← Eesti

2-15-2372/23

Obsah (10)§ 657§ 392§ 435§ 438§ 363§ 5§ 230§ 436§ 423§ 173

Tsiviilasi nr: 2-15-2372 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Margo Klaar ja Imbi SidokToomsalu Otsuse tege

) § 436 lg 7 alusel pole otsust tehes seotud. 3

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-2372 Vastustaja seisukoht
  1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ning tsiviilasi saata

§ 657lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

  1. Kolleegium iseenesest nõustub maakohtu seisukohaga, et juriidiline isik ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Selles osas ei annaks apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Kolleegium möönab, et küsimus isikuõiguste olemasolust juriidilistel isikutel võib olla õigusteoorias vaieldav, kuid Eesti senises kohtupraktikas ei ole selliseid õigusi tunnustatud. Hagejaga võib nõustuda selles, et Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 tugineb tsiviilkoodeksi normidele ning VÕS § 1045 lg 1 p-s 4 ja §-s 1046 nimetatud isikuõiguste osas ei ole Riigikohus seni nii selgeid seisukohti väljendanud. Samas ei saa eelnevast järeldada, et tsiviilasjas nr 3-2-1-35-97 Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad oleksid iganenud. Selles otsuses esitatud põhjendusi arvestades pole kolleegiumi hinnangul ka alust arvata, et võlaõigusseaduse normide rakendamise osas asuks Riigikohus põhimõtteliselt teistsugusele seisukohale. Kolleegium ei nõustu hageja käsitlusega mittevaralise kahju ja moraalse kahju mõistete erinevast mahust.
  2. Samas on maakohus ringkonnakohtu hinnangul jätnud olulises osas täitmata eelmenetluse ülesanded.

§ 392

lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kohtuotsuse saab

§ 435

lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab

§ 438

lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. 21. Praegusel juhul on maakohus otsuses käsitlenud hageja kahju hüvitamise nõuet kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, samas ei ole kohus eelmenetluses välja selgitanud, kas hageja on üldse esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude või nõude varalise kahju hüvitamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja 09.06.2015 maakohtu istungil selgitanud, et hageja tugineb nii varalise kahju hüvitamise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõudele (tl-d 107 ja 107/pöördel). Kolleegium möönab, et hageja avaldused maakohtu menetluses on olnud ebaselged ning

§ 363

lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavat hagiavaldust ei ole esitatud, mh on ebaselge, millistele asjaoludele tuginedes ja millist kahju hageja nõuab. Hageja on palunud välja mõista 4

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-2372 kahju maine kahjustamise eest (nt tl 1), samas on hageja seostanud nõuet ka ettevõttele tekitatud majandusliku kahjuga (summas 1188 eurot) ning tellimuste katkestamisega klientide poolt (nt tl-d 7 ja 65). Samas ei ole maakohus neid ebaselgusi enne hagiavalduse menetlusse võtmist ega ka eelmenetluse käigus kõrvaldanud.
  1. Maakohus on 03.03.2015 määrusega küll kohustanud hagejat hagiavalduses esinevad puudused kõrvaldama ning selgitanud mh, et hageja nõue peab olema üheselt ja arusaadavalt esitatud (tl-d 26-27). Seejärel esitatud hagiavalduse täienduses (tl 29) ei ole aga hageja nõude selgusega seonduvaid puudusi kolleegiumi arvates sisuliselt kõrvaldanud. Selles menetlusdokumendis on hageja formuleerinud oma nõude järgmiselt: "… palun mõista Proweb OÜ kasuks välja 1000 EUR ettevõtte maine ja varalise kahjustamise eest eelnimetatud perioodil." Seejärel on maakohus hagi menetlusse võtnud. Seejuures ei nähtu hagi menetlusse võtmise määrusest (tl 38), et menetlusse oleks võetud (ainult) nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks. Seega ei ole tsiviilasja materjalidega kooskõlas maakohtu otsuses väljendatud seisukoht, et kohus on menetlusse võtnud ainult mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Ülalviidatud hagiavalduse täienduse päisesse märgitule ei saa kolleegiumi arvates omistada määravat tähtsust, arvestades mh asjaoluga, et täienduse esitamise ajal ei esindanud hagejat professionaalne õigusnõustaja.
  2. Seonduvalt apellatsioonkaebuse väidetega lisab kolleegium, et kuivõrd hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus (

