KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtuasja number 2-13-40978 Määruse tegemise aeg ja koht 01.07.2016, Tallinn Kohtukoosseis Ele Liiv, Krista Kirspuu, Indrek Soots Kohtuasi

§ 463

lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.

§ 447

lg 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Vead parandab kohus määrusega. Esiteks on 02.03.2016 kohtumääruse resolutsiooni punktis 1 märgitud vale tsiviilasja number. Tegu on kirjaveaga, mis ei mõjuta määruse sisu ja seda saab vigade paranduse määrusega parandada. Kohus parandab tsiviilasja numbri resolutsiooni punktis

1. Maakohus pidas põhjendatuks jätta vigade parandamise raames 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.1 välja viide „1/2 mõttelistele osadele“, kuna see ei mõjuta õiguslikku olukorda. AÕS § 70 lg 3 kohaselt on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lg 1 kohaselt kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Praegusel juhul ei ole kompromissiga ega muul viisil kaasomanike osasid jagatud muul viisil kui võrdseteks – seega kuulub mõlemale poolele kaasomandist ½ mõttelist osa, olenemata sellest, kas see on kirjas määruses või mitte. OL on tuginenud sellele, et ruumide jaotusega on korteriomand jaotatud kindlateks ja konkreetseteks osadeks. Kohus OL-ga ei nõustunud. Kompromissi kinnitamise määruse punktis 1.2 on tõepoolest märgitud, kes saavad milliseid ruume kasutada, kuid tegu on kasutuskorra määramisega, mitte kaasomandi osade suuruse kindlaksmääramisega. AÕS § 72 lg 1 sätestab, et kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel – see ongi määruse punktis 1.2 kajastatud asja kasutamise kokkulepe. Kasutuskorras kokkuleppimine või kasutuskorra muutmine ei mõjuta omandiõigust või omandi suurust. Maakohus jättis vigade parandamise korras 02.03.2016 määrusest välja määruse edasikaebamise korra, mis ei tähenda seda, et pooltel tekib edasikaebeõigus. Poolte edasikaebeõigusest loobumine sisaldub kompromissis ja on kajastatud määruses edasikaebamise korra juures. Edasikaebamise õigus ei olene sellest, kas sellest loobumine on kajastatud resolutsioonis või mitte. Kuna menetluse lõpetamine on antud juhul lahutamatult seotud kompromissi kinnitamisega, ei saaks kaebust esitada eraldi menetluse lõpetamise peale. Riigilõivude tagastamine ei ole seadusest tulenevalt kaevatav. Kuna see edasikaebeõigusega seonduvat ei muuda, jättis maakohus 02.03.2016 määrusest välja resolutsiooni punkti 1.
2. Kohus selgitas, et 02.03.2016 on märgitud jõustunud lahendiks, sest pooled loobusid edasikaebeõigusest. ML määruskaebus 3

§ 663lg-t 3, jättes määruskaebuse hagejale kätte toimetamata ja vastuse küsimata.

Kohus ei ole kaevatavas määruses põhjendanud, miks ta kaevatava määrusega parandas teistkordselt 02.03.2016 kohtumäärust kompromissi kinnitamise kohta, kui kohus jättis juba 10.03.2016 määrusega kostja vigade parandamise taotluse rahuldamata resolutiivosa punkti 1.

