KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 17. juuni 2016, Tallinn Haldusasja number

) § 83 lg 6 kohaselt tuleb haridusliku erivajadusega õpilaste tegevuskulude katmisel lähtuda reaalsetest tegevuskuludest, mitte

§ 83lg 7 alusel kehtestatud piirmäärast. Era

KS § 222 lõikest 1 tulenev kohustus ei sõltu sellest, kas riik kompenseerib linnale kulud või mitte. Asjakohatu on küsimus sellest, kas kaebaja koolis õpivad hariduslike erivajadustega õpilased või mitte. Sellise küsimuse on vastustaja tõstatanud alles kohtumenetluses. Linnale esitatud makseteatistel oli üheselt märgitud, et tegemist on õpilastega, kes õpivad

§-s 51 nimetatud hariduslike erivajadustega õpilaste klassides. Kui vastustaja leidis, et kaebaja poolt esitatud makseteatiste aluseks olevate asjaolude kohta on vaja koguda täiendavaid tõendeid, oleks ta pidanud seda tegema, ent ei teinud. Viivise nõude aluseks on riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 koostoimes võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-ga

2. Tallinna linn palus jätta kaebuse rahuldamata. Võimalik ei ole tuvastada, kas kaebaja peetavas erakoolis on tegelikult hariduslike erivajadustega õpilaste klassid või mitte. Kaebaja tegevusloast selle kohta teavet ei saa ning kaebaja õppekava ei sisalda samuti keeldu võtta vastu hariduslike erivajadusteta õpilasi. Isikuandmete kaitse seadusega oleks vastuolus, kui linn peaks hakkama kontrollima konkreetsete õpilaste hariduslike erivajaduste olemasolu. Pelgalt kaebaja esitatud makseteatiste alusel ei saa kontrollida, ega kaebaja ei esita hariduslike erivajadustega õpilaste eest arveid näiteks tavaklassis õppivate õpilaste eest. 2

§ 2

lg 4 kohaselt on hariduslike erivajadustega õpilastele hariduse andmine riiklik ülesanne, mistõttu ei saa kohalikult omavalitsuselt selliste erakoolide tegevuskulude katmises osalemist nõuda. Vastustaja toob välja, et Tallinna linnas elavast 1333 haridusliku erivajadusega õpilasest on riik seda kohustust täitnud vaid 70 osas. Vastustaja selgitab täiendavalt, et tulenevalt Riigikohtu poolt kohtuasjas nr 3-4-1-26-14 tehtud lahendist sõlmis riik Tallinna linnaga 20. mail 2015 kokkuleppe, mille alusel hüvitab riik Tallinna linnale 2015. a riikliku kohustuse täitmisega kaasnevad kulud

§ 83

sätestatud korras, st lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäärast.

1. Tallinna Halduskohtu 13.10.2015 otsusega rahuldati kaebus osaliselt, tühistati 10.06.2015 otsus osas, millega jäeti osaliselt rahuldamata kaebaja taotlus erakooli tegevuskulude kandmises osalemiseks, kohustati vastustajat tasuma 21 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kaebajale 14 132 eurot ja muus osas jäeti kaebus rahuldamata. EraKS § 222 lg-s 1 sätestatakse, et vald või linn osaleb eraüldhariduskooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt selles koolis õppivate õpilaste arvuga, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil. Sama paragrahvi
2. lõike kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel

§-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast. EraKS §-st 222 ning

§ 83

lõikest 6 tuleneb, et tegevuskulude katmisel lähtutakse kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa jagamisel kooli õpilaste arvuga selle kuu 10. kuupäeva seisuga. Arved tegevuskulude katmises osalemise eest esitatakse igakuiselt 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumuse osas. Kui 1/12 õppekoha tegevuskulu maksumus on suurem kui viidatud paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud õppekoha tegevuskulu piirmäär ühe kuu kohta, lähtutakse tegevuskulude katmisel õppekoha tegevuskulude piirmäärast ühe kuu kohta, välja arvatud õpilaste puhul, kes õpivad

§ 51lõike 1 punktides 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides.

