3-16-1084/16

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2016, Tallinn Haldusasja number 3-16-1084 Haldusasi AK kaebus Tallinna Vangla ametnike vastutusele võtmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 01.06.2016 määrus Menetluse alus ringkonnakohtus AK määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta AK määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 01.06.2016 määrus haldusasjas nr 3-16-1084 muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest (HKMS § 121 lg 4 ning § 235 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AK esitas 30.05.2016 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väljendas soovi Tallinna Vangla ametnike RM, IK, ME ja ÜP kriminaalvastutusele võtmiseks. Kaebuse väidete kohaselt kandis kaebaja nimetatud ametnike kirjutatud ettekannete alusel distsiplinaarkaristust, mis on halduskohtus juba vaidlustatud. Kaebaja eesmärgiks on, et sellised ametnikud ei töötaks vanas ega uues Tallinna Vanglas. Kaebaja soovib nende karistamist, et nad saaks oma kuritegudest aru ja kannaksid karistust Tallinna Vangla K-1 hoone kõige halvemate olmetingimustega kambrites. Kaebaja märkis, et muid soove ega nõudmisi tal ei ole.
2. Tallinna Halduskohus tagastas 01.06.2016 määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt alustab kuriteo korral kriminaalmenetluse uurimisasutus või prokuratuur ning kohtumenetluse läbiviimine kuulub maakohtu pädevusse (kriminaalmenetluse seadustiku § 6, § 18, § 193 lg 1, § 212). Seega ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse. Seoses kaebaja sooviga, et ametnikud ei töötaks edaspidi Tallinna Vanglas, selgitas halduskohus, et ta ei saa sekkuda Tallinna Vangla otsustusõigusesse ametnike valikul ega kohustada Tallinna Vanglat ametnikega teenistussuhet lõpetama. Vanglaametnike suhtes distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on vangistusseaduse (VangS) § 120 ja § 148 kohaselt vanglaametnike ametisse nimetamise õigust omaval isikul. Kaebaja saab esitada kaebuse haldusorgani peale, kelle nimel ametnik tegutseb. Kaebaja on 3-16-1084 kinnitanud, et ei soovi muud kui kaebuses märgitud isikute poolt toime pandud kuriteo uurimist ning nende isikute karistamist ja ametist vabastamist, mistõttu puudub kohtul vajadus täiendavalt välja selgitada, kas kaebaja on esitatud kaebusega silmas pidanud muid eesmärke.
3. AK esitas määruskaebuse halduskohtu 01.06.2016 määruse peale. Halduskohus jättis 22.06.2016 määrusega määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
4. AK esitab määruskaebuses jätkuvalt etteheiteid RM-le, ÜP-le ja IK-le (vastutab 50 000 euro suuruse kahju eest). ME-le annab andeks, soostub suulise vabanduse palumisega Moskva kohviku juures Kanal 2 kl 20.00 prime time kaamerate ees. Asjaga on seotud endine ja praegune kontaktisik. Etteheiteid on ka vähekindlustatud kinnipeetavatega tegeleva ametniku RT käitumisele saabaste jagamisel. Loobus toidust, kehakaal langes, sai neli sepikuviilu juurde, kukkus kartseris pikali, aga ÜP kirjutas ettekande, et kaebaja ei allu korraldusele tõusta. Silmadega probleemid, tervisele tekitatud kahju. Kaebaja hind vanglast lahkudes on 465 000 eurot. Vastuseks kohtu nõudele põhjendada, miks kaebaja peab 01.06.2016 määrust ebaseaduslikuks, selgitas AK 17.06.2016 halduskohtule, et soovib süüdlaste kriminaalkorras karistamist vastavalt riigivastutuse seadusele, v.a ME, kellele annab andeks. Esitab Tallinna Vangla vastu kahjunõude summas 20 000 eurot. Teises samal päeval allkirjastatud avalduses märgib AK, et nõuab vanglaametnike RM, ÜP, IK ja ME karistamist inimsusevastaste kuritegude sooritamise ning inimväärikust solvavate väljendite ja füüsilise vägivalla kasutamise eest. Soovib 20 000 eurot kiiresti kätte saada. Avalduse lõppu on märgitud 18.06.2016 kuupäeva kandev täiendus, et kahjunõude riigivastutuse seaduse alusel (füüsiline vägivald) summas 20 000 eurot soovib esitada eraldi menetluses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5. Halduskohtu 01.06.2016 määrus on seaduslik ja põhjendatud. Nõustudes halduskohtu määruse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid HKMS § 201 lg-le 4 ja § 203 lg-le 2 tuginedes korrata.
6. Määruskaebusmenetluses on kaebaja asunud esitama uusi nõudeid, mis ei ole lubatav. Määruskaebusmenetluses kontrollitakse halduskohtu määruse seaduslikkust selle tegemise ajal. Esialgse kaebuse eesmärk nähtus selgelt kaebuse põhjendustest ning miski ei viidanud sellele, et vanglaametnike vastutusele võtmise asemel soovis kaebaja esitada vangla vastu kahjunõuet. Uued nõuded saab kaebaja esitada eraldi kaebuses. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Kuna asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse, pole praegusel juhul otstarbekas käsitada määruskaebuses toodud uusi väiteid ja taotlusi uue kaebuse esitamisena ega saata neid halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks 2