← Eesti

3-15-2784/24

Obsah (4)§ 184§ 182§ 116§ 108

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Haldusasi 3-15-2784 13. juuni 2016 Kadri Palm Betoner OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10. au

§ 184lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 182lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti (MTA)
  2. augusti 2015 maksuotsusega nr 12.2-3/029969-27 kohustati Betoner OÜ-d (endine ärinimi Marico Betoon OÜ) tasuma maksusumma 47 392 eurot 61 senti (I kd, tl-d 21-24). 3-15-2784 Maksuotsuse põhjenduste kohaselt ei müünud Liivimaa Grupp OÜ kaebajale armatuurrauda ega ehitusteenust, Bestrem Team OÜ ei osutanud kaebajale ehitusteenust ja Red Connection OÜ ei müünud kaebajale armatuurrauda. Seega ei olnud kaebajal õigust arvestada nendelt tehingutelt sisendkäibemaksu. Maksuotsuse kohaselt teadis kaebaja, et Liivimaa Grupp OÜ, Bestrem Team OÜ ja Red Connection OÜ arvete alusel ei saadud kaupa ega teenuseid. Kaebaja ei andnud MTA-le sellist teavet, mis annaks võimaluse hinnata, kas osa ettevõttest välja viidud rahast on tegelikult mingil moel kasutatud kaebaja ettevõtluses. Seega maksustati kõik Liivimaa Grupp OÜ-le tehtud väljamaksed summas 83 202 eurot 37 senti, Bestrem Team OÜ-le tehtud väljamaksed summas 14 947 eurot 20 senti ja Red Connection OÜ-le tehtud väljamaksed summas 13 104 eurot tulumaksuga.
  3. MTA jättis
  4. oktoobri
  5. a vaideotsusega nr 6-1/3001-2 kaebaja
  6. septembri
  7. a vaide rahuldamata (I kd, tl-d 25-27).
  8. Betoner OÜ esitas
  9. novembril 2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (I kd, tl-d 3-5).
  10. Tallinna Halduskohus andis
  11. novembri 2015 määrusega kaebuse vastavalt kohtualluvusele üle Tartu Halduskohtule (I kd, tl-d 47-48). Tartu Halduskohus võttis
  12. detsembri 2015 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA (I kd, tl 54).
  13. Vastustaja esitas
  14. jaanuaril 2016 vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda (I kd, tl 56-59). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
  15. Kaebaja taotleb MTA
  16. augusti
  17. a maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamist, põhjendades oma kaebust järgmiselt. 1) Metallarmatuuri tarned Liivimaa Grupp OÜ-lt on tõendatud, sealjuures ei ole kaebaja rikkunud seadusest tulenevaid nõudeid või äris tavapärast hoolsust tehingu vastaspoole kontrollimisel ja tehingu dokumenteerimisel. 2) Kaebaja ei ole tellinud ise metalli transporti, vaid ostis metalli koos kohaleveoga. Seega ei kuulu kaebaja hoolsuskohustuse hulka tarneahelas osalenud isikute poolt veoselehtede täitmise korrektsuse kontrollimine. Seadusest ei tulene, et kauba ostja peaks kontrollima metallarmatuuri soetamisel temale mitteallutatud tarneahelas dokumentide vormistamise korrektsust. Vastavaid nõudeid ei saa esitada ka äris tavapärase hoolsuse pinnalt. 3) Kaebajal puudub nii tehniline kui ka õiguslik pädevus kontrollida isikute allkirjade õigsust, mistõttu ei saa kaebaja tuvastada, kas Liivimaa Grupp OÜ koostatud saatelehel on Arnold Gutmani allkiri või mitte. Seda ei saa temalt ka nõuda, sest tegemist ei ole puudusega, mis oleks ilmne. Saatelehtedel ei ole nende allkirjastajaks märgitud A. Gutmani, mistõttu on maksuhalduri tuginemine võimalikule saatelehtede ebaehtsusele ennatlik ja põhjendamatu. 4) Kaebaja hoolsuskohustus ei hõlma saatelehel oleva allkirja õigsuse kontrollimist ning olukorras, kus kauba saatjaks oli märgitud Liivimaa Grupp OÜ, kellelt oli kaebaja 2 3-15-2784 metallarmatuuri tellinud, puudus kaebajal mõistlik põhjus kahelda selles, kes talle armatuuri müünud ja tarninud on. 5) Kaebaja on esitanud koos eriarvamusega metallarmatuuri sertifikaadid, mille olemasolule ei ole maksuhaldur mingit tähelepanu pööranud. See kinnitab, et eriarvamuse sisulist analüüsi ei ole maksuhalduri poolt toimunud ning ärakuulamisõiguse andmine on olnud formaalne. 6) Kaebaja leiab, et kuna ta on kontrollinud Liivimaa Grupp OÜ käibemaksukohuslust, mis algas
  18. mail
  19. a ja lõppes
  20. detsembril
