) § 436 lg 7 alusel pole otsust tehes seotud. 3
Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.
lg 1 p-de 1 ja 3 kohaselt peab kohus eelmenetluses muu hulgas välja selgitama hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Kohtuotsuse saab
lg 1 järgi langetada pärast seda, kui asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab
lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ehk lahendatava küsimuse õiguslikult õigesti kvalifitseerida ning teha järelduse, kas hagi kuulub rahuldamisele. 21. Praegusel juhul on maakohus otsuses käsitlenud hageja kahju hüvitamise nõuet kui mittevaralise kahju hüvitamise nõuet, samas ei ole kohus eelmenetluses välja selgitanud, kas hageja on üldse esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude või nõude varalise kahju hüvitamiseks. Toimikust nähtuvalt on hageja esindaja 09.06.2015 maakohtu istungil selgitanud, et hageja tugineb nii varalise kahju hüvitamise kui mittevaralise kahju hüvitamise nõudele (tl-d 107 ja 107/pöördel). Kolleegium möönab, et hageja avaldused maakohtu menetluses on olnud ebaselged ning
lg-s 1 sätestatud nõuetele vastavat hagiavaldust ei ole esitatud, mh on ebaselge, millistele asjaoludele tuginedes ja millist kahju hageja nõuab. Hageja on palunud välja mõista 4
lg-d 1 ja 2) on hageja kohustuseks esitada oma selgelt väljendatud nõue ning tuua välja asjaolud tegeliku elujuhtumi (st elulise sündmuse) kohta, mille tuvastamisega hageja oma nõude seob. Varalise kahju ja mittevaralise kahju nõude (koos) esitamisel tuleb välja tuua, kui suure osa kahjust (rahaliselt väljendatuna) moodustab väidetav varaline kahju. See on vajalik juba põhjusel, et varalise kahju suurust tuleb hagejal (vaidluse korral) summaliselt tõendada (
lg 1), samas kui mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, mistõttu on mittevaralise kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju eest välja mõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (vt nt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22). Seetõttu ei ole täiel määral põhjendatud hageja seisukoht, et kahju hindamine varaliseks või mittevaraliseks on üksnes õiguse kohaldamise küsimus, millega kohus
24. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik asja ise sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Hageja võimalikku varalise kahju hüvitamise nõuet ei ole maakohus sisuliselt lahendanud ning vastavas osas puudub maakohtu otsus, mille seaduslikkust ja põhjendatust saaks 5
lg 1), mh selgitada välja hageja nõuded ning menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete kohta. Vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid tuleb kohtul vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest menetlusosalistega arutada ning selgitada neile tõendamiskoormist. Juriidilise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega tema majandustegevusse sekkumine võib olla õigusvastane eelkõige VÕS § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 alusel (nende sätete koosmõjus). Juhul kui leiab tuvastamist, et ebaõigeid andmeid on avaldatud tahtlikult, võib olla selline tegu õigusvastane ka VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel. VÕS § 1043 järgi peab kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse järgi. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja üldjuhul tõendama objektiivse teokoosseisu, st kostja teo, kahju, põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse. Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas õigusvastaselt hagejale kahju, vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise (vt nt Riigikohtu 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-11, p 12). Ebaõigete andmete avaldamise puhul õigusvastasust VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 järgi siiski eeldatakse. Seega peab hageja praegusel juhul eelkõige tõendama andmete avaldamise fakti, kahju tekkimist ja selle suurust ning põhjuslikku seost andmete avaldamise ja kahju tekkimise vahel. Kostja peab vastutusest vabanemiseks tõendama vähemalt ühe VÕS § 1047 lg-tes 1-3 sätestatud õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise. 26. Hüvitatava varalise kahju ulatus tuleb kohtul kindlaks määrata VÕS §-s 127 sisalduvate üldpõhimõtete järgi (v.a § 127 lg 3), kohaldades vajadusel ka VÕS §-dest 139 ja 140 tulenevaid piiranguid. Saamata jäänud tulu eest kahjuhüvitise saamiseks peab hageja muu hulgas tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt Riigikohtu 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 12 ja seal viidatud varasem praktika) 27. Lõpuks tuleb maakohtul vormistada
Juhul kui hageja ka asja uuel läbivaatamisel ei suuda kohtu poolt määratud tähtaja jooksul esitada selget nõuet ja/või tuua välja hagi aluseks olevaid asjaolusid, tuleks maakohtul kolleegiumi arvates kaaluda hagi läbivaatamata jätmist
lg 2 p 2 ja § 3401 alusel, sest sisuliselt ebaselget nõuet ei ole võimalik kohtul rahuldada. Asja sisulist lahendamist ebaselge hagi põhjal tuleks kohtul vältida. 6
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.