S § 63 lg 2 alusel üksikkaristuste ning edasiselt KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. 1.1 Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista Peeter-Mako
S § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust. 1.2 KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel Peeter-Marko Popandopulo karistusest tingimisi vabastamise osas viieaastase katseajaga jätta maakohtu otsus muutmata.
lg 1 järgi esitatud süüdistust selles, et tema, olles alates 27.04.2011 OÜ XXX juhatuse liige ning seega juriidilise isiku esindaja kõikides õigustoimingutes Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 34 lg 1 järgi, olles Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt kohustatud esindama ja juhtima osaühingut, omades vastavalt Äriseadustiku § 181 lg 1 nimetatud osaühingu esindusõigust kõigis õigustoimingutes, olles Äriseadustiku § 183 kohaselt kohustatud korraldama osaühingu raamatupidamist ning vastutades Äriseadustiku § 187 lg 2 alusel osaühingu juhatuse liikmena oma kohustuse rikkumisega osaühingule tekitatud kahju eest, esitas Tartu linnas ühiselt ja kooskõlastatult koos R.O. iga maksukohustuse vähendamise eesmärgil ajavahemikul 2012 juuni kuni 2012 september maksuhaldurile OÜ XXX perioodide 2012 aprill kuni 2012 juuli käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid. Seejuures esitas Peeter-Marko Popandopulo 2012 aprilli, mai ja juunikuu käibedeklaratsioonid M.J. e (J.) vahendusel ehk vahendliku täideviimise vormis. Nimelt kajastasid R.O. ja Peeter-Marko Popandopulo ühiselt ja kooskõlastatult OÜ XXX käibedeklaratsioonides OÜ MMM. ja OÜ TTT nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid suhkru ja kakao soetamise kohta selleks, et OÜ XXX saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete OÜ MMM. ja OÜ TTT nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 223 266,03 eurot järgnevalt: aprillikuus 2012 esitas OÜ MMM. näilikud arved numbritega 4001, 4002, 4003, 4004 OÜ-le XXX kokku summas 179668 eurot, millest käibemaks on kokku summas 29944,66 eurot; maikuus 2012 esitas OÜ MMM. näilikud arved numbritega 5000, 5001, 5001S, 5002, 5003, 5004, 5005, 5006, 5007, 5008, 5009 OÜ-le XXX kokku summas 851109,80 eurot, millest käibemaks on kokku summas 141851,63 eurot; juunikuus 2012 esitas OÜ TTT näilikud arved numbritega 12001, 12002 OÜ-le XXX kokku summas 62238 eurot, millest käibemaks on kokku summas 10373 eurot; juulikuus 2012 esitas OÜ TTT näilikud arved numbritega 12003, 12004, 12010, 12011, 12013, 12014, 12015, 12016, 12017, 12018, 12019, 12020 OÜ-le XXX kokku summas 246580 eurot, millest käibemaks on kokku summas 41096,74 eurot. Kuigi OÜ XXX kajastas raamatupidamise dokumentides suhkru ja kakao soetamist OÜ-telt MMM. ja TTT , siis tegelikkuses Peeter-Marko Popandopulo, R.O. i, MV. ja E.P. a poolt loodi ja 2 nende juhtimisel pandi toime käibemaksupettus, mis seisnes selles, et nende juhendamisel ja korraldamisel ostsid nende kontrolli all olevad ettevõtted AAA ja SSS Eesti Vabariigi ettevõtetelt AS MG, AS SK , OÜ FL , OÜ FFF , OÜ VVV ja AS RO erinevates pakendites suhkrut ja kakaod. Seejärel müüdi suhkur ja kakao tegelikkuses kohe OÜ-le XXX , kes omakorda müüs selle edasi Eesti ettevõtetele AS-le S ning OÜ-tele AT , VT , MG, MBE, FL . Samuti ostis OÜ XXX Leedu Vabariigis registreeritud ettevõttelt HHH suhkrut, mille samuti müüs edasi eelpoolnimetatud ettevõtetele. Raamatupidamise dokumendid koostati kuni 07.06.2012 selliselt nagu oleks Leedu Vabariigis registreeritud ettevõtted AAA ja HHH müünud suhkrut ja kakaod OÜ-le MMM. ning alates 07.06.2012 AAA ning Läti Vabariigis registreeritud ettevõte SSS müünud suhkrut ja kakaod OÜle TTT . Selliselt loodud skeem ja OÜ-te MMM. ja TTT e kasutamine suhkru ja kakao müügiahelas võimaldas saavutada OÜ-l XXX olulise hinnaeelise ning ka võimaluse arvestada sisendkäibemaksuna maha OÜ-te MMM. ja TTT e poolt esitatud näilikel arvetel märgitud käibemaksusumma. Hinnaeelis saavutati järgmiselt: AAA ja SSS ostsid Eesti ettevõtetelt suhkrut hinnaga 780-833 eurot tonni eest ja kakaod hinnaga 4000-4100 eurot tonni eest. Nimetatud tehingutele rakendus käibemaks 0%, kuna tegemist oli ühendusesisese käibega. Seejärel müüsid AAA ja SSS näilike arvete alusel kauba edasi OÜ-tele MMM. ja TTT , kes müüsid kauba omakorda näilike arvete alusel edasi OÜ-le XXX – suhkru hinnaga 682-760 eurot tonni eest ja kakaod hinnaga 3333-3769 eurot tonni eest. Nendele näilikele tehingutele lisati käibemaks 20%. Seega tegelikkuses ostis OÜ XXX UAB-lt AAA ja SIA-lt BBB kaupa odavamalt, kui viimased olid selle ise soetanud. Hinna alandamine võimaldas OÜ-l XXX müüa Eesti ettevõtetele suhkrut hinnaga 710-800 eurot tonni eest ja kakaod hinnaga 3790 eurot tonni eest, mis olid madalamad kui kehtivad turuhinnad. Lisaks odavama hinna pakkumise võimalusele loodi sellise näiliku müügiahela loomisega ka võimalus OÜ-l XXX arvestada sisendkäibemaksu hulka OÜ-tega MMM. ja TTT toimunud näilike tehingute käibemaks. Käibemaksupettuse toimepanemiseks kasutatavad ettevõtted OÜ MMM. ja OÜ TTT leidis M.M. ning OÜ-te juhatuse liikmeks värbas ta T.N. i, kes avas tema korraldusel SEB pangas OÜ-te nimel arveldusarve ning edastas pangast saadud PIN-kalkulaatori ja koodikaardi M.M. ile, kes omakorda edastas need MV. le. M.M. i ülesandeks oli vajadusel juhendada ja anda korraldusi T.N. ile, saades selle eest kokkulepitud tasu. Näilikku suhkrumüügi ahelasse kuuluvad ettevõtted OÜ MMM. ja OÜ TTT kajastasid enda raamatupidamises tegelikkusele mittevastavaid arveid suhkru ja kakao müügi kohta OÜ-le XXX . Näitamaks näiliste tehingute toimumist kandis Peeter-Marko Popandopulo alates 23.04.2012 OÜ XXX kontolt nr 10220206193222 raha Leedu Vabariigi ettevõtete AAA ja HHH kontodele selgitustega vastavalt OÜ MMM. väljastatud arvete eest. Alates 07.06.2012 kandis Peeter-Marko Popandopulo näiliste tehingute toimumise kinnituseks raha OÜ XXX kontolt OÜ TTT arvelduskontole. OÜ XXX nimelt koostasid näilikke suhkru ja kakaomüügi arveid Peeter-Marko Popandopulo ja MV. . OÜ MMM. ja OÜ TTT nimelt koostas näilikke suhkru ja kakaomüügiarveid R.O. ja E.P. a korraldusel ka MV. . Seejärel R.O. i, E.P. a, MV. juhtimisel ja korraldusel kanti nende kontrolli all oleva AAA kontole nr LT797044060007806788 laekunud summad edasi eelpoolnimetatud suhkru ja kakao müüjatele Eesti Vabariigis. Samuti R.O. i ja E.P. a juhtimisel ja korraldamisel kandis MV. AAA arvelduskontolt näilisest suhkru ja kakaomüügist laekunud summad edasi erinevatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele (sh A.K. , OÜ Hm ), kelle kontodelt said R.O. ja E.P. a kokkulepitud tulu. Samuti organiseeris E.P. a suhkru ostmist Leedu Vabariigi ettevõttelt HHH . R.O. , E.P. a ja M.V. organiseerisid ka OÜ TNH kontole nr 10220207774226 laekunud summade edasi kandmise nende juhtimise ja kontrolli all olevate Leedu Vabariigi ettevõtte AAA kontole ja Läti Vabariigis asuva ettevõtte SSS kontole nr LV48UNLA0050018868621, kust laekunud summad kanti edasi eelpoolnimetatud suhkru ja kakao müüjatele Eesti Vabariigis. 3 R.O. i, E.P. a ja MV. juhtimisel ja korraldusel kanti OÜ TTT e arvelduskontol olnud ülejäänud summad edasi nende kontrolli all oleva OÜ Hm (registrikood 12022691, juriidiline aadress XXX , juhatuse liige H.J. ., ettevõte käibemaksukohustuslane ei ole) Swedbankis asuvale arvelduskontole 221051079775 ja SEB Pangas asuvale arvelduskontole 10220123550016 selgitustega „laenu tagasimakse“. Seejärel R.O. i, E.P. a ja MV. juhtimisel ja korraldamisel võeti OÜ Hm arvelduskontodele laekunud summad sularahaautomaatidest H.J. .e või siis MV. ja R.O. i poolt välja. OÜ XXX arveldusarvelt kanti suhkru ja kakao ostmisel raha OÜ MMM. eest AAA ja HHH arveldusarvetele ja OÜ TTT arveldusarvelt kanti suhkru ja kakao ostmisel raha AAA ja SSS arveldusarvetele. Kuna tegemist on Käibemaksuseaduse (edaspidi KMS) § 15 lg 3 alusel kauba ühendusesisese käibega, mille maksumäär on 0%, siis arvele käibemaksu ei lisata. OÜ MMM. ja OÜ TTT poolt lisati suhkru edasimüügil OÜ-le XXX käibemaks, mis vastavalt KMS § 15 lg 1 kohaselt on 20 % maksustatavast väärtusest. Kuna ettevõtted OÜ MMM. ja TTT ei ole tegelikult OÜ-le XXX suhkrut ja kakaod müünud, on OÜ XXX arvestanud maksuhaldurile esitatud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu alusetult. OÜ XXX juhatuse liikme Peeter-Marko Popandopulo ja osaühingu faktilise juhi R.O. i poolt ning MV. , E.P. a, M.M. i ja T.N. i kaasabil esitati maksuhaldurile OÜ XXX käibemaksudeklaratsioonides tahtlikult valeandmeid maksustamisperioodide 2012 aprill kuni 2012 juulikuu kohta, kasutades selleks OÜ MMM. ja OÜ TTT nimelt koostatud reaalseid majandustehinguid mittekajastavaid arveid. Nende alusel suurendas OÜ XXX tahtlikult nimetatud maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu ja jättis Eesti Vabariigile maksmata käibemaksu summas 216918,79 eurot alljärgnevalt: 04.06.2012 esitatud 2012 aprillikuu käibedeklaratsiooni real 5 deklareeris OÜ XXX sisendkäibemaksu summas 29944,66 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata; 03.07.2012 esitatud 2012 maikuu käibedeklaratsiooni real 5 deklareeris OÜ XXX sisendkäibemaksu summas 141851,63 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata; 20.07.2012 esitatud 2012 juunikuu käibedeklaratsiooni real 5 deklareeris OÜ XXX sisendkäibemaksu summas 10373 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata; 19.09.2012 esitatud 2012 juulikuu käibedeklaratsiooni real 5 deklareeris OÜ XXX sisendkäibemaksu summas 34749,50 eurot rohkem, kui on seadusega lubatud maha arvata. Teadvalt valeandmete esitamisega lõid Peeter-Marko Popandopulo ja R.O. MV. , T.N. i, E.P. a ja M.M. i kaasaaitamisel maksuhaldurile ebaõige ettekujutuse tekkinud sisendkäibemaksust. Kuna tegelikkuses OÜ MMM. ja OÜ TTT nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine puudus, oli äriühingute vaheliste tehingute näol tegemist näiliste tehingutega maksukorralduse seaduse (MKS) § 83 lg 4 mõttes, mille eesmärgiks oli OÜ XXX maksukohustuse vähendamine. