskulude osas sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Täitemenetlusega kaasnevad täitemenetluse kulud, mis nõutakse välja võlgnikult. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord 1 Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 20.05.2009 otsusega kriminaalasjas nr 1-09-2000 tunnistati Roman Karavainikov süüdi
järgi ja teda karistati vangistusega 9 aastat ja 6 kuud.
lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 03.05.2007 otsusega mõistetud ärakandmata karistus, s.o 1 kuu ja 29 päeva. Lõplikuks karistuseks loeti 9 aastat 7 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka eelvangistusaeg ja karistusaja alguseks loeti 28.08.
Materjalidest nähtuvalt on Roman Karavainikov enda ennetähtaegse vabastamise korral nõus vabatahtlikult võtma kohustuse alluda elektroonilisele valvele oma elukohas. Vangla ei toeta Roman Karavainikovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna leiab, et kinnipeetav võib vabaduses jätkuvalt toime panna õigusrikkumisi. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas Roman Karavainikovi tingimisi enne tähtaega vabastamise võimalikkuse kohta kirjaliku seisukoha, milles nõustub vangla arvamusega. Roman Karavainikovi eelnev kuritegelik käitumine ning toimepandud kuritegude iseloom, samuti kinnipeetava enda isikuomadused ja hoiakud ei anna alust tema ennetähtaegseks vabastamiseks. Roman Karavainikov avaldas kohtus, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja leidis, et on olemas alused ennetähtaegseks vabastamiseks. Roman Karavainikov kannab esimest vangistust, millest suurem osa on kantud. Ta on läbinud kaks sotsiaalprogrammi. Samuti on tal vabaduses lähedaste toetus. KOHTU SEISUKOHT Roman Karavainikov kannab karistust
järgi, mis on tahtlik esimese astme kuritegu.
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Roman Karavainikov temale mõistetud karistusajast vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud ära kandnud. Seega on olemas formaalne alus tema vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalsete eeldustena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, 2 varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Roman Karavainikovi on varem kriminaalkorras karistatud kokku kahel korral ning käesolev vangistus on tal esmakordne. Viimati toime pandud kuritegu oli ajendatud tema ning kannatanu vaheliste suhete keerukusest ning alkoholi koosmõjust. Käesoleval ajal väidab Roman Karavainikov, et on muutnud. Ta on vanglas läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ning on neist õppinud. Ta on vangistuse jooksul teadlikult teinud samme enda muutmiseks ning on sisemiselt arenenud. Tema mõttemaailm ja käitumine on muutunud. Ta on aru saanud, et on oma kuriteoohvri suhtes käitunud ebaõigesti ning teinud oma käitumisega kahju ka enda lähedastele. Vanglas on Roman Karavainikov tõepoolest tegelenud taasühiskonnastavate tegevustega – vangistuse kandmise ajal omandas ta riigikeeles B2 taseme. Ta läbis ka kuriteopõhised sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ (07.04.-03.06.2014) ja „Pere ja paarissuhte vägivalla vähendamine“ (04.09.2013-22.01.2014). Ajavahemikul 01.04.2014-30.12.2015 töötas Roman Karavainikov vangla majandustöödel. Samas õppis ta 02.09.2013-19.11.2013 10 klassis, kuid katkestas selle vähese riigikeele oskuse tõttu. Roman Karavainikov on vangistust reguleerivatest normidest valdavalt kinni pidanud, mistõttu on tal vaid üks kehtiv distsiplinaarkaristus, mis määrati talle 30.12.2015. Samas nähtub kohtule esitatud materjalidest, et ta on vangistuse vältel korduvalt rikkunud distsipliini hetkeajendite alusel, lähtudes isiklikust kasust. Vanglateenistuse ametnikega suheldes ei ole Roman Karavainikovil probleeme täheldatud. Vaatamata eelnevalt viidatud positiivsetetele tendentsidele Roman Karavainikovi suhtumistes ning käitumises, samuti sellele, et vabaduses on kinnipeetaval olemas head eeldused taasühiskonnastumiseks, leiab kohus, et teda ei ole võimalik praegu veel vabastada. Nagu varem märgitud, kannab Roman Karavainikov karistust tahtliku tapmise eest. Kohtuotsusest nähtuvalt peksis Roman Karavainikov enda elukaaslast, lüües teda korduvalt käte ja jalgadega vastu pead ja keha, mille tõttu kannatanu suri sündmuskohal. Mingit abi Roman Karavainikov pärast peksmist kannatanule ei andnud. Ehkki tapmine toimus alkoholi joomisel tekkinud tüli käigus, ei olnud tõendeid selle kohta, et kannatanu oleks Roman Karavainikovi füüsiliselt rünnanud. Selline käitumine viitab sellele, et Roman Karavainikov ei lahenda probleeme verbaalselt ning on oma eesmärkide saavutamiseks kõhklematult valmis kasutama vägivalda. Kohus ei ole veendunud, et vangistuse viibimise ajal läbitud kaks sotsiaalprogrammi muutsid tema hoiakuid ning käitumist olulisel määral paremuse poole. Ta pigem kaldub süüdistama faktoreid väljaspool ennast. Ka ei ole Roman Karavainikov seniajani lõpuni tunnistanud oma sõltuvust alkoholist ning narkootikumidest. Seega puudub tal motivatsioon tegeleda ka oma sõltuvuskäitumise kontrolli alla saamisega. Kuna aga sõltuvusprobleemid olid Roman Karavainikovi puhul kuritegude toimepanemist soodustavaks teguriks, siis seda suurem on oht, et ta jätkab vabaduses oma endist kuritegelikku käitumist. Seetõttu leiab kohus, et Roman Karavainikovi ei saa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada. On väga suur tõenäosus, et ta jätkab vabanedes süütegude toimepanekut. Töö- ning elukoha olemasolu seda tõenäosust ei vähenda, kuivõrd need olid Roman Karavainikovil olemas ka varem. Ka elektroonilise valve kohaldamine ei pruugi seda tõenäosust vähendada, kuna varem on Roman Karavainikov pannud kuritegusid toime just oma lähikondsete vastu. 3 Menetluskulud Käesolevas asjas on menetluskuludeks Roman Karavainikovile riigi õigusabi korras määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot (KrMS § 175 lg 1 p 4). Lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 1 tulevad riigi õigusabi osutamisega seotud kulud hüvitada Roman Karavainikovil. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.