4-16-1365/26

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016 (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-16-1365 Kohtukoosseis Mati Kartau Väärteoasi Edvin Massalini süüdistuses LS § 201 lg 2 järgi Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2016 otsus Apellatsiooni esitaja Edvin Massalini kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban Menetlusalune isik Edvin Massalin isikukood 39203272521; elukoht XXX; töökoht puudub. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja nooremuurija Alina Reškina RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu
4. märtsi 2016 otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
5. Välja maksta riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Ida-Viru Advokaadibüroo kasuks 120 eurot, sealhulgas käibemaks 20 eurot, vandeadvokaat Arvo Suubani poolt Edvin Massalinile apellatsioonimenetluses määratud korras kaitse teostamise eest.
6. Edvin Massalinilt mõista riigituludesse 120 eurot riigi õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda ühele järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arvelduskontodest: EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaal või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal. Tasumisel märkida viitenumber 99916700032321 ja selgitus: „Edvin Massalin, 4-16-1365, menetluskulud“.
7. Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsus on tutvumiseks kättesaadav ringkonnakohtu kantseleis
8. mail
9. Kassatsiooniõiguse kasutamisel tuleb kassatsioon esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates
10. maist
11. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik
12. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna väärteoprotokolli kohaselt juhtis Edvin Massalin
13. veebruaril 2016 kella 00.15 ajal Jõhvis Mooni 12b juures mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juhtimisõigus oli E. Massalinilt
14. jaanuarist kuni
15. maini 2016 karistusena ära võetud. Seega rikkus E. Massalin LS § 90 lg 1 p 1 nõuet ja pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
16. PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse nooremuurija Alina Reškina
17. veebruari 2016 kohtualluvusse saatmise määrusega edastati väärteomaterjalid Viru Maakohtule, et kohaldada E. Massalini suhtes aresti. Maakohtu otsus
18. Viru Maakohtu
19. märtsi 2016 otsusega tunnistati E. Massalin süüdi LS § 201 lg 2 järgi ja teda karistati 25 päeva arestiga.
20. Maakohus tuvastas, et E. Massalin pani väärteo toime kaudse tahtlusega. Menetlusalune isik ei kontrollinud juhtimisõiguse kehtivust, kuigi oleks pidanud seda tegema. E. Massalin oli teadlik, et tema kaitsja esitas Riigikohtusse kassatsiooni ning Riigikohus teeb lahendi.
21. jaanuaril 2016 oli E. Massalinil võimalus Riigikohtu vastava lahendiga tutvuda, kuid isik ei tundnud selle vastu huvi. Seega juhtides
22. veebruaril 2016 mootorsõidukit, pidi E. Massalin võimalikuks, et tal puudub juhtimisõigus, ja möönis seda.
23. Mõistes E. Massalinile karistust võttis maakohus kergendava asjaoluna arvesse kahetsust ja väärteo toimepanemist kaudse tahtlusega. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. E. Massalinil on kehtiv kriminaalkaristus ja 57 kehtivat väärteokaristust. Karistusena on menetlusalusele isikule määratud nii rahatrahve, üldkasulikku tööd, aresti kui ka juhtimisõiguse äravõtmist. Kõik E. Massalinile määratud rahatrahvid on tasumata. Seega ei ole rahalise karistuse määramine tema puhul tulemuslik. Arvestades eeltoodut mõistis maakohus E. Massalinile veidi madalama karistuse kui sanktsiooni maksimaalne määr. Esitatud apellatsioon ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht
24. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni E. Massalini määratud kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban. Kaitsja taotleb väärteoasja saatmist maakohtule uueks arutamiseks. Alternatiivselt taotletakse E. Massalinile mõistetud karistuse kergendamist ja selle asendamist üldkasuliku tööga.
25. Kaitsja hinnangul ei täitnud maakohus väärteomenetluse reegleid. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei avaldatud väärteoprotokolli, mis rikub apellandi hinnangul oluliselt väärteomenetlusõigust. Lisaks on kohtuistungi protokollis märgitud, et menetlusalusele isikul selgitati tema õigusi, kuid asja arutati ilma E. Massalini osavõtuta. Protokolli ei ole kantud tõendite uurimise järjekorra kohta tehtud määrust. 2
26. E. Massalini taotlusest nähtub, et isik ei olnud teo toimepanemise ajal Riigikohtu
27. jaanuari 2016 määrusest teadlik. Seda kinnitas kohtuistungil ka tunnistaja T.N. . Riigikohtu määrus saadeti E. Massalinile e-postiga
28. jaanuaril 2016 ja see avaldati Riigikohtu lehel. Samuti tehti määrus AET-i kaudu teatavaks menetlusaluse isiku kaitsjale. E. Massalin sai määruse AET-i kaudu kätte
29. veebruaril 2016 kell 10.