Väite, et vastustajal polnud võimalik usaldusväärselt kontrollida, kas kaebaja erakoolis õppivad Tallinna õpilased ikkagi õpivad haridusliku erivajadusega õpilaste klassides, esitas haridusamet alles kohtumenetluses. Kui vastustaja oli seisukohal, et kaebaja esitatud andmed või tõendid ei ole piisavad selleks, et vastustaja saaks EraKS § 222 lg-s 1 sätestatud kohustust täita, oleks tulnud kaebajalt nõuda vastavate puuduste kõrvaldamist. Asjaolu, et vastustaja seda teinud ei ole, näitab üheselt, et tegelikult pole vastustajal kunagi olnud mõistlikku kahtlust selles, et kaebaja koolis õppivad Tallinnas elavad õpilased käivad hariduslike erivajadustega õpilaste klassides. Kaebaja poolt vastustajale esitatud makseteatistel (arvetel) on märgitud: „Mäepealse Erakoolis on moodustatud klassikomplektid lähtuvalt

paragrahvi 51 punktidest 1.5; 1.10; 2 ja 3“. Kohtumenetluses esitatud paljasõnalise väitega, et Tallinna linnal polnud usaldusväärseid andmeid kaebaja erakoolis hariduslike erivajadustega õpilaste klassides tegelikult õppivate Tallinnas elavate õpilaste kohta, ei saa tagantjärgi õigustada erakooli tegevuskulude kandmises osalemisest keeldumist. Liiatigi tuleneb EraKS §-st 222 ning

§ 83

lg-st 8, et erakooli tegevuskulude katmiseks tasumisele kuuluva summa vaidlustamine ei vabasta kohalikku omavalitsust arve tasumise kohustusest. Tähtsust ei oma, kas kaebaja esitas 2014. a teise poolaasta arved iga kuu lõpul või koondarved. Seadus ei sätesta selliste nõuete aegumist. Põhjendamatu on vastustaja seisukoht, nagu võiks EraKS §-s 222 sätestatud kohustuse mittetäitmist õigustada sellega, et riik ei ole Tallinna linnale eraldanud

-st ja EraKS-st tulenevate, väidetavalt riikliku iseloomuga kohustuste täitmiseks vajalikke eelarvevahendeid. Kulude kandmise kohustus on seadusega pandud kohalikule omavalitsusele. Tegemist ei ole 3

§ 83

lõikes 6 ja

§ 51

lg 1 p-s 5–12 sätestatud Vabariigi Valitsuse kehtestatud õppekoha tegevuskulude piirmäärast kõrgemate, st õppekoha tegelike tegevuskulude hüvitamise võimalus. Vastustaja nõudis Haridus- ja Teadusministeeriumilt halduskohtu otsusega välja mõistetud summa tasumist, ent ministeerium keeldus sellest viitega, et Tallinna linna ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise kokkuleppe järgi on ministeeriumil kohustus hüvitada ainult hariduslike erivajadustega õpilaste erakoolides õppivate õpilaste kulud piirmäära ületavas osas. Nimetatud kohustus ei laiene n-ö tavakoolide hariduslike erivajadustega õpilaste klassides õppivatele õpilastele. On ilmne, et kaebajal puudub õigus nõuda Tallinna linnalt piirmäära ületavate kulude hüvitamist. 3) Halduskohus ei saanud kohustada vastustajat kaebajale nõutud summat tasuma, vaid oleks saanud üksnes kohustada vastustajat kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama. Tõenditest nähtub selgelt, et kaebaja peetava kooli puhul ei ole tegu

§ 51lg 1 punktidele 5–12 vastava kooliga, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

4) Hariduslike erivajadustega õpilaste õppe tagamine on riiklik kohustus, mille rahastamist ei saa korraldada läbi kohalike omavalitsuste.

§ 2

lg 4 alusel võib hariduslike erivajadustega õpilaste õppe paremaks korraldamiseks asutada ja pidada hariduslike erivajadustega õpilastele suunatud kooli. Sama paragrahvi teine lause sätestab resoluutselt, et riik tagab koolide asutamise ja pidamise nägemis- ja kuulmispuudega õpilastele, liikumispuudega õpilastele, kellel lisaks liikumispuudele esineb täiendav hariduslik erivajadus, tundeelu- ja käitumishäiretega õpilastele, toimetuleku- ja hooldusõppel olevatele õpilastele ning kasvatuse eritingimusi vajavatele õpilastele. Seega tagab hariduslike erivajadustega õpilastele hariduse omandamise riik. 4

§ 2

lg-s 4 sätestatud kohustust ise ei täida, vaid seda täidab hoopis erakool, peab ta need kulud erakoolile hüvitama. Vastasel juhul rikastuks riik alusetult erakoolipidaja ja/või omavalitsusüksuse arvelt. Vastustajaks peaks olema Haridus- ja Teadusministeerium.