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. Kuna tegelikkuses OÜ MMM. ja OÜ TTT nimelt esitatud arvete alusel kauba soetamine puudus, puudus ka seaduslik alus maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Nimetatud tegevusega rikuti alates 01.05.2004 kehtiva käibemaksuseaduse (RT I 2003, 82, 554, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi KMS) järgnevaid nõudeid: § 15 lg 1 kohaselt on käibemaksumäär 20% maksustatavast väärtusest. § 15 lg 3 p 2 kohaselt on käibemaksumäär null protsenti maksustatavast väärtusest kauba puhul, mille võõrandamist ja teise liikmesriiki toimetamist või ilma võõrandamata teise liikmesriiki toimetamist käsitatakse kauba ühendusesisese käibena. § 24 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. 4 § 27 lg 1 kohaselt on maksustamisperioodiks kalendrikuu. § 29 lg 1 kohaselt on maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma maksustamisperioodil KMS § 3 lõikes 4 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. § 31 lg 1 kohaselt arvatakse sisendkäibemaks maha teiselt maksukohustuslaselt kauba või teenuse saamise korral KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. § 37 lg 1 ja 7 kohaselt on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve, millele tuleb märkida arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev; maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number; kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress; kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; kauba või teenuse nimetus või kirjeldus; kauba kogus või teenuse maht; kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev ja/või sellest varasem kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides; ning raamatupidamise seaduse (RT I 2002, 102, 600, koos hilisemate muudatuste ja täiendustega, edaspidi RPS) § 7 lg 1 nõudeid, mille kohaselt raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Seega pani Peeter-Marko Popandopulo grupis koos R.O. iga ning E.P. a, MV. , T.N. i ja M.M. i kaasabil toime OÜ XXX maksudeklaratsioonides valeandmete esitamise maksukohustuse vähendamise eesmärgil, mille tulemusena jäi maksudena laekumata suurele kahjule vastav summa või enam (kokku 216918,79 eurot), s.o KarS § 389¹ lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.2 Peeter-Marko
i, E.P. a ja MV. ga kuritegelikku ühendusse, s.o püsivate isikutevaheliste ülesannete jaotusega ühendusse, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigis Tartu linnas maksuhaldurile valeandmete esitamise teel maksukohustuse vähendamine suurele kahjule või enamale vastava summa ulatuses, s.o KarS § 389¹ lg 1 järgi sätestatud teise astme kuritegude toimepanemine ja selle tulemusena varalise kasu saamine. Kuritegelik ühendus oli loodud enne 01.04 2012 ja tegutses kuni 28.08.
lg 1 järgi esitatud süüdistust, luges väljaspool kahtlust olevaks, et XXX OÜ, kajastades käibedeklaratsioonides MMM. OÜ ja TTT OÜ arveid, mis olid esitatud väidetavalt nende ettevõtete poolt XXX OÜ-le müüdud kauba – suhkru ja kakao – eest, arvestas nende firmade arvetel kajastuva käibemaksu enda sisendkäibemaksu hulka. Edasi asus kohus aga sellelegi seisukohale, et MMM. OÜ ja TTT OÜ tegelikkuses ei müünud reaalselt suhkrut ja kakaod XXX OÜ-le, vaid nende poolt väljastatud arved kajastasid näilikke tehinguid, teenides ainult üht eesmärki: lõppastmes andsid need tehingud ja neid kinnitav dokumentatsioon XXX OÜ-le võimaluse arvestada enda sisendkäibemaksu hulka OÜ MMM. ja TTT OÜ arvetel oleva käibemaksu. Eeltoodut kinnitavad kohtu hinnangul järgmised asjaolud ja tõendid nende kogumis. 2.1.1 MMM. OÜ poolt 23.04.2012 kuni 29.05.2012 esitatud arvete alusel (kokku 15 arvet) ei ole XXX OÜ MMM. OÜ arveldusarvele ühtegi ülekannet teinud. Arvetel märgitud rahasummad on kõik kantud kas AAA LT või UAB HLT arveldusarvele. Välisriigi ettevõtetele on ülekanded tehtud MMM. OÜ juhatuse liikme T.N. i (T.N. oli juhatuse liikmeks 12.04.-16.05.2012) taotluste alusel, milles T.N. palub tasuda otse hankijale. Välisriigi ettevõtete arvelduskontodelt nähtub, et XXX i arveldusarvelt OÜ MMM. eest AAA LT või UAB HLT kontodele kantud rahasummad on neilt arveldusarvetelt kas edasi kantud (s.o Eestis registreeritud ja tegutsevatele ettevõtetele) või siis sularahana välja võetud. 2.1.2 Kuigi MMM. OÜ on väidetavalt müünud suhkrut ja kakaod XXX OÜ-le, ei toimu OÜ MMM. Swedbank AS arveldusarvel perioodil 01.01.-11.07.2012 mingisuguseid liikumisi, mis seonduks ostu-müügitehingutega. See tähendab, et kuigi ettevõtluse eesmärgiks peaks olema tulu teenimine, siis arvete alusel, millistega MMM. OÜ väidetavalt XXX OÜ-le kaupa müüs, osaühing ise mingit kasu vähemalt pangakontolt nähtuvalt ei saanud. OÜ MMM. esitas küll suurtes summades arveid, kuid kogu arvesumma kanti edasi välisriigi ettevõtetele. 2.1.3 TTT poolt XXX OÜ-le perioodil 07.06.2012-31.07.2012 esitatud arvete (kokku 14 arvet) eest tasus OÜ XXX OÜ-le TTT , kandes summad nimetatud äriühingu arveldusarvele. OÜ TTT e kontolt kantakse summad koheselt edasi välisriigi ettevõtetele, näiteks AAA LT ja SSS . Lisaks nendele ettevõtetele tehakse OÜ TTT arveldusarvele laekunud summadest edasi ülekandeid Eesti ettevõtetele Hm OÜ, FL OÜ. Samuti nähtub, et osaühingu omanik T.N. (juhatuse liige alates 14.05.2012) on võtnud kontolt sularahas välja 60 eurot. Ehk siis konto väljavõtte kohaselt ei ole TTT OÜ kasumit teeninud, kuivõrd kõik laekunud summad kantakse arveldusarvelt erinevate selgitustega edasi. 2.1.4 AAA konto väljavõttest nähtuvalt hakkavad kanded TTT OÜ-lt välisriigis registreeritud ettevõtte kontole laekuma alates 07.06.2012, mil TTT tegi ülekande 20 200 eurot. See on summa, mis TTT OÜ konto väljavõtte kohaselt laekus XXX OÜ-lt. Sellest 20 200. eurost kantakse 20 000 eurot samal päeval edasi Eesti ettevõttele RO OÜ. Sama süsteem kordub ka teiste ülekannetega: XXX OÜ kannab TTT OÜ arveldusarvele väidetava kauba eest arvesumma, mille TTT OÜ kannab edasi välisriigi ettevõttele AAA , mille kontolt kantakse summa omakorda edasi Eesti ettevõtete, enamus juhtudel RO OÜ kontole. 6 AAA kontole sarnane süsteem nähtub ka BBB SIA kontolt: XXX OÜ poolt TTT e arveldusarvele kantud summadest, väidetavalt müüdud kauba eest, kannab TTT OÜ raha edasi SSS arveldusarvele. Seejärel teeb SSS TTT OÜ-lt raha laekumisega samal päeval edasi ülekandeid Eesti ettevõtetele, sealhulgas MG AS-ile, SK AS-ile ja FFF OÜ-le. Nii AAA kui ka BBB SIA kontode väljavõtetest nähtub, et sarnaselt MMM. OÜ ja TTT OÜ-ga ei teeni välisriigi ettevõtted nimetatud tehingute pealt kasumit. Seda seetõttu, et välisriigi ettevõtete kontodele Eestis registreeritud ettevõtetelt laekunud summad kantakse koheselt edasi teistele Eesti Vabariigis tegutsevatele ettevõtetele või siis võetakse sularaha välja. 2.1.5 AAA arve, MMM. OÜ poolt XXX OÜ-le esitatud arve ning sellele järgnev MMM. OÜ taotlus on koostatud kõik 23.04.2012 kuupäevaga. See asjaolu üksikult küll ei tõenda, et MMM. OÜ ja TTT OÜ ei ostnud tegelikult välisriigi ettevõtetelt kaupa, kuid tekitab põhjendatud kahtluse, mis asjas ka kinnitust leiab, et kaup - suhkur ja kakao - liikus tegelikkuses välisriigi ettevõtetelt (nt AAA ) Eesti ettevõtetele MMM. OÜ ja TTT OÜ vaid paberil. Antud „vahepeatus“ paberil oli vajalik vaid selleks, et OÜ XXX saaks arvata nende ettevõtete arvetel oleva käibemaksu enda sisendkäibemaksu hulka. 2.1.6 MMM. OÜ kui ka TTT e juhatuse liikmeks oli süüdistuses märgitud perioodil, XXX OÜ-ga tehingute tegemisel T.N. . Alates 16.05.2012 sai MMM. OÜ juhatuse liikmeks T.N. i asemel L.Š. . T.N. ega L.Š. ei juhtinud ise osaühingute majandustegevust, ei teadnud midagi tehingutest ja ei olnud seotud arvete ega maksudeklaratsioonide esitamisega. Nemad lasksid osaühingud enda nimele kirjutada tasulubaduse eest. Tegelikkuses juhtis nimetatud kahe osaühingu, aga samuti ka AAA ja SSS majandustegevust MV. . 2.2 Edasi leidis maakohus, et P.-M.
S § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistust kuritegelikku ühendusse kuulumises. Kohus märkis siin järgmist. 2.2.1 Maakohus luges R.O. i, MV. ja P.-M. Popandopulo enda ütlustega, samuti 05.10.2012 vaatlusprotokolliga tõendatuks, et süüdistatava tegi MV. ga tuttavaks R.O. . Selle tutvuse eesmärgiks oli „puhta firma“ saamine, keda teised aktsepteeriksid. 2.2.2 R.O. selgitas, et suhkrut müüdi „omadele klientidele“ ehk näiteks MGile ja A. ile läbi XXX i. Nad olid XXX i kliendid, tema oli XXX i varjus - tema juhtis osaühingu tegevust, kuigi SM. OÜ reaalne juhatuse liige oli P.-M. Popandopulo. XXX oli skeemis sees. P.-M. Popandopulo oli skeemis ka loomulikult sees, kui ta müüs suhkrut. P.-M. Popandopulo oli R.O. i tehtud tehingutega kursis. Suhkur pärines AAA LT-lt, UAB HLT-lt ja SSS elt. 2.2.3 R.O. selgitas istungil, et Läti-Leedu fimadelt ei saanud otse osta, alati oli puhver vahel, kuna kui ostad otse netos kaupa, siis peaks otse ka käibemaksu maksma. Puhta firma puhul läheb läbi puhverfirma, mis hiljem hävitatakse. Suhkur osteti Eesti ettevõtetelt, näiteks MGilt, et müüa seda läbi XXX i edasi. Suhkur Eesti ettevõtetelt osteti just nende väliskehadega - BBB , HLT, AAA . Seda, et „kehadega“ tõesti suhkrut ja kakaod Eesti ettevõtetelt osteti, kinnitab 29.05.2013 jälitusprotokoll, kus teiste sellisele skeemile viitavate kõnede seas sisaldub ilmekas vestlus suhkrumüügist. 2.2.4 Suhkruäriga tegeleva mitmest inimesest koosneva isikute ühenduse suhteid ja organiseeritust tõendab ilmekalt 29.05.2013 jälitustoimingu protokoll. Kohtu hinnangul kinnitab jälitustoimingu protokollis sisalduv R.O. i poolt istungil selgitatut, et tema oli ühenduse pea, kes võttis suhkrumüügi tulust lõviosa, nii 40-50%. Ülejäägi võttis MV. ja kellele MV. andis, seda R.O. väidetavalt ei tea. Väljavõte jälitusprotokollist tõendab suhkruäriga tegelevate inimeste suhteid ja organiseeritust: juht oli R.O. , kellega suhteliselt samal positsioonil, st mitte käsutäitja rollis oli E.P. a. Neile järgnes MV. , kes suhtles nii E.P. a kui R.O. iga. P.-M. Popandopulole andis korraldusi R.O. , kasutades selleks MV. d. MV. ülesandeks muude ülesannete hulgas, näiteks lisaks arvete ja muude „äri“ ajamiseks 7 vajalike dokumentide korraldamisele ja vormistamisele, oli anda P.-M. Popandopulole edasi R.O. i korraldusi. R.O. on kinnitanud, et MV. tegi kõik töö ära. R.O. i koht skeemis võimaldas tal anda korralduse MV. le, kelle poolt kuulus antud käsk täitmisele. Samuti nähtub protokollist P.-M. Popandopulo teadlikkus ja kuulumine eelpool viidatud alluvussuhetega isikute ühendusse. P.-M. Popandopulo rolliks ühenduses oligi just MV. kaudu saadud R.O. i juhiste täitmine. 29.05.2013 jälitusprotokolli väljavõttes selguv suhtlus näitab selgelt süüdistatava teadmist, et MV. poolt antud juhised on viimasele antud R.O. i poolt. Peale selle sisaldub protokollis ka P.-M. Popandopulo suhtlus R.O. iga, kus viimane ise ütleb P.-M. Popandopulole, et pärast tuleb see Martti kätte toimetada, kuna Martti teab, mida sellega edasi teha. 2.2.5 Maakohus, refereerides ringkonnaprokurör Aro Siinmaa artiklit (Juridica VII/2015, lk 479, „Kuritegelikud ühendused: müüdid ja tegelikkus“) ja Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-57-09, asus edasi seisukohale, et R.O. , E.P. a, MV. ja P.-M. Popandopulo moodustasid grupi, millel oli juba viidatud kindel struktuur, seega on ilma igasuguse kahtluseta tegemist kuritegeliku ühendusega. Täidetud on tingimus, mille kohaselt peab kuritegelik ühendus olema püsiv. Jälitusprotokollist nähtub selgelt, et tehti ettevalmistusi jätkamiseks uue plaani alusel. Puudub alus kahelda, et ühendus ei oleks suutnud ja ei oleks jätkanud toimimist, kui poleks vahele jäänud või kui sealt oleks mõni liige välja langenud. Olukorras, kus ühendusest oleks mõni liige välja langenud või ei oleks oma ülesannetega hakkama saanud, oleks tema ülesanded antud üle teisele isikule, st nagu kohtupraktikas viidatud, oleks keegi teine välja langenud või ebaõnnestunud liikme kohustused üle võtnud. 2.3 Maakohus, asudes seega seisukohale, et kuritegelik ühendus toimis ja oli olemas ning sellesse kuulus ka P.-M. Popandopulo, tuli siinkohal tagasi P.-M.