  21. a ning seda, et ta sõlmis kauba tarnimiseks kokkulepped just Liivimaa Grupp OÜ-ga, siis on ammendunud tema hoolsuskohustus ning puudusi Liivimaa Grupp OÜ asjaajamises, sealhulgas maksude deklareerimisel ja tasumisel, ei saa võtta aluseks kaebaja maksustamisel. 7) Ei saa nõustuda maksuhalduri järeldusega, et Bestrem Team OÜ ei osutanud kaebajale ehitusteenust. Seda kasvõi põhjusel, et maksuotsus kordab kontrollakti selgitust: „(arvel kirjas: tööd vastavalt aktile, akt puudub)“, kuid kaebaja on koos eriarvamusega arve aluseks olnud akti esitanud. 8) Kaebaja hoolsuskohustuse hulka ei kuulu alltöövõtjate asjaajamise korraldamine, mistõttu see, kui hoolsalt ning dokumenteeritult Bestrem Team OÜ oma tegevust korraldas, ei saa olla kaebaja maksukohustuse suurendamise aluseks. 9) Kaebaja esitas koos vaidega maksuhaldurile e-kirja tellimuse ja Red Connection OÜ poolse ettemaksuarve edastamise kohta
  22. novembrist
  23. a., mis langeb kokku eriarvamusega esitatud CMR-il kajastatud andmetega. Seega on usutavalt põhjendatud ja tõendatud, et kauba müüjaks oli Red Connection OÜ. 10) Kuivõrd Liivimaa Grupp OÜ-lt, Bestrem Team OÜ-lt ja Red Connection OÜ-lt kauba soetamine ning teenuste ostmine on olnud tegelik ja tehingute tingimused vastavad arvetel näidatutele, on maksuhalduri poolt põhjendamatult määratud kaebajale täiendav tulumaks. Täiesti põhjendamatu on maksuhalduri poolt eelnimetatud isikute poolt pärast arvete tasumist tehtud toimingute sidumine kaebaja tegevusega, kuivõrd äriühingu sisesuhetes vastutab tehingute õiguspärasuse eest selle juhatus, mitte koostööpartner. Seega on meelevaldne laiendada kahtlusi vastavate toimingute ja tehingute osas.
  24. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Vastustaja hinnangul on kaebuse esitaja maksukohustuse muutmisega seonduvad asjaolud piisava põhjalikkusega välja toodud vaidlusaluses
  25. augusti
  26. a maksuotsuses (p-d 2 ja 3) ning selle lahutamatuks osaks olevas
  27. juuli
  28. a kontrollaktis (p 1). Vastustaja jääb eelviidatud dokumentides väljendatud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Vastustaja lisab järgmised põhjendused. 1) Kontrollaktis (p 1.1.2) on maksuhaldur põhjendanud kaebaja ja Liivimaa Grupp OÜ vaheliste tehingute mittetoimumist mh sellega, et puuduvad andmed kauba transportimise kohta kaebaja objektidele, kaebaja projektijuhi Jaanus Peeti ja Marko Mägi seletused on vastuolulised küsimuses, kes tellis kauba Liivimaa Grupp OÜ-st, lisaks ei teadnud J. Peet, mitu koormat metalli toodi Liivimaa Grupp OÜ-st ja ei osanud vastata, kes olid metalli tarnijad novembris ja detsembris
  29. a. Peatöövõtja OÜ Nordlin Ehitus juhatuse esimees ja objektijuht on ümber lükanud J. Peeti väite, et Liivimaa Grupp OÜ-lt ostetud metall viidi Mustamäe Reaalgümnaasiumi, Narva mnt 63 ja Katusepapi 12 objektile. Lisaks puudusid metalli ostu3 3-15-2784 müügiga kaasasolevad tavapärased saatelehed, veoselehed ja metallisertifikaadid ja ostumüügileping. Seda, et kaebaja ei kasutanud objektidel Liivimaa Grupp OÜ-lt ostetud metalli, tõendab peatöövõtja esindaja Kuido Konseni vastus, mille kohaselt Mustamäe Reaalgümnaasiumi ehitusel teostas kaebaja väga vähesel määral töid ning selle töö jaoks ei olnud vaja armatuurrauda. Lisaks nähtub peatöövõtja seletusest, et Katusepapi 12 objektile tarnitud armatuurraud on pärit Balti Terase Metallitööd OÜ-st ning teistele objektidele ei ole armatuurrauda tarnitud. 2) Maksuhalduri järeldust, et Liivimaa Grupp OÜ ei teostanud
  30. detsembri 2014 arvel näidatud töid, tõendab ka eelnimetatud äriühingu poolt kaebuse esitajale väljastatud arve üldsõnalisus, kuna sealt ei selgu mida ja millisel objektil tehti, lisaks puudub tööde loetelu; peatöövõtjal puudub igasugune info Liivimaa Grupp OÜ kohta; kaebuse esitaja projektijuhi J. Peeti ja M. Mägi seletused on vastuolulised küsimuses, kes tellis kauba Liivimaa Grupp OÜ-st; Liivimaa Grupp OÜ-l puudusid arvel näidatud tööde tegemiseks vajalikud töötajad ning kuna ehitusmaterjalide kaupluste vastustest selgub, et Liivimaa Grupp OÜ ei ole ehitusmaterjale ja tööriistu neilt ostnud, siis Liivimaa Grupp OÜ-l puudusid vajalike tööde tegemiseks ehitusmaterjalid ning tööriistad. 3) Liivimaa Grupp OÜ ei tegelenud ettevõtlusega maksustamisperioodidel, kui ta väljastas kaebajale vaidlusalused arved, sest äriühingu majandusaasta aruanne on viimati esitatud