1. ja 1.
2. osas, parandades vaid resolutiivosa punktis 1 tsiviilasja numbri. Kohus ei ole põhjendanud, miks kohus kaevatavas määruses tegi vastupidise otsuse. ML selgitab, et 26.04.2016 määrusega tehtud vigade paranduse alusel ei ole Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega kinnitatud kompromiss täidetav. Kinnistusraamatus ei ole võimalik omandi osas muudatusi teha, sest määrusest on välja võetud kaasomandiosa suurused. Kuna poolte soov oli jätta korteriomand kaasomandisse, siis on kohus sõnadega “1/2 mõttelistes osades” vaid täpsustanud kaasomandi ulatust ilma poolte kokkulepet ja selle sisu muutmata. Lauseosa “1/2 mõttelistes osades” väljajätmisega tekitatakse uuesti ebatäpne olukord, kuna poolte ühine soov on jätta korteriomand kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. ML ei nõustu sellega, et 02.03.2016 määruse resolutsiooni punkt 7 on vastuolus poolte vahel sõlmitud kompromissiga. Kohus on sellesse punkti lülitanud nii poolte kokkuleppe kui ka seadusest tuleneva kohustuse, mis ei muuda kompromissi sisu. Õiguslikult on mõtteliste osade suurus ja kasutuskorra kokkuleppe erinevad õiguslikud mõisted. Kostja viited võimalusele muuta poolte osad kasutuskorra kohaselt protsentides 60 % kostjale ja 40 % hagejale ei ole puutumuses käesoleva kohtuasjaga ja kooskõlas TsÜS §
3. Käesoleva tsiviilasja raames ei ole ühisvara jagamisel kõrvale kaldutud poolte võrdsusest. Ka PKS § 37 lg 3 jagatakse ühisvara võrdsetes osades. Edasine menetluse käik
4. OL esitas 18.05.2016 kohtule poolte 13.03.2016 sõlmitud korteriomandi kasutuskorra kokkuleppe (kd V tl 17-20).
5. ML esitas 01.06.2016 kohtule lisa määruskaebusele ja Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kandemääruse nr 589692016, mille kohaselt ei ole 02.03.2016 määrus täidetav (kd V tl 21-26) 4

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

1. ML esitas 09.06.2016 kohtule vigade parandamise taotluse, paludes lisada 02.03.2016 määrusele ka korteriomandi XXX, Saue kohtumäärusega kinnitatud plaan (kd V tl 32-35).
2. OL oma 28.06.2016 vastuses hageja taotlusele ei eitanud, et korteriomandi kinnitatud plaan on kompromissi osa, kuid vaidles määruses vea parandamisele vastu. Määruse põhjendused
3. Kolleegium leiab, et maakohtu 26.04.2016 määrus tuleb

§ 667

lg 2, § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel osaliselt tühistada vigade parandamise osas 02.03.2016 kompromissi kinnitamise määruses. ML määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles ML on vaidlustanud OL poolt 10.03.2016 määrusele esitatud määruskaebuse rahuldamist, jätab ringkonnakohus ML määruskaebuse põhjendused tähelepanuta, sest selles osas ei ole maakohtu 26.04.2016 määrus vaidlustatav. Lisaks on ringkonnakohtul võimalik lahendada ML vea parandamise taotlus.

1. ML ei ole 26.04.2016 määrust vaidlustanud osas, milles maakohus on parandanud 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktis 1 nimetatud tsiviilasja numbri. ML ei nõustu maakohtu määruses vigade parandamisega osas, milles maakohus on otsustanud jätta 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.
2. välja sõnad „1/2 mõttelistes osades“ ja jätnud määrusest välja resolutsiooni punkt 1.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et 02.03.2016 määruse resolutsiooni punkti 1.
5. parandamine ja punkti 1.
6. määrusest väljajätmine on ebaõige. Maakohus on mõlema punkti parandamise osas märkinud, et kuna parandused ei muuda tegelikku olukorda ja poolte õigusi, siis on nende vigade parandamine põhjendatud. Paranduste tegemist määruse resolutsioonis ei saa õigustada resolutsioonist kohtu hinnangul üleliigsete otsustuste eemaldamisega, mis väidetavalt tegelikku olukorda ega poolte õigusi ei muuda. Kui resolutsioonis on tehtud otsustusi, mis tulenevad kas seadusest või poolte kokkuleppest, siis ei saa väita, et tegemist on vigadega, mida tuleks

§ 447lg 2 alusel parandada.

1. Maakohtu otsustus jätta 02.03.2016 määruse resolutsiooni punktist 1.
2. välja sõnad „1/2 mõttelistes osades“ on ebaõige ja vastuolus vigade parandamise regulatsiooniga.

§ 447

lg 2 lausete 1 ja 2 kohaselt parandab kohus igal ajal otsuses kirja- ja arvutusvead ning ilmsed ebatäpsused, mis ei mõjuta otsuse sisu. Kooskõlas

§ 463

lg-ga 2 kohalduvad

§ 447lg 2 lausetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtted ka kohtumäärusele.

Kaasomandi mõtteliste osade suuruse määrusest väljajätmist ei ole võimalik lahendada vigade parandamise käigus

§ 447lg 2 alusel.