2.3.1 OÜ XXX eesotsas P.-M. Popandopuloga tegi osaühingu nimel arveid ja ülekandeid. Ülekandeid tehti MMM. OÜ eest välisriigi ettevõttele ning samuti TTT e kontole. Need ülekanded, nagu viidatud, olid tehtud arvete alusel, mis kajastasid näilikke tehinguid - kajastasid kauba müümist XXX OÜ-le, kuigi tegelikult kaupa ei müüdud. Tegelikkuses oli kaup ostetud väliskehadega Eesti ettevõtetelt. Neid firmasid oli vahepeale vaja selleks, et MMM. OÜ ja TTT e arvetel oleva käibemaksu saaks lõppastmes enda sisendkäibemaksu hulka arvata OÜ XXX . Ütles ju ka R.O. , et XXX ile ei müünud nad otse suhkrut, kuna nii ei saanud, sest Läti-Leedu firmadelt otse netos kauba ostmiseks oleks pidanud ka käibemaksu maksma. OÜ XXX poolt neile ettevõtetele kantud summad kanti edasi välisriigi ettevõtetele ning neilt kontodelt liikusid summad edasi muuhulgas teistele Eestis registreeritud ettevõtetele (nt OÜ-le Hm ) või siis eraisikutele (nt A.K. ile), osa raha võeti välja ka sularahas. 2.3.2 Kuivõrd on selgunud, et tegelikkuses MMM. OÜ ja TTT OÜ-le XXX suhkrut ja kakaod ei müünud, siis on korrektne seisukoht, et tegemist oli arvetega, mis kajastasid näilikke tehinguid. Tegelikkuses ostsid välisriigis registreeritud ettevõtted Eesti ettevõtetelt kaupa, mille müüsid edasi OÜ-le XXX , kes omakorda müüs kauba edasi uuesti Eesti ettevõtetele, tehes seda oluliselt alla turuhinna. Kaup liikus Lätis ja Leedus registreeritud ettevõtetele vaid paberil, st kui Eesti ettevõtted müüsid välisriigi ettevõtetele kauba, siis see küll vahetas omanikku, kuid jäi Eestisse, s.o enne XXX OÜ-le müümist see Eestist välja ei läinud. 2.3.3 P.-M. Popandopulo, kes osales skeemis, oli selle üks osa, oli kogu skeemist teadlik: teadis, et tegelikkuses on kaup ostetud Eesti ettevõtetelt läbi Läti, Leedu kehade ja müüakse läbi kehade (MMM. OÜ, TTT ) paberite järgi OÜ-le XXX , et tema saaks kauba realiseerida - müüa Eestis ettevõtetele edasi. Tema teadlikkust ja osa skeemis, kuigi ta püüab seda eitada, näitab selgelt 29.05.2012 jälitusprotokoll. Selles on näha, et tegemist on ülimalt konspireeritud vestlustega, mille sisu peaks kõrvalseisjale, kes teemadega kursis ei ole, jääma varjatuks. Vale on süüdistatava väide, et tema läks lihtsalt teiste, sealhulgas MV. kõnemaneeriga kaasa või siis austamaks MV. soovi ajada asju privaatselt, rääkis ka ise mõistukõnes. Nähtub ju protokollist selgelt, kuidas P.-M. Popandopulo 8 alustab ka ise vestlust mõistukõnega, annab mõistukõnes „ärilistest“ õnnestumistest märku (V kd, lk 121 pöördel, lk 147) või siis palub MV. l minna Skype, et saaks oma lolluse kiiresti ära seletada (V kd, lk 157 pöördel). Kõikide suhtluses osalenud isikute soov sellisel viisil suhelda oli üks - keegi ei soovinud vahele jääda. 2.3.4 MMM. OÜ ja TTT OÜ arvetel, mida XXX OÜ käibedeklaratsioonidel kajastas, oli käibemaks 223 266.03 eurot. Nende arvete alusel suurendas OÜ XXX tahtlikult maksustamisperioodide käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu ja jättis OÜ Eesti Vabariigile käibemaksuna maksmata 216 918.79 eurot. 2.3.5 Kohus asus seisukohale, et OÜ-l XXX puudus õigus MMM. OÜ ja TTT OÜ arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvestamiseks, kuna tegelikkuses OÜ XXX kaupu eelnimetatud äriühingutelt ei soetanud ning seega oli äriühingute vaheliste tehingute näol tegemist näiliste tehingutega MKS § 83 lg 4 mõttes, mille eesmärgiks oli OÜ XXX maksukohustuse vähendamine. Vaadates arveid, milliseid OÜ XXX enda raamatupidamises kajastas, ei ole need nõuetekohased (30.01.2013 asitõendi vaatlusprotokoll, III kd, lk 113-200; IV kd, lk1-26), kuivõrd enamus neist on allkirjastamata. Kuivõrd kauba soetamine nende arvete alusel puudus, arved ei olnud nõuetekohased, ei olnud seaduslikku alust arvata maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha soetatud kaupade ja teenuste eest tasumisele kuuluvat käibemaksu. Sellise tegevusega rikuti KMS § 15 lg 1, § 15 lg 3 p 2, § 24, § 27 lg 1, § 29 lg 1, § 29 lg 3 p 1, § 31 lg 1 ja § 37 lg-te 1, 7 ja RPS § 7 lg 1 nõudeid. Oma tegevusega realiseeris P.-M. Popandopulo KarS § 3891 lg 1 koosseisu. 2.4 Subjektiivsest küljest pani P.-M. Popandopulo KarS § 3891 lg-s 1 ja KarS § 255 lg-s 1 sätestatud kuriteod toime tahtlikult. Kuivõrd P.-M. Popandopulo kuulus ühendusse ning oli selle tegevusest ja ka arvetel olevate tehingute näilikkusest teadlik, puudub kahtlus selles, et selliseid arveid maksukohustuse vähendamise eesmärgil maksudeklaratsioonides kajastades tegutses ta kavatsetusega. Kuna süüdistatav kuulus tõenditest nähtuvalt ühendusse algusest peale, panustas aktiivselt ühenduse tegevusse ja sai aru, et ühenduse kui terviku tegevus on suunatud maksukelmuse toimepanemisele, pani ta ühendusse kuulumise subjektiivsest küljest toime samuti kavatsetusega. 2.5 Maakohtu seisukoht P.-M. Popandopulole mõistetud karistuse osas. 2.5.1 Süüdistatava puhul ei esine karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid. Ta ei ole end süüdi tunnistanud ega kahetsust avaldanud. Tema kriminaalkorras karistatus on kustunud. Süüksarvatud tegude toimepanemise ajal oli tal küll kehtiv karistus, kuid seda teiseliigilise kuriteo eest, mille eest kohaldati rahalist karistust. 2.5.2 Arvestades süüdistatava majanduslikku seisu (P.-M. Popandopulo on rõhutanud rahaliste ressursside vähesust) ja maksudena riigile laekumata jäänud summade suurust, tuleb mõlema süükspandava teo eest P.-M. Popandopulole kohaldada karistusena vangistust. KarS § 3891 lg 1 järgi tuleb teda karistada sanktsiooni maksimaalmäära lähedase karistusega ja mõista talle karistuseks 2 aastat 9 kuud vangistust. KarS § 255 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on võimalik isikut karistada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega, kuivõrd tema panus oli tema positsiooni tõttu kuritegelikus ühenduses küll arvestatav, kuid tema näol ei olnud tegemist plaani initsiaatoriga. KarS § 64 lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdistatava isikut ning temal varasemate karistuste puudumist, tuleb süüdistatav KarS § 73 alusel 5 aasta pikkuse katseajaga temale mõistetavast karistusest tingimisi vabastada. Vangistuse reaalne täitmisele pööramine või ka osaline täitmisele pööramine ei ole karistuse eesmärkide täitmiseks vajalik ega põhjendatud. Apellatsioonides esitatud taotluste sisu 9 3.-
¹ lg 1 järgi esitatud süüdistuse osas leiab kaitsja, et süüdistatav ei ole esitanud maksuhaldurile käibedeklaratsioonides valeandmeid tahtlikult ning esitab järgmised argumendid. - Kõik käibedeklaratsioonid on esitanud elukutseline raamatupidaja M.J. , mitte süüdistatav. - Kohtuotsuses puudub põhjendus selles, kuidas P.-M. Popandopulo oleks pidanud teadma, et enne müüki XXX OÜ-le on kaubaga toime pandud käibemaksupettus. - Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et OÜ MMM. ja TTT OÜ tegelikkuses ei müünud suhkrut ja kakaod XXX OÜ-le, et nimetatud arved kajastasid ainult näilikke tehinguid. Tekib küsimus, kust XXX OÜ reaalselt suhkru sai, sest seda ta ju edasi müüs. - Tegelikult oli käibemaksupettus toime pandud juba üks samm enne kauba XXX OÜ-le müümist ja just selleks oligi XXX OÜ vajalik kui „puhas“ firma. - P.-M. Popandopulo ostis oma ettevõttega OÜ-lt MMM. ja TTT OÜ-lt konkreetsete arvete ja saatelehtede alusel suhkrut, mille ka kohe edasi müüs. Selles ei olnud vähimatki näilikkust. Kui OÜ MMM. ja TTT OÜ dokumentidel oli käibemaks lisatud, on elementaarne, et ka XXX OÜ pidi käibemaksu lisama. Kolmandale isikule tasumine ei ole seadusevastane. - Ühendusesisesest kaubakeerutamistest ja käibemaksupettustest ei olnud P.-M. Popandopulol aimu. Seda nägi ette juba nn „äriplaan.“ Selle kohta on ütlusi andnud nii R.O. kui MV. . - Tõenditel ei põhine oletus, et XXX OÜ tegevuses osalesid R.O. ja MV. . - Jälitusprotokollist midagi tõenduslikku P.-M. Popandopulo kohta ei selgu, kuid üheselt on aru saada R.O. i ja MV. suhtumine temasse kui ärakasutatavasse, mida iseloomustavad väljendid: „kreeka poiss,“ „paks“ ja „Pets“. - MTA õiendi vastuvõtmine kohtu poolt KrMS § 297 lg 1 alusel vahetult enne kohtuvaidlust oli ebaseaduslik, kuna tekitas üllatusmomendi ja käsitles pooli ebavõrdselt. 4.2 P.-M. Popandopulo süüdi mõistmine KarS § 255 lg 1 järgi on kaitsja arvates väär järgmistel põhjustel. - Kohus, leides, et tegemist oli kuritegeliku ühendusega, ei viita kriminaalmenetlusõiguse allikatele (KrMS §-s 2) ega toimikumaterjalidele, vaid hoopis prokurör A. Siinmaa artiklile. Menetlusevälise prokuröri isikliku arvamusega ei saa tõendada kellegi kuulumist kuritegelikku ühendusse. - Kolm isikut on küll kuritegelikus ühenduses olemises süüdi mõistetud, kuid on ilmne, et nad nõustusid sellega ainult põhjusel, et neile pakuti kokkuleppemenetluses leebemat karistust. - Jälitusprotokolli väljanopetele võib anda mistahes tähenduse, kuid see tõend ei kinnita kuritegeliku ühenduse olemasolu ja ammugi mitte P.-M. Popandopulo kuulumist sellesse. Samuti ei ole kohus jälitustegevuse seaduslikkuse kohta seisukohta võtnud. 4.3 P.-M. Popandopulole mõistetud karistus jääb kaitsjale arusaamatuks. Tema kaitsealusele on võrreldes R.O. iga ja MV. ga mõistetud hoopis tagasihoidlikuma rolli eest rangem karistus ainult selle eest, et ta kaitses oma õigusi ja ei nõustunud end kokkuleppemenetluses süüdi tunnistama teo eest, mida ta ei ole toime pannud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 11 5. Tartu Ringkonnakohtu istungil 02.02.2016 jäid P.-M. Popandopulo ja tema kaitsja apellatsioonide juurde, palusid maakohtu otsuse tühistada ning langetada süüdistatava suhtes õigeksmõistva otsuse. Prokurör vaidles apellatsioonidele vastu, leides, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palus jätta apellatsioonid rahuldamata. 6. Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ja apellatsioonide väidetega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamused, leiab, et maakohtu otsus P.-M. Popandopulo süüdi tunnistamises KarS § 3891 lg 1 ja § 255 järgi tuleb jätta muutmata. Süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jäävad täielikult tagajärjetuteks. Enda sellist seisukohta põhjendades vastab apellatsioonikohus kõigepealt apellantide argumentidele kriminaalmenetlusõiguse väidetava olulise rikkumise kohta (I), käsitleb seejärel P.-M.