  31. a, äriühingul puudub registreering majandustegevuse registris, äriühingu juhatuse liige on pärast maksuhalduri poolt alustatud kontrolli vahetunud ning uus juhatuse liige ei tea midagi äriühingu tegevusest ja on juhatuse liikmeks saamise päeval kõik äriühingu dokumendid ära kaotanud. Muuhulgas on äriühing maksuhalduri
  32. detsembri 2014 otsusega kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist. Kaebuse esitaja poolt Liivimaa Grupp OÜ-le kantud raha on edasi kantud Evdicom OÜ pangakontole ja seejärel sularahas automaadist välja võetud. 4) Kaebaja poolt viidatud üleandmise-vastuvõtu akti arvestamine maksuotsuse tegemisel nähtub ka maksuotsuse p-st 3.4, millele on kaebaja tegelikult viidanud ka oma kaebuses. Asjaolust, et maksuhaldur ei pidanud vajalikuks vastata detailselt kõigile eriarvamuses esitatud täiendavatele selgitustele tehingu asjaolude kohta ei saa järeldada seda, et maksuhaldur nende selgitustega ei tutvunud ning nende kaalukust ei hinnanud. Maksuotsusest nähtub, et eriarvamus ei sisaldanud ühtegi väidet, mis annaks alust kontrollaktis toodud järelduste muutmiseks. Seega ei mõjutanud kaebaja eriarvamuse väited maksuhalduri lõppjäreldust. Asjaolu, et kaebaja maksuhalduri seisukohtadega eriarvamuse käsitlemisel ei nõustu, ei saa kinnitada maksuhalduri poolt uurimiskohustuse rikkumist. 5) Maksuhaldur on kontrollaktis (p 1.2.2) leidnud, et Bestrem Team OÜ ei osutanud teenust kaebajale ning seda järeldust on maksuhaldur põhjendanud muuhulgas sellega, et J. Peet, kes M. Mägi seletuse kohaselt tegeleb tööde juhtimise ning kaupade ja teenuste soetamisega, ei teadnud midagi Bestrem Team OÜ-st, peatöövõtja ei teadnud Bestrem Team OÜ-d ning Bestrem Team OÜ-le ei ole Narva mnt 63 objekti parklas parkimiseks väljastatud parkimisluba. Bestrem Team OÜ-l puudub registreering majandustegevuse registris, äriühingu juhatuse liige on vahetunud maksukontrolli ajal ning äriühing on kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist ettevõtluse puudumise tõttu. Bestrem Team OÜ esindaja seletused on vastuolus J. Peeti seletusega ning Bestrem Team OÜ ei osanud selgitada arvel näidatud töid ja nimetada töötajaid ning Bestrem Team OÜ väide, et töötajad olid Liivimaa Grupp OÜ-st, ei vasta tegelikkusele, kuna Liivimaa Grupp OÜ-l puudusid Eestis töötajad. Kaebaja poolt Bestrem Team OÜ pangakontole kantud raha on samal ja järgneval päeval sularaha automaadist välja võetud. 4 3-15-2784 6) Kuna ühelgi CMR-il ei ole Red Connection OÜ nime, aadressi ega muid Red Connection OÜ-ga seostatavaid andmeid, ei saa maksuhaldur neid pidada kaebaja poolt esitatud väite (Red Connection OÜ on müünud kaupa kaebuse esitajale ning selle kohta on esitatud ka tarneahelat tõendav CMR saateleht) tõenduseks. Järeldust, et Red Connection OÜ ei müünud kaebajale kaupa, on maksuhaldur põhjendanud (kontrollakti p 1.3.2) muuhulgas sellega, et peatöövõtja seletuse kohaselt toodi armatuuri Katusepapi 12 objektile kaks korda ning see oli tarnitud Balti Terase Metallitööd OÜ-st ning Red Connection OÜ kohta puudus peatöövõtjal igasugune info. Red Connection OÜ juhatuse liige Aleksander Vainik on
  33. detsembril 2014 väitnud, et kaebajaga ei ole mingeid tehinguid olnud. Red Connection OÜ on
  34. aprillil 2015 maksuhaldurile esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid metalli paiknemise kohta AL-Keder OÜ laos, sest viimane on maksuhaldurile teatanud, et Red Connection OÜ ei ole selles laos kunagi kaupa hoidnud. Red Connection OÜ on maksuhalduri
  35. oktoobri
  36. a otsusega kustutatud käibemaksukohustuslaste registrist, kuna äriühing ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. Kaebuse esitaja on Red Connection OÜ pangakontole kandnud 13 104 eurot, millest 4 euro võrra väiksem summa on järgmisel päeval edasi kantud Liivimaa Grupp OÜ pangakontole. 7) Maksuotsuses ei ole kaebajale hoolsuskohustuse rikkumist ette heidetud. Kontrollimenetluses teatavaks saanud asjaolusid ja kogutud tõendeid hinnates on maksuhaldur asunud seisukohale, et tuvastatud on see, et kaebaja oli teadlik sellest, et Liivimaa Grupp OÜ, Bestrem Team OÜ ja Red Connection OÜ ei olnud talle kauba müüjaks ja teenuse osutajateks. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  37. Kaebaja esitas kohtule kaebuse MTA
  38. augusti 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029969-27 tühistamiseks.