§ 5

lg-d 1 ja 2) on hageja kohustuseks esitada oma selgelt väljendatud nõue ning tuua välja asjaolud tegeliku elujuhtumi (st elulise sündmuse) kohta, mille tuvastamisega hageja oma nõude seob. Varalise kahju ja mittevaralise kahju nõude (koos) esitamisel tuleb välja tuua, kui suure osa kahjust (rahaliselt väljendatuna) moodustab väidetav varaline kahju. See on vajalik juba põhjusel, et varalise kahju suurust tuleb hagejal (vaidluse korral) summaliselt tõendada (

§ 230

lg 1), samas kui mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei ole täiel määral põhjendatud hageja seisukoht, et kahju hindamine varaliseks või mittevaraliseks on üksnes õiguse kohaldamise küsimus, millega kohus

§ 436lg 7 alusel ei ole otsust tehes seotud.

24. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Hageja võimalikku varalise kahju hüvitamise nõuet ei ole maakohus sisuliselt lahendanud ning vastavas osas puudub maakohtu otsus, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks 5

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-2372 ringkonnakohus apellatsioonkaebuse alusel hinnata. Eeltoodut arvestades tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks lahendamiseks eelmenetluse staadiumis. 25. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul täita esmalt eelmenetluse ülesanded (

§ 392

lg 1), mh selgitada välja hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid tuleb kohtul vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest menetlusosalistega arutada ning selgitada neile tõendamiskoormist. Juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega tema majandustegevusse sekkumine võib olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 alusel (nende sätete koosmõjus). Juhul kui leiab tuvastamist, et ebaõigeid andmeid on avaldatud tahtlikult, võib olla selline tegu õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1043 järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt nt Riigikohtu 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12). Ebaõigete andmete avaldamise puhul õigusvastasust VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi siiski eeldatakse. Seega peab hageja praegusel juhul eelkõige tõendama andmete avaldamise fakti, kahju tekkimist ja selle suurust ning põhjuslikku seost andmete avaldamise ja kahju tekkimise vahel. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama vähemalt ühe VÕS § 1047 lg-tes 1-3 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. 26. Hüvitatava varalise kahju ulatus tuleb kohtul kindlaks määrata VÕS §-s 127 sisalduvate üldpõhimõtete järgi (v.a § 127 lg 3), kohaldades vajadusel ka VÕS §-dest 139 ja 140 tulenevaid piiranguid. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12 ja seal viidatud varasem praktika) 27. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada

§ 436lg 1 ja § 442 nõuetele vastav otsus.

Juhul kui hageja ka asja uuel läbivaatamisel ei suuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitada selget nõuet ja/või tuua välja hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleks maakohtul kolleegiumi arvates kaaluda hagi läbivaatamata jätmist

§ 423

lg 2 p 2 ja § 3401 alusel, sest sisuliselt ebaselget nõuet ei ole võimalik kohtul rahuldada. Asja sisulist lahendamist ebaselge hagi põhjal tuleks kohtul vältida. 6

(7)Tsiviilasi nr: 2-15-2372
  1. Kuivõrd maakohtu otsus kuulub eelmärgitud põhjustel tühistamisele ning tsiviilasi saadetakse maakohtule uueks arutamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse muid väiteid.
  2. Menetluskulude jaotuse määrab

§ 173lg 3 teise lause alusel maakohus sõltuvalt asja uue lahendamise tulemustest.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.