lg 1 ja § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistusi (vastavalt otsuse punktid II ja III), võtab seisukoha süüdistatavale maakohtu poolt mõistetud karistuse osas, tühistades siin kohtuotsuse osaliselt (IV) ning lahendab apellatsioonimenetluses tekkinud kulude väljamõistmise küsimuse ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (V). I
lg 1 järgi esitatud süüdistuse juurde, leiab, et maakohus on piisavalt põhjendanud seisukohta, mille kohaselt reaalseid suhkru- ja kakaomüügitehinguid, milliseid kajastavate MMM. OÜ ja TTT OÜ poolt esitatud arvete alusel OÜ XXX sisendkäibemaksu maha arvas, tegelikkuses ei toimunud. Sellest tulenevalt on kohus õigustatult leidnud sedagi, et maksustamisperioodide 2012 aprill kuni 2012 juuli kohta oli 14 maksuhaldurile käibedeklaratsioonides maksukohustuse vähendamise eesmärgil esitatud valeandmeid, mille tagajärjel jäi osaühingult riigile laekumata kokku 216 918,79 eurot käibemaksu. Esimese kohtuastme vastavad põhistused eelmärgitud positsiooni kujunemisel on selged, olemasoleval tõenduslikul baasil rajanevad ning vastuoludeta. 8.1 Vaadates apellatsioone selgub, et ühtegi n-ö sisulisi vastuväidet maakohtu eelmärgitud positsioonile neis ka ei esitata, s.o apellandid ei püüa ümber lükata ühtegi esimese astme kohtu poolt käsitletud tõendit, ei juhi tähelepanu mingitelegi vigadele tõendite hindamisel ega too ka omalt poolt välja argumente, mis maakohtu järeldused ümber lükkaksid või võimaldaksid asuda teistsugusele seisukohale. Kuivõrd vastavalt kohtupraktikas omaksvõetud arusaamale ei ole apellatsioonimenetlus pelgalt sama kohtuasja teistkordne käsitlemine teises kohtukoosseisu, vaid eelkõige esimese astme kohtu tegevuse kontrollimine apellatsioonkaebuse piires (vt RKKKo-d 3-1-1-21-11 p 18, 3-1-1-11504 p 10), siis sellest tulenevalt kriminaalkolleegium Tartu Maakohtu lahendis toodud vastavaid põhjendusi üle ei korda ning tõendikogumit selles osas täiendavalt ei käsitle. Siinkohal on paslik ära märkida kohtupraktikas omaksvõetud põhimõte selleski, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale argumendile (vt RKKKm 3-1-1-48-12 p 16.3.2) ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik esitab argumente, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub (vt RKKKo 3-1-1-92-11 p 15.1). 8.2 Minnes tagasi P.-M. Popandopulo ja kaitsja A. Sirendi apellatsioonide juurde, seisneb neis käesoleva lahendi punktis 8 maakohtu poolt tuvastatuks loetud asjaoludele esitatud ainukene vastulause sisuliselt selles, et MMM. OÜ ja TTT OÜ poolt XXX OÜ-le suhkru ja kakao müügis ei olnud vähimatki näilikkust, kuivõrd kauba müügi kohta olid arved, kaup jõudsid lõppostjateni ja selle eest tasuti, st näilikkuse jaatamisel tekiks apellantide arvates küsimus sellest, kust XXX OÜ reaalselt suhkru sai, kuna seda osaühing ju edasi müüs. 8.3 Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud kaitseargument jääb mõneti arusaamatuks, kuivõrd kohtuotsusest selgub üheselt suhkru- ja kakaomüügiskeemi toimumine järgmiselt. M.V. ja R.O. i ning nende kontrolli all olevad välisriigi ettevõtted AAA ja SSS ostsid Eesti Vabariigi ettevõtetelt MG AS, SK AS, FL OÜ, FFF OÜ, VVV OÜ ja RO AS erinevates pakendites suhkrut ja kakaod (seejuures kaup liikus välisettevõtetele vaid n-ö paberil ja Eesti Vabariigist seda välja ei viidud). Seejärel müüdi suhkur ja kakao tegelikkuses kohe XXX OÜ-le, kes omakorda müüs selle edasi Eesti ettevõtetele S AS-le ning OÜ-tele AT , VT , MG. , MBE: ja FL . Samuti ostis OÜ XXX Leedu Vabariigis registreeritud ettevõttelt HHH suhkrut, mille samuti müüs edasi eelnimetatud ettevõtetele. Ehk siis reaalne kaup – suhkur ja kakao – oli olemas ning jõudis ka nn lõpptarbijateni. Samuti, nagu käesoleva otsuse p-s 8 juba märgitud, on maakohus tõenditele tuginedes lahti seletanud ja tõendatuks lugenud, et OÜ XXX käibedeklaratsioonides kajastuvad MMM. OÜ ja TTT poolt koostatud arved ei kajastanud reaalseid majandustehinguid, vaid need olid vajalikud selleks, et XXX OÜ saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka kõnealustel arvetel kajastatud käibemaksu. Olgu taas ka üle korratud, et maakohtu vastavale tõendite käsitlusele (kajastub lühidalt ka käesoleva otsuse p-s 2 ja selle alapunktides) apellatsioonidest mingeidki konkreetseid vastuargumente ei leia. 9. Ringkonnakohus märgib, et pidades silmas P.-M.