  39. Kohus leiab, et maksuotsus on õiguspärane ja kaebaja väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maksuhaldur on tuginenud asjakohastele õigusnormidele, esitanud maksuotsuses ja selle osaks olevas kontrollaktis tõendite analüüsi ja järeldused ning vastanud kaebaja eriarvamuse väidetele. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohtadega. Kuna kaebuse väited kattuvad suuresti kontrollakti peale esitatud eriarvamusega ja kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud uusi tõendeid, tugineb kohus kooskõlas halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 165 lg-ga 2 ka maksuotsuse ja selle osaks oleva kontrollakti põhjendustele neid kõiki üle kordamata, märkides kaebusele vastuseks järgmist.

  1. Käesolev vaidlus on asja materjalidest nähtuvalt saanud alguse sellest, et MTA kontrollis
  2. veebruari
  3. a korralduse nr 12.2-3/029969-1 alusel kaebaja maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil november kuni detsember 2014 (I kd, tl 107). Kontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohalt tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud kajastati
  4. juuli
  5. a kontrollaktis nr 12.2-3/029969-26, mis on
  6. augusti
  7. a maksuotsuse lahutamatuks osaks (I kd, tl-d 65-70). Kaebaja esitas
  8. juulil 2015 kontrollaktile vastuväited (I kd, tl-d 79-81). Kuna kaebaja vastuväited ei lükanud ümber kontrollakti seisukohti, koostas MTA
  9. augustil 2015 maksuotsuse nr 12.2-3/029969-
  10. Kõik kontrollakti põhjendused on ka maksuotsuse põhjendused. Kontrollaktis on põhjendatud kaebajale maksude määramist koos viidetega tõenditele. Kontrollakti ja maksuotsuse põhjendused moodustavad terviku ning tervikuna on maksuotsusele esitatavad põhjendamise minimaalsed nõuded täidetud. MTA
  11. augusti 2015 maksuotsuses sisalduvad maksude 5 3-15-2784 määramise põhimotiivid ja maksuhalduri lõppjäreldused ning maksuotsus on arusaadav ja jälgitav.
  12. Maksuhaldur leidis kontrolli käigus kogutud tõendeid koosmõjus ja vastastikuses seoses analüüsides, et - kaebajal ei olnud õigust kontrollitaval perioodil kajastada käibemaksuarvestuses Liivimaa Grupp OÜ arvetel (
  13. novembri 2014 arve nr 13.11.2014;
  14. novembri 2014 arve nr 17.11.2014;
  15. novembri 2014 arve nr 19.11.2014;
  16. novembri 2014 arve nr 25.11.2014;
  17. detsembri 2014 arve nr 3.12.2014;
  18. detsembri 2014 arve nr 18.12.2014) märgitud käibemaksu. Liivimaa Grupp OÜ ei müünud kaebajale armatuurrauda ega ehitusteenust, seega ei olnud kaebajal õigust arvestada sisendkäibemaksu summas 13 867 eurot 5 senti. Viidatud arvete alusel viidi ettevõttest alusetult välja raha summas 83 202 eurot 27 senti, millelt tuleb tasuda tulumaksu 21 630 eurot 25 senti. - Kaebajal ei olnud õigust kontrollitavatel perioodidel kajastada käibemaksuarvestuses Bestrem Team OÜ arvel märgitud käibemaksu. Maksustamisperioodil november 2014 deklareeris kaebaja Bestrem Team OÜ
  19. novembri 2014 arve nr 30.11.2014 alusel sisendkäibemaksu 2491 eurot 20 senti. Selle arve alusel viidi jaanuaris 2015 ettevõttest alusetult välja raha summas 14 947 eurot 20 senti, seega tuleb kaebajal tasuda tulumaksu 3736 eurot 80 senti. - Kaebajal ei olnud õigust kontrollitavatel perioodidel kajastada käibemaksuarvestuses Red Connection OÜ arvel märgitud käibemaksu. Maksustamisperioodil november 2014 deklareeris kaebaja Red Connection OÜ
  20. novembri 2014 arve nr 12 alusel sisendkäibemaksu 2184 eurot. Selle arve alusel viidi ettevõttest alusetult välja raha summas 13 104 eurot (novembris 2014), seega tuleb kaebajal tasuda tulumaksu 3483 eurot 34 senti.