1. MTÜ Meie Kool palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. 1) Vastustaja tasus halduskohtu otsusega välja mõistetud summa kaebajale 20.10.
2. Kaebaja taotleb menetluse jätkamist vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes HKMS § 152 lg 2 alusel, sest vastustaja võib esitada menetluse lõpetamise korral nõude alusetult saadu tagastamiseks. 2) Vastustaja ei ole kohtumenetluse väliselt esitanud kaebajale pretensioone seoses hariduslike erivajadustega õpilaste kaebaja koolis õppimise tõendamisega. 3) Haridus- ja Teadusministeerium ei ole linna nõude rahuldamata jätmist põhjendanud sellega, et kaebaja kool ei ole hariduslike erivajadustega õpilastele, kellele kohalduks

§ 83lg 6 ja § 51 lg 1 p-d 5–12.

Keeldumist põhjendas ministeerium linna ja ministeeriumi vahelise kokkuleppega. Hariduslike erivajadustega õpilaste erakoole õigusaktide kohaselt ei eksisteeri, mistõttu jääb kaebaja jaoks linna ja ministeeriumi kokkuleppe sisu arusaamatuks.

§ 51

lg-s 1 ja § 83 lg-s 6 ei ole mainitud hariduslike erivajadustega õpilaste erakooli, vaid koolis moodustatakse vastavad klassid. Hariduslike erivajadustega õpilaste erakooli EraKS kohaselt ei eksisteeri. Kuna kaebaja ei ole vastustaja ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahelise kokkuleppe pool, ei tulene sellest kokkuleppest kaebaja jaoks piirangut tegevuskulude nõudmisel. 4) Tegevusluba antakse tulenevalt EraKS § 2 lg 2 p-st 3 ja § 5 lg 1 p-st 1 õppetöö läbiviimiseks põhikoolis ning eraldi tegevusluba ei ole vaja erivajadustega laste õpetamiseks. Tulenevalt

§ 51

lg-st 1 võib õppe paremaks korraldamiseks moodustada koolis hariduslike erivajadustega õpilaste rühmi ja klasse. Vastavalt

§ 51

lg-le 2 sätestatakse kooli põhimääruses, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. Lisaks võib direktor moodustada kooli pidaja nõusolekul hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. 5)

§ 83lg 6 ei näe ette kaalutlusõigust.

Seetõttu sai halduskohus kohustada vastustajat nõutud summa kaebajale tasuma. Nõue on õigesti esitatud Tallinna linna vastu, sest erakooli rahastamise kohustus on seadusega pandud kohalikule omavalitsusele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7. HKMS § 152 lg 1 p 4 näeb ette, et kohus lõpetab asja menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Ringkonnakohus selgitas asja arutamise uuendamisel 20.05.2016 määruses kaebajale sellise taotluse esitamise võimalust toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks ja kohustuse täitmisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja taotleb menetlusega jätkamist HKMS § 152 lg 2 alusel. Kaebaja taotlusest nähtub, et menetluse lõpetamise korral 5

§ 83

lg 6 kohaselt tegevuskulude hüvitamist täies ulatuses, kuna seal õpivad õpilased

§ 51lg 1 p-des 5–12 sätestatud haridusliku erivajadusega õpilaste klassides.

10. Vaidluse all on aga vastustaja väidetest nähtuvalt jätkuvalt küsimus, kas kaebaja peetavas koolis on

§ 51

lg-s 1 loetletud klassid, mille eesmärk on luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis.

§ 51

lg 2 näeb ette, et kooli põhimääruses sätestatakse, millised hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad selles koolis tegutsevad. Kooli pidaja nõusolekul võib direktor moodustada ka hariduslike erivajadustega õpilaste klasse ja rühmi, mida põhimääruses sätestatud ei ole. 11. Tähtsust ei oma, kas Mäepealse Erakool tegutses hariduslike erivajadustega õpilaste eraüldhariduskoolina ja omas sellekohast märget EHIS-s või mitte.

§ 83

lg 6 ls 3 erand ei ole seotud hariduslike erivajadustega õpilaste koolina tegutsemisega, vaid asjakohaste klasside olemasoluga.