lg 1 järgi esitatud süüdistust, on apellatsioonimenetluse keskmes küsimus sellest, kas võis olla, et apellant oli tõepoolest, nagu ta ise väidab, sattunud n-ö vaid kogemata ja heauskselt kuritegelikku skeemi ja toimetas selles heas usus, s.o et R.O. ja MV. kasutasid P.-M. Popandopulot oma kuritegelike plaanide huvides lihtsakoeliselt ära. 9.1 Kriminaalkolleegium on sarnaselt maakohtuga seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata eitavalt. Kui vaadata vaidlustatud kohtuotsust, siis on esimene kohtuaste oma vastavad järeldused rajanud jälitusprotokollile, mida on otsuse lehekülgedel 17-24 põhjalikult refereerinud. Apellatsioonid seevastu keskenduvad väitele, mille kohaselt ei saa nimetatud protokolli alusel leida, 15 et P.-M. Popandopulo oli kuriteoskeemist teadlik või et ta üldse teadis R.O. i ja/või E.P. a seotust MV. äridega ja/või R.O. i seotusest XXX OÜ-ga. 9.2 Ringkonnakohus käsitlebki kõigepealt kõnealust jälitusprotokolli ja märgib selles osas järgmist. Jälitusprotokollist nähtub, et isikutevaheline suhtlus (sh P.-M. Popandopulo vestlused MV. ga ja R.O. iga) oli süüdistuses märgitud perioodil äärmiselt läbimõeldud ja konspireeritud, s.o nt MV. ei ole Tartu Maakohtu istungil kõnekatkeid kuulates valdavalt isegi aru saanud, mida nad tookord rääkisid või mida tema ise ütles (VII kd lk 115 jj). Ometi on P.-M. Popandopulo tollel ajahetkel probleemideta kõike mõistnud ja talle MV. poolt antud juhistest kõigiti aru saanud. Selline kõnede ülim konspireeritus viitab aga üheselt selles osalenud isikute soovile nende sisu varjata. Tegelikult ongi MV. kohtuistungil selgesõnaliselt öelnud, et telefonis ei saanud kõike ära rääkida, et mitte vahele jääda. P.-M. Popandopuloga võis ta samal põhjusel kasutada Skype (VII kd lk 116 pöördel). 9.3 Samal teemal edasi minnes tuleb märkida, et P.-M. Popondopulo on konspireeritud suhtlusviisi põhjendanud sõnadega, mille kohaselt selliselt see lihtsalt toimus ning privaatset suhtlust soovis MV. . Nagu juba märgitud MV. l selline soov tõepoolest oli ja seda põhjusel, et nende tegevuse sisuks oli käbemaksupettus ning ta ei tahtnud vahele jääda (taaskord VII kd lk 115 jj). Kui nüüd oletada, et P.-M. Popandopulo kuriteoskeemist midagi ei teadnud, siis jääb arusaamatuks, kuidas tal kuude vältel ei tekkinud küsimusi n-ö varjatult arutatavate teemade sisu osas ja kuidas ta ei eksinud kordagi sellega, et oleks telefonisuhtluses „liiga palju“ rääkinud. See viitab aga üheselt asjaolule, et ta oli kõneainega kursis ning oletus, et ta lihtsalt kohanes „äri ajamise viisiga,“ oleks põhjendamatu. Samuti saab jälitustoimingu protokolli alusel leida, et juhul kui P.-M. Popandopulol ja MV. l oli vaja midagi omavahel täpsemalt arutada, siis lepiti kokku kas kohtumised või jätkus nende vestlus Skype teel (V kd lk 136 jj). Ehk siis ringkonnakohtu seisukohalt ei esine ainsatki põhjust, miks pidi süüdistatav olukorras, kus tema arvates midagi n-ö valgust kartvat ei toimunud ja tegemist oli nn tavalise äritegevuse ja selle käigus peetavate vestlustega, minema kaasa MV. kõnemaneeriga ning tähtsamate küsimuste arutamiseks otsima kas kokkusaamise võimalusi või kasutama Skype. 9.4 Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud põhjendused lükkavad tõepoolest ümber süüdistatava kinnitused enda heausksusest, samuti sellest, et ta ei olnud teadlik XXX OÜ tegelikust juhtimisest R.O. i poolt. Viimast asjaolu, s.o et just tema oli selle osaühingu tegevuse taga, on maakohtu istungil tunnistanud R.O. ka ise (VII kd lk 94). Lisaks viitavad sellele aga ka tunnistajate M.V. i ja A.A. ütlused. Tunnistajatest esimene oli süüdistuses märgitud ajaperioodil VT OÜ müügijuht ja tema tunnistuse kohaselt suhtles ta XXX OÜ-lt suhkrut ja kakaod ostes nii P.-M. Popandopulo, R.O. i kui MV. ga ning tema hinnangul juhtisid osaühingut eelmärgitud kolm isikut. Tellimusi esitas M.V. enda sõnul ainuisikuliselt, tehes seda mõnikord e-mailiga, vahel telefoniga ning 50% juhtudel oli vastaspooleks P.-M. Popondopulo ja 50% kordadest R.O. (VII kd lk 106). Teine tunnistaja, s.o A.A. oli FL OÜ-s ostu-müügijuht ja temagi ütluste kohaselt suhtles ta XXX OÜ-lt suhkrut ostes R.O. iga, kusjuures arved osaühingu poolt saatis e-maili teel üldiselt just R.O. (VII kd lk 111 pöördel). Ehk siis tunnistajate M.V. i ja A.A. ütlused lähevad vastuollu kõigepealt juba süüdistatava väitega selles, et XXX OÜ nimel ja huvides tegutses ning klientidega suhtles ainult tema. Teisalt ei saa aga kuidagi usutavaks pidada sedagi, et olukorras, kus suhkru ja kakao nn lõppostjad nägid nende koostööpartneriks oleva osaühingu juhtidena P.-M. Popandopulo kõrval ka R.O. i ja M.V. d, süüdistatav sellest ise teadlik ei olnud. Tegelikult on süüdistatava eitused R.O. i rollist SM. OÜ tegevuses ümber lükatud juba R.O. i poolt maakohtu istungil antud vastusega prokuröri küsimusele: „Kas P.-M. Popandopulo oli nende tehingutega kursis, mida tegelikult tegite Teie?“ R.O. i vastus: „Kindlasti.“ (VII kd lk 94). Mingitki põhjust P.-M. Popandopulo jaoks alusetult ebasoodsate ütluste andmiseks R.O. il ei olnud. 9.5 Järgmiseks peab apellatsioonikohus tähelepanuväärseks sedagi, et P.-M. Popandopulo, olles ühelt poolt XXX OÜ juhatuse liikmena kohustatud juhtima äriühingut äris nõutava hoolsusega ning teisalt huvitatuna kasu teenimisest, ei tundnud mitme kuu jooksul kordagi huvi selle vastu, kuidas 16 konkreetselt kaup tarnekohast lõppostjani jõuab (tema suhkrut ja kakaod ei näinud, transporti ei organiseerinud). Süüdistatav ise, pidades ringkonnakohtu istungil ennast tõesti natuke naiivseks, on sellist käitumisviisi põhjendanud argumendiga, et kuivõrd tema väljastatud arved tasuti, siis ei olnud tal mingitekski kahtlusteks alust. Kriminaalkolleegiumi hinnangul selline väide P.-M. Popandopulo ükskõiksust siiski ei selgita. MV. oli süüdistatava jaoks sisuliselt võõras isik (s.o neid tutvustas R.O. seoses kõnealuse suhkru- ja kakaomüügi äriplaaniga), mistõttu tema n-ö pimesi usaldamine äri seisukohalt niivõrd olulises küsimuses usutav ei ole. 9.6 Eeltoodut kogumis arvestades on kriminaalkolleegiumi hinnangul selge, et süüdistatav ei olnud, nagu ta seda sisuliselt ise leiab, tahtluseta tegutsev vahend teiste isikute kuriteoplaanis, kes lihtsalt püüdis ajada ning ka ajas reaalset suhkru- ja kakaoäri. Vastupidi, kajastades XXX OÜ käibedeklaratsioonides OÜ MMM. ja TTT OÜ nimelt koostatud arveid, teadis ta, et need peegeldavad reaalselt mitte toimunud majandustehinguid ning selline toimimisviis on vajalik selleks, et XXX OÜ saaks oma raamatupidamises arvestada sisendkäibemaksu hulka ettevõtete MMM. OÜ ja TTT nimelt esitatud arvetel kajastatud käibemaksu kokku summas 223 266.03 eurot. Ehk siis tema tegevuse n-ö lõppeesmärgiks oli XXX OÜ maksukohustuse vähendamine. Loomulikult ei pidanudki see olema tema ainukene või isegi liikumapanev jõud. P.-M. Popandopulo tahe puudutas ka rahalise kasu teenimist, s.o ringkonnakohtus antud ütluste kohaselt oli tema teenistuseks vist protsent konkreetsest suhkru- või kakaomüügitehingust. III 10. Järgnevalt lahendabki ringkonnakohus P.-M.
lg 1 järgi esitatud süüdistuse ning leiab, et ka selles osas tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Maakohus on piisava põhjalikkusega käsitlenud kriminaalasjas uuritud tõendeid siingi, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning põhjendatult jõudnud järeldusele, et kinnitust on leidnud süüdistatava kuulumine kuritegelikku ühendusse. 10.1 Kuivõrd apellatsioonimenetluses on tõusetunud vaidlus küsimuses, kas kuritegelik ühendus kui selline üldse eksisteeris, peab apellatsioonikohus esmalt vajalikuks käsitleda vastava mõiste sisu ja käsitlust kohtupraktikas ning märgib järgmist. 10.1.1 Kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja sellesse ühendusse kuulumise kriminaliseerimisel on aluseks võetud rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioon (RT II 2003, 1, 1) ehk Palermo kokkulepe. Selle konventsiooni artikli 2 punkti „a“ järgi on kuritegelik ühendus teatud ajavahemikus toimiv struktuuriga grupp, kuhu kuulub vähemalt kolm isikut, kes kooskõlastavad oma tegevuse, et panna toime konventsioonis raske kuriteona määratletud tegu või tegusid, saamaks otse või kaudselt rahalist või muud materiaalset kasu. Refereeritava artikli punkti „b“ kohaselt on raske kuritegu sama artikli punkti „a“ tähenduses kuritegu, mille eest on karistuseks ette nähtud vähemalt neli aastat vangistust. 10.1.2 KarS § 255 lg-s 1 sätestatud kuritegeliku ühenduse definitsiooni kohaselt iseloomustavad kuritegelikku ühendust järgmised tunnused: sinna kuulub kolm või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud ja selle tegevus on suunatud kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. 10.1.3 Riigikohtu praktika on olnud kuritegeliku ühenduse tunnuste sisustamisel järjepidev, selgitades nii asjakohaseid mõisteid kui kehtestades ka konkreetsed elulised piiritlemiskriteeriumid, s.o järgmise. Kuritegelikku ühendusse (s.o vähemalt kolm isikut, sealhulgas ka selle juht) kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toime pandavatest kuritegudest. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et 17 selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhul) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetusel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omased ei ole. Ühenduse tegevus peab olema suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele (RKKKo-d 3-1-1-57-09 p 13 ja selle alapunktid ning 3-1-1-65-14 p 21). 10.2 Pöördudes nüüd tagasi käesoleva kriminaalasja juurde, peab märkima, et praeguseks on ringkonnakohus lugenud tõendatuks põhiteo, s.o KarS § 3891 lg-s 1 sätestatud kuriteo toimepanemise P.