  21. Väljakujunenud Euroopa Kohtu praktika kohaselt kujutab maksukohustuslaste õigus arvata tasumisele kuuluvast käibemaksust maha sisendkäibemaksu, mille nad on tasunud saadud kaupade või teenuste eest, endast liidu õigusnormidega kehtestatud ühise käibemaksusüsteemi aluspõhimõtet (vt eelkõige
  22. oktoobri
  23. a otsus kohtuasjas C‑78/00: komisjon vs. Itaalia, EKL 2001, lk I‑8195, p 28;
  24. juuli
  25. a otsus kohtuasjas C‑25/07: Sosnowska, EKL 2008, lk I‑5129, p 14, ja
  26. juuni
  27. a otsus liidetud kohtuasjades C‑80/11 ja C‑142/11: Mahagében ja Dávid, p 37). Samas võib valearvete või valedeklaratsioonide esitamine nagu igasugune muu tõenditega manipuleerimine takistada maksu täpset sissenõudmist ja seega kahjustada ühise käibemaksusüsteemi tõrgeteta toimimist (Euroopa Kohtu
  28. detsembri
  29. a otsus asjas C‑285/09, p 48). Käibemaksuseaduse (KMS) § 29 lg 3 p-st 1 tulenevalt on sisendkäibemaksu arvestamise eelduseks see, et tehingu esemeks olev kaup või teenus on soetatud teiselt maksukohustuslaselt. KMS § 29 lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks ja § 31 lg 1 kohaselt arvatakse teiselt registreeritud maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha sama seaduse § 37 nõuete kohase arve alusel. KMS eelnimetatud sätetest tulenevalt on sisendkäibemaksuna lubatud maha arvata üksnes selline käibemaks, mille kohta on olemas nõuetekohane arve ning arvel märgitud majandustehingud on arve väljastaja ja arve saaja vahel ka tegelikkuses aset leidnud. Seega ei piisa sisendkäibemaksu mahaarvamiseks üksnes arve formaalsest nõuetekohasusest.
  30. Praeguses asjas on maksuhaldur seadnud kahtluse alla kauba ja teenuse olemasolu. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur nende järeldusteni jõudnud tõenditeta, vaid on tuginenud kaebaja 6 3-15-2784 ja kolmandate isikute seletustele ning kontrolli käigus kogutud teabele koosmõjus. Kohus ei nõustu kaebaja väidetega, et metallarmatuuri tarned Liivimaa Grupp OÜ-lt on tõendatud, Bestrem Team OÜ osutas kaebajale ehitusteenust ja kaebaja ostis
  31. a novembris Red Connection OÜ-lt metalli. Tõendid kogumis kinnitavad otse vastupidist.
  32. Ka Euroopa Liidu kohus on
  33. juuli
  34. a otsuses liidetud kohtuasjades C‑439/04 ja C‑440/04, p-des 56-59 selgitanud, et maksukohustuslast, kes teadis või pidi teadma, et ostes osales ta tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega, tuleb pidada kuuenda direktiivi seisukohalt osaliseks selles pettuses ja see ei sõltu sellest, kas ta sai kaupade edasimüümisest kasu või ei. Tegelikult aitab sellisel juhul maksukohustuslane pettuse korraldajaid ning muutub seetõttu ka ise selles kaasosaliseks. Lisaks sellele takistatakse sellise tõlgendusega pettusi, kuna see raskendab nende toimepanemist. Seega peab keelduma mahaarvamise lubamisest, kui objektiivsete tõendite alusel on tõendatud, et maksukohustuslane teadis või pidi teadma, et ta osales ostes tehingus, mis oli seotud käibemaksupettusega ja et see tehing ei vasta maksukohustuslase, kes sellena tegutseb, tehtud kaubatarnete ja majandustegevuse mõistete objektiivsetele kriteeriumidele.
  35. Käesolevas asjas on maksuhaldur seisukohal, et kaebaja teadis, et ei ole Liivimaa Grupp OÜ arvete alusel armatuurrauda ega ehitusteenust saanud. Kohus nõustub maksuhalduriga. Seda järeldust kinnitavad koosmõjus järgmised asjaolud. Puuduvad andmed metalli transportimise kohta kaebaja objektidele. Kaebaja poolt
  36. a novembri käibedeklaratsioonil näidatud ost Liivimaa Grupp OÜ-lt erineb Liivimaa Grupp OÜ deklaratsiooni andmetest. M. Mägi ja J. Peeti seletused on vastuolulised. J. Peet ei teadnud, kes leidis tehingupartneriks Liivimaa Grupp OÜ, kes tellis sealt kauba, mitu koormat metalli toodi. J. Peet esitas valeandmeid. Tema vastuse kohaselt viidi Liivimaa Grupp OÜ-lt ostetud metall novembris-detsembris 2014 Mustamäe Reaalgümnaasiumi, Narva mnt 63 ja Katusepapi 12 objektidele. Peatöövõtja OÜ Nordlin Ehitus objektijuht K. Konsen ja juhatuse esimees Ü. Older lükkavad need väited ümber, selgitades, et kaebaja ei olnud nende koostööpartner (I kd, tl 216). Ka objektijuht Jan Kalberg on selgitanud, et Marico Betoon OÜ ei ole Narva mnt 63 objektil töid teostanud, betoonitööde leping oli OÜ-ga Marico Invest, kellega tööd lõppesid
  37. a oktoobris (I kd, tl-d 218p, 223). Lepinguline partner oli Marico Invest OÜ, kes teostas novembris ja detsembris töid väga vähesel määral (lifti šahti lae betoneerimine, mille jaoks armatuurrauda ei olnud vaja). Liivimaa Grupp OÜ töötajatest ei tea OÜ Nordlin Ehitus midagi. Kaebajal puuduvad metalli ostu-müügiga kaasasolevad tavapärased dokumendid. Liivimaa Grupp OÜ arve teostatud tööde kohta on üldsõnaline, arvelt ei selgu mida ja millisel objektil tehti, tööde loetelu puudub.
