1-14-3401/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-14-3401 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kaitsja Irina Gromtsev Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Andrei Liivamägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Liivamägi, isikukood 36001225250, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Andrei Liivamägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja, advokaat osutamise eest tasu 96 eurot. Irina Gromtsev taotlus Andrei Liivamägi´le riigi õigusabi KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kriminaalmenetluse kulud 96 eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi eest riigi kanda Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 06.06.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Liivamägi tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Andrei Liivamägi on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 12.05.2014 kohtuotsusega KarS § 121 järgi ja karistati 8 kuu vangistusega, kohaldades katseaega 18 kuud. Harju Maakohtu 22.02.2016 määrusega pöörati täitmisele Harju Maakohtu 12.05.2014 otsusega mõistetud karistus 8 kuud vangistust. 1 Karistuse kandmise algus 12.02.2016 ja lõpp 12.10.
2. Kinnipidamisasutuses Andrei Liivamägi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanedes asub elama xxx. Korter kuulub kinnipeetava tütrele. Käesoleval ajal on korteris üürilised ning korter ei vabane enne kui august-september
3. Tütre sõnul isikut ennetähtaegsel vabanemisel koju ei oodata. Kinnipeetaval xxx. Enne vangistust töötas xxx ning peale vabanemist on võimalik sinna taas tööle asuda. Varasemalt on töötanud xxx Tasumata nõudeid 467,40 eurot. Vabaduses tarvitas alkoholi tähtpäevadel. On karistatud nii AS § 70 kui ka KarS § 424 järgi. Isikul oli xxx. Isikul tasakaaluhäire, kõnnib abilise toel tugiraamiga. Kinnipeetav on karistatud 4 korda. Isik ei oska lahendada probleeme seadusekuulekalt, ei näe oma tegude tagajärgi. Kriminaalhooldusel olles rikkus kriminaalhoolduse nõudeid. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 16%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 22%. Vangla toetab Andrei Liivamägi tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt Andrei Liivamägi asub elama aadressile xxx. Korter kuulub tema tütrele ning käesoleval ajal elavad seal üürilised ning kinnipeetav ei saa ennetähtaegsel vabanemisel asuda sinna elama. Andrei Liivamägi on kriminaalkorras 4 korda karistatud. On viibinud kriminaalhooldusel, kuid ei ilmunud registreerimisele ning karistus pöörati täitmisele. Prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Andrei Liivamägi taotleb ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toetab oma kaitsealust. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Andrei Liivamägi ja tema kaitsja arvamuse, leiab, et Andrei Liivamägi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Andrei Liivamägi kannab vanglakaristust kehalise väärkohtlemise eest. Karistusregistri andmetel on Andrei Liivamägi korduvalt karistatud nii rahalise karistuse kui ka tingimisi vangistusega joobes juhtimise, alimentide maksmisest kõrvalehoidumise ja kuriteost mitteteatamise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Samuti on isikut karistatud kokku 10 korral väärteokorras. See näitab Andrei Liivamägi hoolimatut suhtumist ühiskonnareeglitesse. Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht, kuid selles elavad üürilised ja ta saab sinna asuda elama alles sügisel. Distsiplinaarkaristused puuduvad, vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu ei täitnud katseaja nõudeid), ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. 2 Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest jätkas ta kuritegelikku eluviisi. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuses. Samas puudub kohtul alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Tallinna Vangla materjalidest tuleneb, et kinnipeetaval oli xxx. Isikul on tasakaaluhäire, kõnnib abilise toel tugiraamiga, liigutused vasaku käega kohmakad. Kohtuistungil seletas kinnipeetav, et iseseisvalt liigutada ta veel ei saa, vajab massaaži, mis saada vanglas ei ole võimalik. Samas nähtub esitatud materjalidest, et Andrei Liivamägi tüttar isa koju ei oota, korter, kus elas enne vangistust kinnipeetav, andis üürile. Andrei Liivamägi sõnul asub ta elama abikaasa Vxxx Lxxx juurde, kuid esitatud materjalidest tuleneb, et Vxxx Lxx elab koos isaga, kes ka vajab tervise tõttu abi ja puuduvad andmed, et Vxxx Lxxx on nõus võtta kinnipeetavat enda juurde elama. 3 Samuti kohus võttab arvesse asjaolu, et kinnipeetav ei saa iseseisvalt liigutada ja enne tähtaega vabastamise korral on isikul raskused käitumiskontrolli nõuete täitmisega. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Andrei Liivamägi vabastamata temale Harju Maakohtu 12.05.2014 otsusega mõistetud ja Harju Maakohtu 22.02.2016 määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 4