lg 1 – § 25 lg 2 järgi üldmenetluses Harju Maakohtu 04.04.2016 otsus Apellant kaitsja Prokurör Kelly Kruusimägi Süüdistatav Meelis Mikomägi isikukood: 36312260211; elukoht: XXX, viibib XXX; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: eesti keel; XXX; XXX; varasemaid karistusi pole; tõkend: vahistamine alates 23.07.2015, kahtlustatavana kinnipidamine: 21.07.– 22.07.2015 Kaitsja Marko Woronowicz RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 04.04.2016 otsuse põhiosast välja märge selle kohta, et süüdistatav on varem karistatud, kuid karistatus on kustunud. Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. Apellatsioon jätta rahuldamata. 1 Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Harju Maakohtu 04.04.2016 otsusega mõisteti Meelis Mikomägi süüdi
Meelis Mikomägi mõisteti süüdi selles, et ta lõi 21.07.2015.a kella 10:20 ajal Tallinnas XXX asuvas korteris pärast ühist alkoholi tarvitamist armukadedusest ajendatuna AK fileerimisnoaga paremale poole kaela piirkonda ning seejärel vasakule rindkere piirkonda. Sellega tekitas ta AK-le pindmisi haavu paremal pool kaelal ning rinnaõõnde ulatuva torke-lõikehaava rindkere eespinnal koos südame parema vatsakese vigastusega. Viimane on eluohtlik tervisekahjustus. Maakohus luges tõendatuks, et kannatanu süüdistatavat eelnevalt ei rünnanud. M. Mikomägi lõi AK armukadedusest, kusjuures AK ja KV oma käitumisega M. Mikomägile põhjust ei andnud. Kohus märkis, et kannatanu sõnade kohaselt oli neil süüdistatavaga kerge sõnavahetus põhjusel, et süüdistatav ei käinud tööl ja elas tunnistaja KV kulul, kuid mingit tõsist vaidlust ega ka kehalist konflikti ei tekkinud. Seejärel tarbiti sõbralikult koos alkoholi edasi. Tunnistaja KV sõnul istusid tema ja kannatanu rahulikult köögis ja vestlesid, kui M. Mikomägi tuli ootamatult nuga käes kööki ja lõi kannatanut. Kohus leidis, et M. Mikomägi tahtlust kannatanu tappa näitab lisaks sellele, kuhu ta kannatanut lõi, see, et ta võttis toast kööki minnes kaasa kõige pikema toas leidunud noa, ning see, et ta ei helistanud pärast löömist ise kiirabisse ega lubanud seda teha ka KV-l. Kohus leidis, et M. Mikomägi pani tapmiskatse toime kaudse tahtlusega. Kohus märkis, et
Maakohus pidas põhjendatuks 6 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse kohaldamist. Sanktsiooni alammäära lähedast karistust pidas maakohus põhjendatuks järgmistel argumentidel. Süüdistatava puhul saab kergendava asjaoluna arvestada tema puhtsüdamlikku kahetsust, mida ta oma viimases sõnas avaldas. M. Mikomägi ei tunnistanud end küll kuriteos süüdi, kuid viimases sõnas nentis, et tal on kahju, et nii läks. Samuti on karistust kergendav asjaolu see, et M. Mikomägi on juba hüvitanud kannatanule tekitatud kahju. Kuritegu jäi katsestaadiumisse ning kannatanu kinnitas kohtus, et ta tervis on taastunud. Ka leidis kohtus tõendamist, et konflikti algajendiks oli mõneti kannatanu enda käitumine – tunnistaja KV sõnul ta „nokkis“ selle kallal, et süüdistatav ei töötanud. Samas märkis kohus, et see sõnaline konflikt ei olnud hilisema noakasutuse põhjuseks. Veel märkis kohus, et süüdistatav on varem samuti kohtulikult karistatud, karistatus on kustunud. Naaber, tunnistaja SS, on süüdistatavat iseloomustanud negatiivselt. 2 Kohus ei pidanud aga võimalikuks rahuldada kaitsja taotlust mõista M. Mikomägile karistus alla