-M. Popandopulo poolt, sealhulgas süüdistatava poolt selles osalemise teadlikult. Tartu Maakohtu 29.04.2015 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega on samas maksukuriteos süüdi tunnistatud ka R.O. KarS § 3891 lg 1 järgi ning E.P. a, MV. ja T.N. KarS § 22 lg 3 - § 3891 lg-te 1, 3 järgi. Ehk siis maksukuriteo toimepanemisega seotud isikute paljusus on tuvastamist leidnud. 10.3 Sama otsusega tunnistati R.O. , E.P. a ja MV. süüdi ka KarS § 255 lg 1 järgi. Käsitletava kohtuotsuse kohaselt oli R.O. i ja E.P. a rolliks ühenduses kuritegeliku tegevuse koordineerimine, mis seisnes korralduste ja juhiste andmises M.V. le ning tema kaudu P.-M. Popandopulole. Lisaks sellele korraldas R.O. koos E.P. aga kogu kuritegeliku ühenduse kontrolli all olevate ettevõtete kontode kaudu toimuvat rahade liikumist. R.O. i korraldusel kasutati kriminaaltulu teenimise eesmärgil ära kuritegeliku ühenduse liikmete kontrolli all olevaid äriühinguid XXX OÜ, MMM. OÜ, TTT OÜ, Hm OÜ, AAA ja SSS , milliste nimel esitati näiliste tehingute toimumise kohta arveid ja teostati pangaülekandeid. R.O. ja E.P. a leidsid suhkru ja kakao müüjad ning ostjad, samuti korraldasid transpordi. MV. ülesandeks oli R.O. ilt ja E.P. alt saadud juhiste ja korralduste täitmine. MV. andis edasi R.O. i ja enda korraldusi P.-M. Popandopulole, tegutsedes aktiivselt käibemaksupettuse skeemis (vt süüdistustekst). 10.4 Kaitsja arvates on R.O. , E.P. a ja MV. eneste süüdimõistmisega nõustunud üksnes põhjusel, et neile pakuti kokkuleppemenetluses leebemat karistust ja kuritegelikust ühendusest ikkagi rääkida ei saa. 10.4.1 Ringkonnakohus märgib kaitsjale vastuseks, et kokkuleppe sõlmimine prokuröri ja tema kaitsja vahel ei vähenda kuidagi kohtu rolli õigusemõistmisel, rääkimata sellest, nagu taanduks kohtu tegevus kokkuleppemenetluses pelgalt sõlmitud kokkuleppe n-ö tehnilisele kinnitamisele. Kuigi kokkuleppemenetluses märgitakse süüdimõistva kohtuotsuse põhiosas vaid see, millises süüdistuses kohus süüdistatava süüdi tunnistab ja kokkuleppe sisu, tuleb ka selles menetluses kohtul eelnevalt tuvastada, kas on aset leidnud tegu, milles süüdistatavat süüdistatakse, kas selle teo on toime pannud süüdistatav, kas see tegu on kuritegu ning millise paragrahvi, lõike ja punkti järgi see karistusseadustikus kvalifitseerida tuleb. Samuti peab kohus muude kohtuotsuse tegemisel lahendatavate küsimuste hulgas (KrMS § 306) lahendama küsimuse ka sellest, kas süüdistatav on talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises süüdi. Mõistetavalt ei saa nende küsimuste lahendamine toimuda sellise põhjalikkusega, nagu üldmenetluses, sest kohus saab oma veendumuse kujundada vaid süüdistatava küsitlemise ja kriminaaltoimikus sisalduvate materjalide pinnalt, kuid see ei anna alust seisukohaks, nagu ei oleks kohus vastavat kontrolli teostanud. 10.5 Praeguselt nõustub apellatsioonikohus täielikult seisukohaga, et P.-M. Popandopulole esitatud süüdistustekstis nimetatud kuritegeliku ühenduse eksisteerimist tuleb jaatada, s.o ilmnevad kuritegelikule ühendusele iseloomulikud tunnused, samuti selgub süüdistatava roll selles ühenduses. 18 10.5.1 Kõigepealt tuleb siinkohal tõendina nimetamisele jälitustoimingu protokoll, milles kajastuvad kõnekatked näitavad R.O. i, E.P. a, MV. ja P.-M. Popandopulo tihedat suhtlust, nende tegevuse organiseeritust ja omavahelisi nn alluvussuhteid. R.O. i ja E.P. a vestlustest järeldub, et nemad kahekesi olid suhteliselt samal positsioonil, s.o mitte käsutäitja rollis. MV. täitis nii R.O. i kui E.P. a käske, suheldes mõlemaga. MV. andis omakorda korraldusi P.-M. Popandopulole, kusjuures jälitusprotokollist selguvalt eelnes tema poolt süüdistatavale tehtud kõnele sageli just R.O. i telefonikõne. Süüdistatava ülesandeks oligi seega MV. vahendusel temale antud juhiste ja korralduste täitmine. Konkreetsemalt öeldes koostas ta XXX OÜ juhatuse liikmena näilikke suhkruja kakaomüügi arveid ning kandis reaalse majandustegevuse toimumisest mulje jätmiseks MMM. OÜ taotlusel Leedu Vabariigi ettevõtete AAA ja HLT LT UAB kontodele ning alates 07.06.2012 TNH OÜ kontole näilike arvete alusel laekunud suhkru- ja kakaomüügi raha. Ringkonnakohus on juba märkinud, et P.-M. Popandopulo poolt osaühingu nimel arvete koostamise ja ülekannete tegemise osas on piisavad ja üksikasjalikud juba Tartu Maakohtu 01.12.2015 otsuses toodud põhjendused ning ka edasikaebustes ei ole apellandid süüdistatava poolt vastavate toimingute tegemist kahtluse alla seadnud. 10.5.2 Teiseks peab ära märkima, et jälitustoimingu protokollist järelduvat kinnitavad ka R.O. i ja MV. poolt maakohtu istungil antud ütlused. R.O. on möönnud ühenduse juhiks olemist, s.o kaitsja küsimus: „Kas 40-50% tulu järgi saab aru, et teie olite ühenduse nn pea?“ R.O. i vastus: „Kahjuks küll“ (VII kd lk 96). Sellele eelnevalt on R.O. andnud ka ütlusi, mille kohaselt andis tema korraldusi MV. le, kes täitis tema käske ning ta teadis, et omakorda MV. antud korraldusi täitis P.M. Popandopulo. Samuti on ta tulujaotuse osas kinnitanud, et tema sai lõviosa, umbes 40-50%, siis sai MV. ja kellele viimane andis, seda ta ei tea. MV. kohtus antud ütlustest selgub omakorda, et R.O. oli see, kes kuriteoskeemi välja mõtles ja kelle eestvedamisel see läbi viidi. Samuti on ta möönnud suhtlusahela toimimist selliselt, et R.O. suhtles temaga ja tema edasi P.-M. Popandopuloga (VII kd lk 114 pöördel jj). 10.5.3 Minnes edasi kuritegeliku ühenduse teise tunnuse juurde, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et täidetud oli ka tingimus, mille kohaselt peab ühendus olema püsiv, s.o mitte niivõrd selle liikmeskond kui organisatsioon. Nimelt ei ole kriminaalasja materjalides viiteid sellele, et kuriteoskeem oli mõeldud kestma vaid lühiajaliselt. Vastupidi jälitusprotokollist selguvalt räägib R.O. 06.07.2015 kl 15:04:37 alanud kõnes tundmatule isikule, et tema ja E.P. a on omavahel arutanud, et teevad suure ülelaskmise, et kõik suur on Baltimaades praeguseks lõppenud ning selle pärast tulebki Slovakkia, aga minna tuleb saluudiga. Ehk siis isikute kuritegelik käitumine oli planeeritud maksimaalselt püsivalt. 10.5.4 Teiseks nõustub kolleegium maakohtuga selleski, et ühendus oleks jätkanud toimimist ka juhul, kui mõni liige oleks sealt välja langenud. Nii näiteks on E.P. a 05.07.2012 kl 13:27:25 peetud kõnes MV. le mõista andnud, et kui viimane enda ülesandeid ei täida, annab ta need üle kellelegi teisele. Asendamatud ei oleks olnud ka R.O. ega E.P. a, kuivõrd koordineerides koos ühenduse tegevust, oleks ühe neist ära jäämisel juhtimiskoormist kandnud teine. Näiteks on R.O. i ja tuvastamata isiku vahel 04.07.2013 kl 13:03:49 olnud kõne, mille sisust nähtuvalt pidi E.P. a sõitma kolmeks nädalaks Hispaaniasse ning R.O. lubas sellel ajal töö ära teha üksinda. Samuti oli tal tõhus abimees MV. näol, kelle kohta R.O. on maakohtu istungil öelnud, et kõik käis läbi MV. , kes tegi kogu töö ära (VII kd lk 95 pöördel). Loomulikult oleks asendatav olnud ka P.-M. Popandopulo, kuivõrd tema kui ühenduse lihtliikme asemele oleks saanud otsida järgmise isiku. 10.5.5 Ringkonnakohus leiab, et kuritegeliku ühenduse eksisteerimist ei saa eitada ka süüdistatava poolt välja toodud nn ajalise mõõtme argumendil. Sellisele positsioonile asudes toob kolleegium kõigepealt välja RKKK otsustes 3-1-1-57-09 (p 13) ja 3-1-1-65-14 (p 12) toodud järgmise seisukoha. Nimelt selle, et KarS §-s 255 sätestatud kuriteokoosseis on formaalne delikt, mis tähendab, et koosseis on täidetud vastavalt kuritegelikku ühendusse astumisega või selle organiseerimisega, mitte nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud. Seetõttu tuleb 19 vastutus KarS § 255 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. Kui aga kuritegeliku ühenduse liikmed on selle ühenduse eesmärkide täitmiseks ühe või mitu kuritegu toime pannud, tuleb kõne alla kuritegeliku ühenduse olemasolu tõendamine ka selle kaudu, et ühenduse liikmed on kuritegusid toime pannud. Ehk siis olukorras, kus Riigikohus on pidanud võimalikuks jaatada kuritegeliku ühenduse esinemist selle muude tunnuste olemasolul ka juba olukorras, kus kuritegusid ei ole veel jõutud toime panna, tuleb seda kindlasti teha ka praegusel juhul, kus ühendus oli planeeritud toimima pikaajaliselt, kus selle liikmed lähtuvalt oma ülesannetest sooritasid mitmeid käitumisakte ja toiminguid ning kus oli jõutud toime panna maksukuritegu. 10.5.6 Eeltoodud asjaoludel ei ole ringkonnakohtul kahtlust selleski, et P.-M. Popandopulo oli kuritegeliku ühenduse liige, oli teadlik selle tegevuse suunatusest maksukuritegude toimepanemisele ning andis sellesse oma olulise panuse. Sellist seisukohta kinnitavalt märgib kolleegium viimase asjana ära veel ühe tähelepanuvääriva asjaolu, millele viitas juba ka maakohus. Nimelt selle, et MMM. OÜ taotluse nr 05003 alusel, milles MMM. OÜ palus XXX il teha enda asemel hankijale AAA (arve MMM. 120514-1 alusel) kande summas 104 592 eurot (summa ligi 400 eurot väiksem kui MMM. OÜ poolt XXX OÜ-le esitatud arve), teeb XXX OÜ AAA LT-le kahe päeva jooksul kokku neli ülekannet kokku ligi 4000 euro võrra suuremas summas kui OÜ MMM. taotluses märgitud. XXX OÜ, kelle eesmärk ettevõtluse viljelemiseks peaks sarnaselt MMM. OÜ-ga olema kasu teenimine, ei saa seda summat aga dokumentide alusel tagasi. Ehk siis eelmärgitud seik ja sellest järelduv P.-M. Popandopulo n-ö ükskõikne suhtumine on taaskord selgitatav seeläbi, et enammakstud raha jäi kuritegelikku ühendusse ning süüdistatav seda ka teadis. IV 11. Järgmisena lahendab ringkonnakohus P.-M. Popandopulole mõistetud karistusega seonduva küsimuse ja leiab, et ka selles osas jäävad apellatsioonid tagajärjetuiks. Süüdistatavale mõistetud 4 aasta pikkune vangistus, mis KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel jäeti tingimisi 5-aastase katseajaga täitmisele pööramata, jääb muutmata. Samas, apellatsioonidest väljuvalt, leiab kolleegium, et maakohtu otsus tuleb siiski tühistada osaliselt, s.o täpsemalt kohtu toimimisviisi tõttu P.-M.