  38. Kohus leiab, et maksumenetluses kogutud tõenditega on tuvastatud müüjate reaalse majandustegevuse puudumise. Sellele, et Liivimaa Grupp OÜ puhul ei ole tegemist reaalset majandustegevust omava äriühinguga, viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) Liivimaa Grupp OÜ jättis tõendamata Eestis ettevõtlusega tegelemise, mistõttu äriühing kustutati MTA
  39. detsembri 2014 otsusega käibemaksukohustuslaste registrist (I kd, tl 133); 2) äriühing ei vaidlustanud seda MTA otsust; 3) osaühing jättis MTA-le esitamata maksustamisperioodide november ja detsember 2014 dokumendid; 4) Liivimaa Grupp OÜ on äriregistri teabesüsteemi andmetel esitanud ainult
  40. a majandusaasta aruande; 5) äriühingul puudub majandustegevuse registris registreering; 6) alates
  41. veebruarist 2015 on osaühingu juhatuse liikmeks vormistatud Valery Mukhin, kes ei tea ühtegi maksuseadust ega tea, kas Liivimaa Grupp OÜ on käibemaksukohustuslane (II kd, tl-d 58-59). A. Gutman, saades teada MTA poolt alustatud kontrollist, taandas end juhatuse liikme kohalt. V. Mukhin väitis, et kaotas samal päeval, kui ta firma ostis, saadud dokumendid. Tegelikult ei ole V. Mukhin äriühingut ostnud, 7 3-15-2784 äriregistri b-kaardil on osanik endiselt A. Gutman. Äriühingut ei saa müüa, kuna b-kaardil on keelumärge; 7) Liivimaa Grupp OÜ-l puudusid ehitusmaterjal ja tööriistad; 8) Liivimaa Grupp OÜ ei ole töid teostanud, sest puuduvad andmed töid teostanud töötajate kohta. A. Gutmani seletuse kohaselt rentis Liivimaa Grupp OÜ Lätist tööjõudu, kuid ei osanud nimetada Läti äriühingu nime, kellelt tööjõudu rentis (I kd, tl-d 158-161).
  42. Eelnevat arvesse võttes leiab kohus, et nõustuda ei saa kaebajaga, et CMR-saatelehtedel sisalduvad andmed on piisavad kauba ostmise tõendamiseks. Riigikohus on korduvalt märkinud, et vastuolulisi tõendeid tuleb hinnata nende kogumis ja otsustada, millised tõendid on veenvad ja tuleb otsuse tegemisel aluseks võtta ning millised tõendid jätta asja lahendamisel kõrvale kui ebausaldusväärsed (Riigikohtu
  43. veebruari
  44. a otsus asjas nr 3-3-1-83-13, p 13 ja seal viidatud kohtupraktika).
  45. Maksuhaldur on seisukohal, ja kohus nõustub MTA-ga, et kaebaja teadis, et Bestrem Team OÜ arve alusel ei saadud ehitusteenuseid. Seda järeldust kinnitavad koosmõjus järgmised asjaolud. M. Mägi
  46. veebruari 2015 seletuse (I kd, tl-d 112-114) kohaselt tegeleb Marico Betoon OÜ-s tööde juhtimisega, kaupade ja teenuste soetamisega ning dokumentide vormistamisega projektijuht J. Peet. Nimetatud isik ei tea Bestrem Team OÜ-st midagi – ta ei ole suhelnud selle äriühinguga ja tal puudub teave, et kaebaja on ostnud kaupa või teenust sellelt äriühingult. Bestrem Team OÜ arve on üldsõnaline, arvelt ei selgu, millised tööd tehti ja milliselt objektil tööd tehti. Marico Betoon OÜ-st ei andnud keegi infot, mis teenust arve alusel osteti. Peatöövõtja OÜ Nordlin Ehitus on vastavalt ehitusseadusele ehitustegevust dokumenteerinud (alltöövõtja ja peatöövõtja ehituspäevikud, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid). Kooskõlastatud alltöövõtjaks on kaebaja, Bestrem Team OÜ kohta info puudub. Narva mnt 63, Tallinn oli registreeritud parkimine AS Ühisteenused parklas. Selles parklas ei olnud Bestrem Team OÜ-l luba parkimiseks.
  47. Sellele, et Bestrem Team OÜ puhul ei ole tegemist reaalset majandustegevust omava äriühinguga, viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1) Bestrem Team OÜ jättis tõendamata Eestis ettevõtlusega tegelemise, mistõttu kustutati äriühing MTA
  48. märtsi
  49. a otsusega käibemaksukohustuslaste registrist (III kd, tl 49); 2) osaühing seda MTA otsust ei vaidlustanud; 3) äriühing jättis MTA-le esitamata maksustamisperioodide november ja detsember 2014 dokumendid; 4) äriühing ei ole MTA-le kättesaadav, äriregistri b-kaardi andmetel on alates
  50. veebruarist 2015 juhatuse liige lätlane Aleksadrs Danelevičius; 5) äriühingul puudub registreering majandustegevuse registris; 6) Bestrem Team OÜ on näidanud
  51. a novembris ostu ainult Liivimaa Grupp OÜ-lt, kes ei tegelenud Eestis ehitustegevusega; 7) osaühing ei tõendanud kaebajaga tehingu toimumist – talle saadetud korraldus tuli postist tagasi hoiutähtaja möödumisel (III kd, tl-d 43-45); 8) Dmitri Fonin, kes oli äriühingu juhatuse liige
  52. märtsist 2013 kuni
  53. veebruarini 2015, ei osanud selgitada arvel näidatud töid – ta ei teadnud, milliseid töid tehti ja kes olid töötajad. D. Fonin vastas
  54. mai
  55. a vastuses, et Bestrem Team OÜ teostas töid Katusepapi objektil. Projektijuht oli A. Gutman ja töötajad Liivimaa Grupp OÜ-st (III kd, tl-d 47-48). Töö võttis vastu J. Peet ja tema teostas ka järelevalvet. A. Gutman ei ole kunagi projektijuht olnud ja J. Peet ei tea midagi Bestrem Team OÜ-st.