Kohus märkis, et karistuse alla sanktsiooni alammäära mõistmine nõuab erandlikke asjaolusid. Mingeid erandlikke asjaolusid, mis tingiksid karistuse kohaldamist alla alammäära, aga ei esine. Vastupidi – kohus tuvastas, et M. Mikomägi tegutses madalal ajendil, armukadedusest. Ta lõi 15 cm pikkuse teraga noaga kannatanut mitmel korral, sh südamepiirkonda ja seejärel suhtus absoluutselt ükskõikselt kannatanu edasisse saatusesse, ta ei helistanud isegi kiirabisse. Ka ei pidanud kohus võimalikuks jätta karistust täitmisele pööramata. Maakohus märkis, et kohtupraktikast ning karistuse kandmisest tingimisi vabastamise aluseks olevate normide (
ja § 74) mõttest tulenevalt peab tingimisi vabastatava katseaeg olema temale mõistetud vangistuse tähtajast pikem. Sellist seisukohta on väljendanud korduvalt ka Riigikohus (3-1-1-99-06 p 20; 3-1-1-59-07, p 13). Karistusseadustiku kohaselt saab katseaja pikkus olla kuni 5 aastat (
Seetõttu ei ole 6 aasta ja 6 kuu pikkust vangistust mõistes tingimusliku karistuse kohaldamine võimalik. 2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni Meelis Mikomägi kaitsja Marko Woronowicz, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist mõistetud karistuse osas ning M. Mikomägi karistamist 3-aastase vangistusega, mis jätta tingimisi täitmisele pööramata. Süüdistatav on süü omaks võtnud ning kahetseb tehtut. Ta pani teo toime kaudse tahtlusega. Tegutsedes kirehoo seisundis, ei saanud M. Mikomägi aru teo tõsidusest teo toimepanemise hetkel ning ka hiljem, kui kannatanule kutsuti kiirabi. Kahju on kannatanule korvatud. Kannatanu on täielikult paranenud ning püsivaid tervisekahjustusi tal ei esine. Apellant leiab, et kohus oleks pidanud karistust kergendavate asjaolude hulka arvestama ka kannatanu enda käitumist apellandi suhtes teo toimepaneku eel. Kohtus leidis tõendamist, et konflikti algajendiks oli mõneti kannatanu enda käitumine. Apellant taotleb karistuse kohaldamist alla alammäära
Mikomägi karistusest vabastamist
Seda taotlust põhjendas kaitsja sellega, et M. Mikomägi tegu jäi katsestaadiumisse. Kaitsja kordab, et M. Mikomägi kahetseb tegu, kannatanule on kahju hüvitatud ning kannatanu ei saanud püsivaid tervisekahjustusi. Süüdistatavat ei ole varem tahtliku kuriteo eest karistatud. Ta põeb XXX. Samuti on M. Mikomägi juba piisavalt kõrges eas, et põhjendatud ei ole see, et ta peaks kandma ära 5 ja pool aastat vangistust. M. Mikomägi on nõus alluma tema tingimisi karistusest vabastamise korral ka käitumiskontrollile ning elektroonilisele valvele.