1. Kaebaja 31.01.2014 kinnitatud põhikirja § 6 lg 1 kohaselt asutab ja haldab kaebaja hariduslike erivajadustega lastele mõeldud kooli. EHIS-s kajastuvatest andmetest nähtub, et Mäepealse Erakool on registreeritud
2. a juulis, asutatud
3. a ning tegemist on hariduslike erivajadustega laste kooliga.
4. Mäepealse Erakooli vaidlusalusel perioodil (kuni 25.06.2015) kehtinud põhikirja (p II.4.4 –II.4.7 kohaselt on koolis tavaklassid, normintellektiga HEV laste klassid, tundeelu- ja käitumishäiretega laste klassid ning vajadusel rakendatakse ka individuaalõpet, koolis on põhiharidust omandavate õpiraskustega õpilaste klassid, klassid põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest lähtuvalt soovitanud õppida väikeklassis, sh autismispektrihäiretega, aktiivsus- ja tähelepanuhäiretega või õpilastele, kelle andekus kombineerituna mõne muu erivajadusega toob kaasa vajaduse õppida väikeklassis. Need klassid ja rühmad moodustatakse koolis lähtudes õpilaste hariduslikest erivajadustest (põhikirja p II.4.10). Mäepealse Erakooli praegusest, alates 26.06.2015 kehtivast põhikirjast nähtuvalt on koolis normintellektiga hariduslike erivajadustega laste klassid ja vajadusel rakendatakse ka individuaalõpet (p 4.4) ning klassid põhiharidust omandavatele õpilastele, kellele nõustamiskomisjon on spetsiifilistest hariduslikest erivajadustest lähtuvalt soovitanud õppida 6

§ 51lg-s 1 nimetatud klassidena.

Selliseid andmeid kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohtule esitatud registriandmed kinnitavad, et vaidlusalusel perioodil õppisid kõik õpilased väikeklassis või õpiraskustega põhiharidust omandavate õpilaste klassis (6 õpilast septembris 2014, 8 õpilast oktoobrist 2014 kuni juulini 2015), nende seas ka kõik nõustamiskomisjonide dokumentides nimetatud õpilased. 16. Vastustaja kahtlus, et

§ 51lg-s 1 nimetatud klasse ei pruukinud olla kaebaja peetavas koolis 2014.

a moodustatud, on seetõttu alusetu. 17. Registriandmetel on põhimääruse § 23 lg 2 kohaselt selles osas küll õiguslik tähendus, ent põhimäärust tuleb tõlgendada kooskõlas EraKS §-ga 222 ja

§-ga 83, mõistes seda nii, et klassi koodi märkimata jätmise või ebaõige märkimise korral ei mineta erakooli pidaja õigust nõuda kohaliku omavalitsuse üksuselt tegevuskulude katmises osalemist seadusega sätestatud ulatuses. Praegusel juhul sellise olukorraga tegemist ei ole, sest kõik õpilased, kelle eest tegevuskulude hüvitamist taotletakse, on EHIS kohaselt õppinud

§ 51lg-s 1 nimetatud klassis.

18. Halduskohus selgitas õigesti, et vastustajal lasus HMS § 6 kohaselt kohustus olulised asjaolud ise välja selgitada. Määruse „Eesti Hariduse Infosüsteemi asutamine ja põhimäärus“ § 7 lg 2 kohaselt on vastustajal õigus EHIS-s peetavatele andmetele juurde pääseda. Kui vastustajal ei ole juurdepääsu erakoolis tegutsevate klasside moodustamise aluseks olevatele dokumentidele ega neis õppivate õpilaste arengulist eripära puudutavatele jms andmetele vahetult riiklike andmekogude kaudu või kui selliseid andmeid EHIS-s ei sisaldu, saab linnavalitsus

§ 83lg 6 ja Era

KS § 222 alusel esitatud tasutaotluste üle otsustamisel (s.o haldusmenetluses) koguda vajalikud andmed omal algatusel, sh tasu taotlejalt või pädevalt riigiasutuselt. Halduskohus selgitas selliste andmete kogumise viisi oma otsuses piisavalt. 19. Halduskohtu otsuses on õigesti ja piisavalt põhjendatud kaebaja õigust nõuda olukorras, kus kaebaja peetavas koolis tegutsevad

§ 51

lg-s 1 nimetatud klassid, tegevuskulude katmises osalemist taotletud ulatuses, s.o

§ 83lg-s 7 sätestatud piirmäära kohaldamata.

Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu otsuse neid põhjendusi korrata. 20. Apellant ei ole kaebaja taotlust rahuldamata jättes ega kohtumenetluses näidanud, et kaebaja esitatud arvetel näidatud summa oli suurem kui kooli pidaja tegelikult tegevuskulusid kandis. EraKS § 222 lg 3 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel

§-s 83 sätestatud munitsipaalkooli tegevuskulude katmises osalemise tingimustest ja korrast.