  56. Eeltoodud asjaolud kogumis on kaalukamad kaebaja väitest, et Bestrem Team OÜ osutas kaebajale ehitusteenust juba kasvõi sellel põhjusel, et maksuotsuses on märgitud, et arve aluseks olnud akt puudub, kuid tegelikult on see siiski olemas.
  57. Maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja teadis, et ei ole Red Connection OÜ arve alusel armatuurrauda saanud. Kohus nõustub maksuhalduriga. Seda järeldust kinnitavad koosmõjus 8 3-15-2784 järgmised asjaolud. Kaebaja ei ole esitanud dokumente, mis tavapäraselt kaasnevad metalliostuga. Juhatuse liige M. Mägi ja projektijuht J. Peeti vastused on vastuolulised. M. Mägi vastas
  58. veebruaril 2015, et Red Connection OÜ-st on ostetud ainult armatuurrauda, J. Peet suhtleb nendega kui tellitakse. J. Peet vastas
  59. aprillil 2015, et M. Mägi otsustas, et armatuurraud ostetakse Red Connection OÜ-lt. Armatuurrauda kasutati Katusepapi 12 objektil. Selle objekti peatöövõtjal OÜ-l Nordlin Ehitus puudub info Red Connection OÜ kohta. Ehituse dokumentidest ei nähtu infot armatuurraua ostmise kohta Red Connection OÜ-lt. Red Connection OÜ arve on hilisema kuupäevaga, kui on tehtud viimane betoneerimine – siis enam armatuurrauda ei kasutatud. OÜ Nordlin Ehitus
  60. juuni
  61. a vastuse kohaselt tarniti armatuuri Katusepapi 12 objektile kahel korral. Esimesel korral tõi kaebaja teistelt objektidelt jäägid ja teisel korral
  62. a novembris ning kogus oli 23 810 kg. Armatuurraud on dokumentide kohaselt tarnitud Balti Terase Metallitööd OÜ-st. Kaebaja raamatupidamises olev arve on kuupäevaga
  63. november 2014 – seega on arve väljastatud pärast MTA otsust Red Connection OÜ käibemaksukohustuslaste registrist välja arvata. Red Connection OÜ juhatuse liige A. Vainik selgitas
  64. detsembril 2014, et kaebajaga ei ole mingeid tehinguid tehtud.
  65. Sellele, et Red Connection OÜ puhul ei ole tegemist reaalset majandustegevust omava äriühinguga, viitavad järgmised asjaolud kogumis: 1)
  66. aprilli
  67. a seletuses esitas Red Connection OÜ MTA-le metalli ladustamise kohta valeandmeid; 2) Aleksandr Vainiku sõnul ei oma Red Connection OÜ dokumente (III kd, tl-d 69-70). Ta ei tea, millega äriühing on tegelenud. Seega ei ole tõendeid selle kohta, et tegemist on reaalsest majandustegevusest tulenevate rahaliste liikumistega; 3) äriühing jättis tõendamata Eestis ettevõtlusega tegelemise, mistõttu kustutati osaühing MTA
  68. novembri
  69. a otsusega käibemaksukohustuslaste registrist; 4) osaühing seda otsust ei vaidlustanud.