sanktsiooni alammäära
5.1
lg 1 näeb ette, et erandlikke asjaolusid arvestades võib kohus kohaldada karistust alla seaduses sätestatud alammäära. Seda, kas esineb mingeid erandlikke asjaolusid, mis tingiks karistuse mõistmise alla sanktsiooni alammäära, on oma otsuses analüüsinud juba Harju maakohus. Maakohus märkis otsuses, et kohus ühtegi sellist erandlikku asjaolu tuvastanud ei ole. Apellatsioonis ei ole viidatud mitte ühelegi sellisele asjaolule, mille maakohus oleks jätnud karistuse mõistmisel tähelepanuta või mille puhul oleks ekslik maakohtu seisukoht, et tegemist ei ole erandliku asjaoluga. Apellatsioonis nimetatakse M. Mikomägi kasuks rääkivate asjaoludena samu asjaolusid, mille on maakohtu otsuses juba karistuse põhjendamisel viidatud (puhtsüdamlik kahetsus, kahju hüvitamine kannatanule, kannatanul püsivate tervisekahjustuste puudumine). Sarnaselt maakohtule ei pea ringkonnakohus neid asjaolusid erandlikeks
Puhtsüdamlik kahetsus ja kahju vabatahtlik hüvitamine on seaduses (
Nende esinemine ei tähenda aga seda, et kohus peaks mõistma karistuse alla sanktsiooni alammäära, vaid neid arvestatakse konkreetse normi sanktsioonimäärade raames. M. Mikomägi süüd tapmiskatses ei muuda erandlikult väikseks see, et kannatanu on täielikult paranenud. Oluline on see, et tekitatud vigastus oli eluohtlik. 5.2 Apellatsioonis leitakse, et maakohus oleks pidanud karistust kergendavate asjaolude hulka arvestama ka kannatanu enda käitumise: kohtus leidis tõendamist, et konflikti algajendiks oli mõneti kannatanu enda käitumine. See apellandi etteheide jääb kohtukolleegiumile arusaamatuks. Maakohus on karistuse mõistmisel kannatanu käitumist süüdistatava kasuks arvestanud. Apellatsiooni viide kannatanu käitumisele põhinebki maakohtu otsuses märgitul. Seejuures on maakohus tõlgendanud kannatanu käitumist ilmselgelt M. Mikomägile võimalikult soodsal moel. Maakohus nimetas kannatanu „nokkimist“ M. Mikomägi kallal M. Mikomägi süüd vähendava asjaoluna hoolimata sellest, et see sõnaline konflikt ei olnud kohtu hinnangul (mida ei ole apellatsioonis kahtluse alla seatud) otseselt hilisema noaga löömise põhjus. Seega ei olnud kannatanu roll konflikti põhjustajana ilmselgelt selline, mis tingiks karistuse mõistmise alla sanktsiooni alammäära. 5.3 Kaitsja väide, et M. Mikomägi ei saanud aru teo tõsidusest teo toimepanemise hetkel ega hiljem, on vastuolus maakohtu seisukohaga, et M. Mikomägi pani tapmiskatse toime kaudse tahtlusega. Mainitud seisukoht tähendab, et maakohtu hinnangul sai M. Mikomägi aru, et tema tegu võib tuua kaasa kannatanu surma, ning ta leppis sellega. 4 Apellatsioonis ei ole esitatud ühtki argumenti, mis näitaks, et maakohtu seisukoht on väär. Veelgi enam, apellatsioonis on vaidlustatud ainult M. Mikomägi karistust, mitte aga tema süüdimõistmist. Ka ringkonnakohtu istungil kinnitas kaitsja, et M. Mikomägi süüdimõistmist
5.4 Karistuse mõistmiseks alla sanktsiooni alammäära ei anna alust ka apellatsioonis välja toodud M. Mikomägi terviseprobleemid. Apellatsiooni kohaselt põeb M. Mikomägi XXX. Kaitsja esitas ringkonnakohtule ka Sotsiaalkindlustusameti Tallinna büroo tõendi M. Mikomägi osalise töövõimetuse kohta, mis on tingitud XXX. Erandlikuks asjaoluks
lg 1 tähenduses võiks pidada sellist harvaesinevat ja rasket haigust, mis ei anna küll alust