17. Riigikohus on selgitanud, et

§ 447

lg-s 2 toodud otsuse sisu mõiste ei kattu

§-s 442 toodud otsuse sisu mõistega, vaid on sellest kitsam.

§ 447

lg 2 mõttes saab otsuse sisuks pidada kohtuotsuse resolutsioonis kohtu märgitud otsustust, mis ulatuses asjas esitatud nõuded rahuldada. Kui otsuse resolutsioonis ilmneb selles osas vigu, ei saa kohus neid omal algatusel

§ 447lg 2 alusel parandada.

Vastupidine tõlgendus oleks vastuolus õiguskindluse põhimõttega (RKTKm 3-2-1-86-10 p 17). Käesoleval juhul ei saanud kohus jätta määrusest välja kaasomandi osade suuruseid, kuna see mõjutas määruse sisu. 18. ML ei ole määruskaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid mõtteliste osade suurusele (kd V tl 7). Ka OL on oma 28.06.2016 menetlusdokumendis märkinud, et tema tegi kohtuistungil ettepaneku fikseerida kompromisskokkuleppes, et kummalegi poolele jääb ½ mõttelist osa 5

§ 447lg 2 alusel parandada.

Lisaks, nagu ülalpool märgitud, ei saa

§ 447

lg 2 mõttes vigade parandamise eesmärgiks olla määruse resolutsioonist korduvate otsustuste väljajätmine.

1. Kokkuvõttes on 26.04.2016 määruses õigesti rahuldatud OL vigade parandamise taotlus 02.03.2016 määruses tsiviilasja numbri parandamise osas. Ülejäänud osas tuleb OL vigade parandamise taotlus jätta rahuldamata. Selguse huvides esitab ringkonnakohus maakohtu määruse resolutsiooni uuel kujul. Käesolev määrus asendab 10.03.2016 määrust vigade parandamise kohta, kuna 10.03.2016 määrus on 26.04.2016 määrusega tühistatud.
2. Ringkonnakohus käsitleb ML 01.06.2016 esitatud lisa määruskaebusele ja Tartu Maakohtu ja 09.06.2016 vigade parandamise taotlust koos taotlusena vea parandamiseks 02.03.2016 määruses. ML on viidanud sellele, et Harju Maakohtu 02.03.2016 määrus poolte kompromissi kinnitamise kohta ei ole täidetav, sest määrusele ei ole lisatud kompromissi lisaks olevat plaani korteriomandi kasutuskorra kohta. Ehkki OL on palunud jätta ML taotlus vigade parandamiseks rahuldamata, ei ole OL vaidlustanud asjaolu, et korteri plaanid on kompromissi lahutamatuks osaks.
3. Maakohtu 02.03.2016 määruses on kinnitatud poolte kompromiss koos selle lisaks oleva plaaniga, vastavalt millele leppisid pooled kokku korteriomandi kasutuskorras (resolutsiooni punkt 1.2). Kuna kohus on kinnitanud määrusega kompromissi koos lisaks oleva plaaniga (kd IV tl 198-199), on nimetatud plaan kohtumääruse osa. Käesoleval juhul ei ole maakohus lisanud 02.03.2016 määrusele koos kompromissiga kinnitatud plaani. Kolleegiumi hinnangul on korteriomandi plaani puudumine maakohtu määruse juurest viga, mis ei mõjuta otsuse sisu ja mida on võimalik parandada

§ 447lg 2 alusel.

ML vea parandamise taotlus tuleb rahuldada ja lisada maakohtu 02.03.2016 määrusele kompromissi lisaks olev plaan korteriomandi kasutuskorra kohta. Plaan lisatakse käesolevale määrusele. 6

§ 171lg 1).

/digitaalselt allkirjastatud/ Krista Kirspuu /digitaalselt allkirjastatud/ Ele Liiv /digitaalselt allkirjastatud/ Indrek Soots Määrus parandatud 19.07.2016 määrusega RESOLUTSIOON

1. Parandada viga Tallinna Ringkonnakohtu 01.07.2016 määruses ja lisada määrusele Harju Maakohtu 02.03.2016 määrusega kinnitatud kompromissi lisaks olev plaan korteriomandi kasutuskorra kohta.
2. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. 7