S § 63 lg 2 alusel kõigepealt üksikkaristuste ning edasiselt KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmise osas. Selliseid seisukohti põhistab apellatsioonikohus järgmiselt. 11.1 Ringkonnakohus ei pea võimalikuks hakata kõigepealt hindama apellatsioonide väiteid selles, kas maakohus on P.-M.
Seda põhjusel, et kohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust, kui lähtus süüdistatavale karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 2 (reaalkogumist), tegelikkuses pidanuks kohus võtma aluseks KarS § 63 lg-s 1 sätestatud ideaalkogumi põhimõtted. 11.1.1 KarS § 63 lg 1 kohaselt tuleb olukorras, kus isik on pannud toime ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, mõista talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskema karistuse. Ühe teoga teoühtsuse mõttes on tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja need on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisiti väjendatuna tähendab see, et sedagi, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist ka siis, kui erinevate süüteokoosseisude realiseerimisele viinud käitumine kujutab endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist (vt RKKKo-d nr 3-1-1-97-12 p 11, 3-1-1-4-04 p 10.4). 11.1.2 Käesolevas kaasuses tuleb seda teoühtsust ringkonnakohtu hinnangul vaieldamatult jaatada. Nimelt realiseeris P.-M. Popandopulo kuritegeliku ühenduse liikmeks olemise kestel KarS § 3891 lg-s 1 kriminaliseeritud koosseisu samade tegudega, s.o neid ei ole võimalik lahutada kaheks eraldiseisvaks teoks õiguslikus mõttes. Kõrvaltvaatajale on tegemist ilmselgelt ühtse tervikliku 20 käitumisaktiga, s.o ühe teoga karistusõiguse mõttes. Ehk siis süüdistatava karistuse osas tähendab see seda, et temale üksikkaristusi ei mõisteta ja järelikult ei saa neid ka liita (vt RKKKo nr 3-1-1-24-03). P.-M. Popandopulo tuleb küll mõlema osundatud paragrahvi järgi süüdi tunnistada, kuid karistuse peab talle mõistma vaid raskeimat karistust ette nägeva paragrahvi, s.o KarS § 255 lg 1 järgi, mis seab sanktsiooniraamideks 3-12-aasta pikkuse vangistuse. Samuti tuleb silmas pidada sedagi, et kuigi KarS § 63 lg 1 alusel mõistetakse süüdistatavale karistus ühe süüteokoosseisu alusel, ei tohi ära unustada, et paralleelselt pani ta toime ka teise kuriteo. 11.2 Käesolevast selgub aga seegi, et maakohtu poolne minetus ei ole kaasa toonud süüdistatava olukorra raskendamist, kuivõrd mõistes ebaõigesti süüdistatavale küll kaks karistust, liitis kohus need edasiselt KarS § 64 lg 1 alusel absorptsiooni- ehk neeldumispõhimõtet arvestades ning luges KarS § 3891 lg 1 järgi mõistetud karistuse kaetuks KarS § 255 lg 1 järgi mõistetuga. Sellegipoolest tuleb esimese kohtuastme viga apellatsioonimenetluses paranda. Seda tehes kontrollib ringkonnakohus alljärgnevalt, kas maakohus on põhjendatult karistanud P.-M. Popandopulot KarS § 255 lg 1 järgi alammäära lähedase karistuse, s.o 4 aasta pikkuse vangistusega. 11.2.1 Ringkonnakohus leiabki, et esimene kohtuaste selline toimimisviis on veatu, s.o kohus on võtnud aluseks sanktsiooni keskmise määra, arvestanud P.-M. Popandopulo süü suurust mõjutavana süüdistatava arvestatavat positsiooni kuritegelikus ühenduses (samuti seda, et ta ei olnud kuriteoplaani initsiaator) ning seda, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Selliselt temale 4 aasta pikkuse vangistuse mõistmine on igati jälgitav. Tegelikult peab ära märkima, et maakohtu vastavatele seisukohtadele apellatsioonidest vastuväiteid ka ei leia. P.-M. Popandopulo märkused hõlmavad peaasjalikult temale KarS § 3891 lg 1 järgi mõistetud karistust ja rahulolematust on ta väljendanud ka seoses tema hinnangul katseaja ülemäärase pikkusega. Mis puutub aga vandeadvokaat A. Sirendi edasikaebust, siis tema ei väida, et P.-M. Popandopulole karistuse mõistmisel oleks kohus väljunud kohtupraktikas omaks võetud põhimõtetest. 11.3 Kaitsja ainuke argument puudutab asjaolu, et P.-M. Popandopulole mõisteti hoopis tagasihoidlikuma rolli eest rangem karistus kui Tartu Maakohtu 29.04.2015 otsusega kriminaalasjas 1-15-1100 süüdi tunnistatud R.O. ile ja MV. le. 11.3.1 Ringkonnakohus märgib vandeadvokaadi väitele vastuseks kõigepealt, et kuivõrd käesolevas kriminaalasjas ei lahendatud R.O. i ega MV. süüküsimust, on nendele mõistetud karistustele viitamine asjakohatu. Teiseks on kaitsja selline toimimisviis seda arusaamatum, et tema apellatsioonist selguvalt peab ta R.O. ile ja MV. le Tartu Maakohtu 29.04.2015 kokkuleppemenetluses tehtud otsusega mõistetud karistusi karistuspraktikast hälbivaiks. 11.3.2 Samas peab kriminaalkolleegium aga siinkohal siiski vajalikuks selgitada kohtupraktikas aktsepteeritud lähenemist, mille kohaselt on kokkuleppemenetluse olemusega täielikult kooskõlas, et selle läbirääkimiste käigus teeb prokurör teatavaid järeleandmisi nii kindlakstehtud faktiliste asjaolude karistusnormi alla subsumeerimisel kui ka süüdistatavale karistuse liigi ja määra valikul (vt RKKKm 3-1-1-96-09 p 9). Iseenesest mõistetavalt ei saa prokuratuuri poolt kokkuleppemenetluses taotletav karistus küll olla oluliselt kergem karistusest, mida prokurör taotleb kokkuleppe sõlmimisest keeldunud süüdistatavale (s.o vastasel juhul ei osutuks karistamise aluseks mitte isiku süü, vaid menetlusliigi valik), kuid ringkonnakohtu hinnangul mingistki säärasest vahetegemisest praeguses menetluses rääkida ei saa. 11.4 Pöördudes aga tagasi P.-M. Popandopulo enda apellatsiooni juurde, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks ka tema etteheidet KarS § 73 lg 3 alusel määratud katseaja pikkuse osas. Nimelt tuleb sellel kohal tähele panna, et vastavalt kohtupraktikas välja kujunenud seisukohale peab katseaeg igal juhul olema mõistetud vangistusest pikem. Ehk siis mõistes P.-M.
lg 1 järgi karistuseks 4 aasta pikkuse vangistuse, toimis kohus temale 5 aasta pikkust katseaega ette nähes korrektselt siingi ning kohtuotsusest selguvalt arvestas ka temal kehtivate kriminaalkaristuste 21 puudumist ja tema isikut iseloomustavaid asjaolusid. Veel ei saa mainimata jätta, et kuivõrd süüdistatava ainsaks kohustuseks KarS § 73 lg 3 alusel määratud katseajal on uute kuritegude toimepanemisest hoidumine, siis jäävad tema vastuväited katseaja pikkusele ühelt poolt mõnevõrra arusaamatuteks ja teisalt mõningaid kahtlusi tekitavateks. V
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.