30. Seega on tuvastatud, et E. Massalin ei olnud
31. veebruaril 2016 kella 00.15 ajal teadlik, et tal ei olnud juhtimisõigust. Isikule ei saa heita ette, et ta igapäevaselt ei kontrollinud võimaliku Riigikohtu lahendi olemasolu. Vastavalt KarS § 17 lg-le 1 ei pane isik, kes teo toimepanemise ajal ei tea asjaolu, mida vastab süüteokoosseisule, tegu toime tahtlikult, ja vastutab seaduses sätestatud juhtudel ettevaatamatusest toime pandud süüteo eest. E. Massalinile saab KarS § 18 lg 3 järgi heita ette vaid hooletust.
32. Menetlusalune isik taotles asja arutamist ilma tema osavõtuta ning märkis taotluses, et palub mõista endale rahatrahv võimalikult pika maksegraafikuga või asendada arest üldkasuliku tööga. Kuna E. Massalin pani teo toime ettevaatamatusest, esineb kergendav asjaolu ja puuduvad raskendavad asjaolud, ei ole põhjendatud mõista isikule karistust sanktsiooni maksimaalses määras. Samuti ei ole põhjendatud karistuse asendamata jätmine üldkasuliku tööga.
33. Tartu Ringkonnakohtu
34. aprilli 2016 määrusega määrati väärteoasi läbivaatamisele kirjalikus menetluses ning anti kohtuvälise menetleja esindajale tähtaeg apellatsiooni kohta seisukoha esitamiseks.
35. Eeltoodud määrus toimetati kaitsja A. Suubanile kätte AET-i kaudu
36. aprillil
37. E. Massalin seda AET-i kaudu vastu ei võtnud. Talle tehti kohtuistungi sekretäri poolt nimetatud määruse sisu teatavaks telefonil XXX . E. Massalin palus sekretäril määruse saata talle tavalise postiga, kuid vaatamata korduvatele kättetoimetamise katsetele see ei õnnestunud. Kuna tal on kaitsja ja ta ise oli telefoni teel nimetatud määrusest teadlik, siis tema menetluslikud õigused on antud juhul tagatud.
38. Kohtuvälise menetleja esindaja nooremuurija A. Reškina oma
39. aprilli 2016 seisukohas leiab, et Viru Maakohtu
40. märtsi 2016 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
41. Puutuvalt VTMS § 96 rikkumisse selgitab nooremuurija, et menetlusalune isik taotles asja arutamist ilma tema osavõtuta. Seega puudus kohtul vajadus avaldada menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu. E. Massalin esitas kohtule enda seisukoha väärteo toimepanemise kohta kirjalikult ning ta oli teadlik, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei tähenda kohtuistungi protokollis väärteoprotokolli avaldamise märkuse puudumine VTMS § 150 järgi olulist menetlusõiguse rikkumist.
42. E. Massalin ei pannud tegu toime ettevaatamatusest. Määrus menetlusaluse isiku kaitsja kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise kohta avaldati Riigikohtu kodulehel
43. jaanuaril
44. Määruse koopia toimetati E. Massalini kaitsjale kätte
45. jaanuaril
46. Kusjuures VTMS § 160 lg 8 järgi saadetakse kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise määruse koopia menetlusalusele isikule, kui tal puudub kaitsja. Seega peab just kaitsja tagama isiku õiguste kaitse kassatsioonimenetluses ja teavitama teda menetluse tulemusest. Kohtuvälise menetleja jaoks ei ole usutav, et kaitsja ei teavitanud E. Massalinit üle nädala aja jooksul Riigikohtu määrusest. Lisaks saatis Riigikohus määruse koopia ka E. Massalini e-posti aadressile. Asjaolu, et menetlusalune isik ei suvatsenud tema kohta koostatud kohtulahendiga tutvuda ega kontrollinud määruse olemasolu näitab, et E. Massalin suhtub enda rikkumiste tagajärgedesse ükskõikselt.