lg 1 kohaldamiseks, kuid mille tõttu põhjustab vangistuse kandmine tavapärasega võrreldes tunduvalt suuremaid kannatusi. Apellatsioonis nimetatud XXX selliseks haiguseks pidada ei saa. Vangla on VangS § 52 kohaselt kohustatud tagama kinnipeetutele tervishoiuteenused, kusjuures vajaduse korral tuleb kinnipeetav suunata ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde. 5.5 Apellatsioonis on välja toodud veel see, et M. Mikomägi ei ole varem tahtliku kuriteo eest karistatud. Maakohus on otsuses märkinud, et süüdistatav on varem karistatud, kuid karistus on kustunud. Ringkonnakohus nendib, et karistuse mõistmisel varasemaid kustunud karistusi arvestada ei tohi. KarRS § 5 lg 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Seetõttu on ka nendele viitamine kohtuotsuses põhjendamatu. Samas leiab ringkonnakohus, et tehtud viga ei ole toonud kaasa M. Mikomägile põhjendamatult raske karistuse mõistmist: maakohtu mõistetud karistus jääb
See näitab, et maakohus on karistuse mõistmisel ülekaalukalt lähtunud M. Mikomägi kasuks rääkivatest argumentidest. Õiguskuulekas käitumine on just tavapärane, inimestelt oodatav. Seega ei ole varasemate karistuste puudumine kindlasti selline erandlik asjaolu
Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu tuvastatud asjaolu (varasem karistatus) tuleb küll kohtuotsuse põhiosast välja jätta, kuid see ei anna alust maakohtu mõistetud karistuse muutmiseks. 6. Kaitsja taotleb
lg-le 1 tuginedes karistuse mõistmist alla sanktsiooni alammäära veel põhjendusega, et tapmine jäi katsestaadiumi. Ringkonnakohus nendib, et ka süüteo katsestaadiumi jäämine ei ole erandlik asjaolu
Samas annavad
lg 6 ning
lg-d 1 ja 3 kohtule võimaluse mõista tapmiskatse eest
Tähelepanu väärib, et M. Mikomägit maakohtus kaitsnud K. Korsten viitas just nendele sätetele, 5 mitte
Maakohus on aga selle hindamisel, kas on võimalik ja põhjendatud karistuse mõistmine alla
lg 1 alammäära, tuginenud
Seoses sellega jättis maakohus sisuliselt vastamata kaitsja väitele, et kuna tegu jäi katsestaadiumi, tuleks kohaldada
Ringkonnakohus leiab, et tegemist on veaga, mille saab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kõrvaldada, võttes seisukoha küsimuses, kas on alust karistuse kergendamiseks põhjusel, et kuritegu jäi katsestaadiumisse. Nii
lg-st 6 kui
lg-st 1 tuleneb, et katsestaadiumisse jäänud kuriteo eest karistust mõistes kohus võib, kuid ei pea karistust kergendama. Seega sõltub see, kas karistuse kergendamine on põhjendatud, toimepandud kuriteokatset iseloomustavatest asjaoludest. Kuna
lg 1 esimese lause kohaselt on karistuse aluseks isiku süü, on ringkonnakohtu arusaama kohaselt kuriteokatse eest
lg 1 alusel karistuse kergendamine põhjendatud juhul, kui teo katsestaadiumi jäämise tõttu tuleks isiku süüd pidada oluliselt väiksemaks võrreldes lõpule viidud süüteoga. Näiteks võiks see olla põhjendatud, kui isik jõuab oma teoplaani realiseerida väga väikses osas või kui tagajärjedelikti puhul teo katsestaadiumisse jäämise tõttu kannatanule üldse mingisugust kahju ei tekkinud. Menetletavas kriminaalasjas see nii ei ole. M. Mikomägi lõi AK noaga kaela ja rinnapiirkonda ning lõpetas noaga löömise pärast seda, kui kannatanu oli saanud eluohtliku tervisekahjustuse. 7. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu mõistetud karistus on põhjendatud ning selle muutmiseks ei ole alust. Nagu maakohtu otsuses selgitatud, ei ole M. Mikomägile mõistetud vangistust võimalik
ega 74 alusel tingimisi täitmisele pööramata jätta, kuna vangistuse pikkus ületab maksimaalset seaduses ette nähtud katseaega. Seega ei anna apellatsiooni argumendid alust maakohtu otsuse muutmiseks. Küll peab ringkonnakohus vajalikuks KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel jätta maakohtu otsusest välja viite M. Mikomägi kustunud karistustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Sten Lind Meelika Aava Julia Katškovskaja 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.