§ 83

lg 6 ls-te 1 ja 2 kohaselt lähtutakse tegevuskulude katmisel kooli, kus õpilane õpib, õppekoha tegevuskulu maksumusest, mis saadakse kooli eelarves määratud tegevuskulude summa 7

§ 83

lg 5 näeb ette kohaliku omavalitsuse üksuse eelneva teavitamise tegevuskulude arvestuslikust maksumusest. Praeguse vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, kas kaebaja teavitas vastustajat sellisel viisil või mitte, sest teavitamata jätmisest ei tulene alust keelduda tegevuskulude kandmisel osalemisest. Siiski tuleb vähemalt esimesele kohaliku omavalitsuse üksusele esitatavale tegevuskulude katmises osalemise taotlusele, mis puudutab eelarveaastat, lisada ka kooli eelarve, kui seda ei ole tehtud EraKS § 222 lg 3 ja

§ 83lg 5 alusel.

Apellatsioonimenetluses esitas apellant nii

1. a kui
2. a eelarved.
3. Kaebaja erakooli
4. a eelarves on ette nähtud tegevuskulud üksnes perioodil alates
5. a septembrist ning ka õpilasi ei ole koolis varem olnud.

§ 83

lg-t 6 ei saa mõista nii, et kaebajal tuli eraldi nõuda tegevuskulude kandmises osalemist ka sama aasta esimese 8 kuu lõikes. Selles sättes peetakse silmas olukorda, kus kool pidevalt tegutseb kogu eelarveaasta vältel. Seetõttu on võimalik võtta arvesse kõiki

§ 83

lg-s 4 nimetamata tegevuskulusid, mis tuleb jagada igakuise makse suuruse väljaarvutamiseks neljaga.

1. Kaebaja tegevuskulud
2. a kokku olid eelarvest nähtuvalt 46 300 eurot. Neist ei saa

§ 83

lg 4 kohaselt arvesse võtta summasid, mis on kaetud riigieelarvest saadud toetusega ja õppemaksuga (kokku 22 161 eurot).

§ 83lg 4 p-s 3 nimetatud kulusid kaebajal ei olnud kavandatud.

Kooli hoonetega seotud kasutusrendi kulud olid oluliselt väiksemad õppemaksust laekuvatest tuludest, mistõttu ei ole alust täiendavate mahaarvamiste tegemiseks kooli tegevuskuludest. Vastustajal on seetõttu kohustus osaleda kaebaja tegevuskulude kandmisel septembris 2014 (46 300 – 22 161) ÷ 4 ÷ 6 × 4 = 4023,17 euro ulatuses ja oktoobris, novembris ja detsembris 2014 igal kuul (46 300 – 22 161) ÷ 4 ÷ 8 × 6 = 4526,06 euro ulatuses.

1. a eest on see summa kokku 17601,35 eurot. Kaebaja taotlus summas 7040 eurot seda summat ei ületa. Nagu kaebaja ka ise kinnitab, ei ole
2. a eest tegevuskulusid vastustajalt tegelikult kantud ulatuses nõutudki.
3. Kaebaja tegevuskulud
4. a kokku olid eelarvest nähtuvalt 98 197 eurot, neist kuludest kanti õppemaksu ja riigieelarvest saadud toetuse abil 54 192 eurot. Viimati nimetatud tulud ületasid oluliselt nii ruumide kasutusrendiks tasutud summat (mille hulka tuleb arvata ka ruumide remondi kulud) kui ka võimalikke kulusid, mis ei pruugi seostuda õppekavaväliste tegevustega (eelarvest selliste tegevustega seotud kulude kandmist ei nähtu). Vastustajal on seetõttu kohustus osaleda kaebaja tegevuskulude kandmisel
5. a jaanuarist kuni juunini igakuiselt (98 197 – 54 192) ÷ 12 ÷ 8 × 6 = 2750,31 euro ulatuses. Kaebaja taotluses näidatud igakuine summa 1728 eurot jääb seaduses ettenähtust väiksemaks.
6. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata halduskohtu õigeid seisukohti seoses vastustaja väitega, et hariduslike erivajadustega õpilaste õppe rahastamise toetamine kui riigi ülesanne ei saa toimuda läbi kohaliku omavalitsuse ning kaebaja pidanuks nõude esitama riigile. Halduskohus selgitas õigesti, et erakooli pidaja nõuet kohaliku omavalitsuse vastu tuleb hinnata lahus kohaliku omavalitsuse kui riikliku ülesande täitja ning riigi kui selle ülesande rahastaja vahelisest suhtest. Kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust kehtiv regulatsioon ei riku, arvestades, et riigil lasub kohustus kohalikule omavalitsusele pandud kohustust Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.10.2014 otsuse nr 3-4-1-26-14 kohaselt rahastada. Kuna ErakS §-s 222 sätestatud ülesanne on tervikuna riigi ülesanne, ei oma tähtsust see, et kaebaja peetavas koolis tegutsevad

§ 51lg-s 1 nimetatud klassid, mitte tavaklassid. 8