47. Kohtuvälise menetleja esindaja peab E. Massalinile mõistetud karistust igati põhjendatuks. Ükski menetlusalusele isikule mõistetud korduvatest karistusest ei ole suutnud teda mõjutada õiguskuulekale käitumisele. E. Massalinil on üks kehtiv kriminaal- ja 57 väärteokaristust. Sellises olukorras on võimalik ainult pikemaajalise aresti kohaldamine. Seisukohas tuuakse veel välja, et hetkel on menetluses kolm täiendavat E. Massalini väärteoasja. Eeltoodu näitab, et menetlusalust isikut ei takista uute väärtegude toimepanemisel ükski teine karistusliik. 3 Ringkonnakohtu seisukoht
48. Tartu Ringkonnakohus, tutvunud kohtuistungi protokolli, kohtuotsuse, apellatsiooni ja selle kohta esitatud seisukoha ning väärteoasja kõigi materjalidega, leiab, et maakohus ei ole oluliselt rikkunud menetlusõigust ega kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohtuotsus on vajalikul määral põhistatud ning ringkonnakohus ei näe põhjust asja maakohtule uueks arutamiseks saata. Samuti ei ole põhjust maakohtu otsust tühistada. Vastusena apellatsioonile põhjendab ringkonnakohus kaevatava otsuse muutmata jätmist järgmiselt.
49. Nõustuda tuleb kaitsjaga, et maakohus on eiranud VTMS §-st 96 tulenevat nõuet väärteoprotokolli avaldamise kohta. Kohtuistungi protokollist ei nähtu, et kohtuvälisele menetlejale oleks tehtud ettepanek väärteoprotokolli avaldamiseks. Samas ei ole nimetatud rikkumine kajastatud VTMS § 150 lg-s 1 ja ringkonnakohus ei pea seda antud juhul ka muuks oluliseks rikkumiseks § 150 lg 2 mõttes. VTMS § 96 lg 1 mõte on eelkõige tagada, et menetlusalune isik ja teised istungil osalevad menetlusosalised saaksid aru, millist süüdistust arutatakse. Istungiprotokolli kohaselt on asja arutamise juures viibinud isikutele olnud selge, millist väärteoasja arutatakse. E. Massalin on kohtule saatnud enda kirjaliku seisukoha väärteo toimepanemise kohta ning palunud asja arutamist ilma temata. Seega oli isik teadlik, millist väärteoasja tema suhtes arutatakse. Kuna rikkumine ei ole toonud kaasa ebasoovitud tagajärgi, ei ole põhjust pidada seda oluliseks.
50. Ka on maakohus rikkunud VTMS § 97, mille järgi kuulab maakohus ära menetlusosaliste arvamuse tõendite uurimise järjekorra kohta ja teeb selle kohta määruse, mis kantakse kohtuistungi protokolli. Samas ei saa ka seda rikkumist pidada praegusel juhul oluliseks. Käesolevas asjas viibis kohtuistungil vaid kohtuvälise menetleja esindaja, kes ei ole tõendite uurimise järjekorrale mingeid etteheiteid esitanud. Ringkonnakohtul ei ole põhjust arvata, et tõendite uurimise järjekord oleks mõjutanud väärteomenetluse lõpptulemust või halvendanud kuidagi E. Massalini olukorda. Kohtuistungil protokollis kajastatud lause menetlusalusele isikule õiguste tutvustamise kohta on pelgalt hooletus, mis ei mõjuta kuidagi asja arutamise käiku ega tulemust.
51. Maakohus on ekslikult märkinud
52. märtsi 2016 otsuse resolutsiooni E. Massalini karistuse kandmisaja alguse. VTMS § 205 lg 2 näeb ette, et maakohus oleks pidanud tegema eraldi määruse selle kohta, mis ajaks ja millisesse arestimajja peab E. Massalin karistuse kandmiseks ilmuma. Viru Maakohus on aga
53. aprilli 2016 määrusega nimetatud vea kõrvaldanud. Seega ei tingi nimetatud eksimus praegusel juhul enam Viru Maakohtu
54. märtsi 2016 otsuse osalist tühistamist.
55. Ka ringkonnakohtu hinnangul pani E. Massalin väärteo toime kaudse tahtlusega. Viru Maakohtu
56. septembri 2015 otsusega võeti menetlusaluselt isikult ära juhtimisõigus 4 kuuks. E. Massalini kaitsja esitas nimetatud otsusele küll kassatsiooni, kuid isik pidi teadma, et maakohtu otsuse jõustudes kaotab ta koheselt õiguse mootorsõidukit juhtida. Riigikohtu
57. jaanuari 2016 määrusega jäeti E. Massalini kaitsja kassatsioon menetlusse võtmata, mis tähendas, et juhtimisõiguse äravõtmise kohta tehtud otsus jõustus. Vastav Riigikohtu seisukoht avalikustati koheselt Riigikohtu kodulehel. Määrus saadeti järgmisel päeval E. Massalinile tema antud e-posti aadressile ja tehti isikule ning tema kaitsjale AET-i kaudu nähtavaks. Riigikohtu määruse saatmisest kuni väärteo toimepanemiseni möödus 10 päeva, mil E. Massalin oleks pidanud tema kohta tehtud kohtulahendi kohta teada saama. Olles teadlik, et juhtimisõiguse äravõtmine võib lähiajal jõustuda, jätkas E. Massalin siiski mootorsõiduki juhtimist ega kontrollinud, kas maakohtu otsus on jõustunud. Eelnevast järeldub, et E. Massalin pidi pidama võimalikuks, et ta võib juhtida mootorsõidukit ilma vastava õiguseta ja möönis seda. Menetlusalusel isikul ei olnud mingit konkreetset alust, millele tuginedes ta saanuks tõsikindlalt loota, et tema suhtes tehtud Viru Maakohtu otsus ei ole jõustunud. Hoolimatus tema suhtes tehtud kohtulahendi osas ei tähenda, et E. Massalinil oleks objektiivne põhjust eeldada, et maakohtu otsus ei olnud jõustunud. Eriti arvestades asjaolu, et süüteo toimepanemise ajaks oli otsuse jõustumisest 4 möödas juba üle nädala aja. KarS § 17 eeldab, et toimepanija ei pidanud oma teos süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist isegi mitte võimalikuks (vt nt RKKKo 3-1-1-95-05, p 8). Nagu eelnevalt mainitud, pidi E. Massalin objektiivselt pidama võimalikuks, et ta juhib mootorsõidukit ilma vastava õiguseta. Järelikult ei ole tegemist koosseisueksimusega.
58. Maakohus on arusaadavalt E. Massalinile mõistetud karistuse liiki ja määra põhistanud. Arvestades isiku rohkeid väärteokaristusi ning tasumata rahatrahve ei ole talle uue rahatrahvi mõistmine mingil juhul mõistlik. Mõistetav karistus peab mõjutama isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning rahalist liiki karistus ei ole E. Massalinile ilmselgelt sellist mõju avaldanud. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on E. Massalinile varasemalt korduvalt kohaldatud ka üldkasulikku tööd ja aresti. Ükski karistusliik ei ole aga mõjutanud E. Massalinit selliselt, et ta käituks õiguskuulekalt, mistõttu on praegusel juhul põhjendatud mõista E. Massalinile arest. Arvestades vaid menetlusaluse isiku süü suurust ja karistust kergendavat asjaolu, tuleks talle mõista arest alla sanktsiooni keskmise määra. Karistuse mõistmisel tuleb aga lisaks arvestada ka preventiivseid kaalutlusi, mistõttu tuleb E. Massalini liiklusalaste rikkumiste rohkust ja isiku hoolimatut käitumist arvestades mõista talle karistus üle sanktsiooni keskmise määra. Seega on maakohtu mõistetud karistus igati asjakohane.
59. Eeltoodu alusel ja juhindudes VTMS § 145 lg-st 1 ja § 147 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.
60. Ringkonnakohtule esitas tasutaotluse E. Massalini kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes taotleb apellatsioonimenetluses osutatud õigusabiteenuse eest tasu 120 eurot, sh käibemaks 20 eurot. Tasutaotluste kohaselt kulus kaitsjal asja materjalidega tutvumiseks, nõustamiseks ning apellatsiooni koostamiseks kokku 2,5 tundi. Kolleegium peab taotletud kaitsjatasu põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Tulenevalt VTMS § 38 lg-st 1 ja KrMS § 185 lg-st 2 jäävad E. Massalinil tekkinud menetluskulud summas 120 eurot isiku enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Mati Kartau Kohtunik 5