  70. Kohtu hinnangul on tuvastatud asjaolud kogumis piisavad, väitmaks, et kaebaja teadis, et vaidlusalustel arvetel näidatud teenuseid tegelikkuses ei osutatud ja kaupu ei ostetud. Kui tehingute ahelasse on ühe vahelülina kaasatud variühing, saab maksuhalduril tekkida põhjendatud kahtlus tehingute mittetoimumises. Maksuotsuses ei ole kaebajale ette heidetud maksupettuses osalemist ega väljendatud ka selgelt põhjendatud kahtlust, et kaebaja on osalenud maksupettuses. Kohus möönab, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril ka raske leida sellise pettuse kohta otseseid tõendeid, nt müüjale juhiste andmise kohta või müüja arvelduskontole tasutud raha kasutamise ja/või võimaliku tagastamise kohta ostjale. Arvestades maksumenetluses kogutud tõendeid, vaidlustatud maksuotsuses esitatud põhjendusi ja maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud seisukohti, saab kohtu hinnangul väita, et kaebaja teadis, et vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud ja kaupu ei ostetud. Ostja peaks teatud ulatuses kontrollima oma tehingupartnereid, veendumaks, et need on usaldusväärsed äripartnerid. Kohtupraktikas on juurdunud järjekindel seisukoht, et juhatuse liige peab olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi võtta osaühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib kaasa tuua vastutuse äriseadustiku § 187 lg 1 järgi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
  71. mai
  72. a otsus asjas nr 3-2-1-41-05, p 31 ja seal viidatud kohtupraktika). Kuigi maksuõigus üldjuhul ei pea oluliseks asjaolusid, mis jäävad väljaspoole maksuõigust, võivad ka eeltoodud tsiviilõiguse põhimõtted olla kohaldatavad maksuõiguses. Käibemaksu määramise aluseks ei ole küll hoolsuskohustuse eiramine, kuid käibemaksu saab määrata olukorras, kus kontrollimisel selgub, et vaidlusaluste tehingute puhul polnud teiseks pooleks isik, kes oleks saanud olla tegelik müüja, kusjuures kaebaja ei suuda oma hooletuse tõttu tõendada vastupidist ega oma heausksest käitumist (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi
  73. veebruari
  74. a otsus asjas nr 3-3-1-60-11, p 22). Maksuõigussuhetes oluliste 9 3-15-2784 hoolsusnõuete eiramine toob isikule kaasa riski, et tõendamiskoormuse üleminekul maksukohustuslasele ei suuda ta oma hooletuse tõttu tõendada, et tehingud väidetavatel tingimustel siiski toimusid. Käesolevas asjas esinevad kaebaja tegevuses tema pahausksust kinnitavad asjaolud ning nende majandustehingute kajastamisel raamatupidamises on kaebaja soovinud õigusvastaste tagajärgede esinemist. Sellises olukorras puudus kaebajal õigus kajastada maksuarvestuses Liivimaa Grupp OÜ, Bestrem Team OÜ ja Red Connection OÜ arvetel näidatud käibemaksu.
  75. Kaebaja arvates oli tulumaksu määramine õigusvastane kuna kauba soetamine ja teenuste ostmine Liivimaa Grupp OÜ-lt, Bestrem Team OÜ-lt ja Red Connection OÜ-lt on olnud tegelik. Kohus kaebajaga ei nõustu. Tulumaksu määramisel tugines maksuhaldur tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg-le 1 ja lg 2 p-le
  76. TuMS § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud, kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS §-dele 48–
  77. TuMS § 51 lg 2 p 3 sätestab, et ettevõtlusega mitteseotud kulu lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Raamatupidamise seaduse § 7 lg 1 kohaselt peavad raamatupidamise algdokumendil olema dokumendi nimetus ja number; koostamise kuupäev; tehingu majanduslik sisu; tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); tehingu osapoolte nimed; tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber.
  78. Riigikohtu halduskolleegium on
  79. mai
  80. a otsuses asjas nr 3-3-1-12-12 leidnud, et kui äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest, kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel (p 18). Ühtlasi on selles lahendis rõhutatud, et olukorras, kus kinnitust ei ole leidnud tegelik müüja ega ka kauba olemasolu, tuleb väljamakse täies ulatuses maksustada tulumaksuga. Sellisel juhul on maksustamise eesmärgiks ettevõtlusest välja viidud kasumi maksustamine ja see toimub TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaldamisel. Avades mõistet "ettevõtlusest välja viidud" märgitakse otsuses veel, et sel juhul saab kauba või teenuse eest väidetavalt makstud tasu äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks, sh nt töötasu maksmine töötajatele (p 19). TuMS § 51 lg 2 p 3 sisustades leitakse selles lahendis ühtlasi, et kui väljamaksed on tehtud (vari)äriühingutele, kuid reaalselt nende äriühingutega tehinguid toimunud ei ole, tuleb nimetatud väljamaksed maksustada, mille materiaalõiguslikuks aluseks on tõik, et arve ei vasta algdokumendi nõudele – arvele ei ole märgitud tegelik müüja ja arve ei kajasta reaalselt toimunud tehingut (p 20).
  81. Kohus leiab, et ka tulumaks on kaebajale õigesti määratud. Kaebaja ei andnud MTA-le sellist teavet, mis annaks võimaluse hinnata, kas osa ettevõttest välja viidud rahast on tegelikult mingil moel kasutatud kaebaja ettevõtluses. Seega tuli kõik Liivimaa Grupp OÜ-le tehtud väljamaksed summas 83 202 eurot 37 senti, Bestrem Team OÜ-le tehtud väljamaksed summas 14 947 eurot 20 senti ja Red Connection OÜ-le tehtud väljamaksed summas 13 104 eurot lugeda ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning täies ulatuses maksustada.
  82. MKS § 150 lg-s 1 sätestatakse, et maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Konkreetseid majandustehinguid kajastavad tõendid saavad algselt olla tehingu poolte valduses või neile teada. Maksuhalduri ülesanne on MKS § st 11 tuleneva uurimispõhimõtte kohaselt 10 3-15-2784 koguda tõendeid ja tuvastada maksukohustuse seisukohast tähtsad, seejuures nii maksukohustust suurendavad kui seda vähendavad asjaolud. Tallinna Halduskohus selgitas
  83. november
  84. aastal haldusasjas nr 3-13-567 tehtud otsuses, ja kohus nõustub nende selgitustega, et tõendada on üldjuhul võimalik aga positiivseid asjaolusid ehk mingisuguse sündmuse toimumist või teo tegemist. Negatiivse asjaolu ehk sündmuse mittetoimumise tõendamine ei ole üldjuhul võimalik ning selliste negatiivsete asjaolude esinemine on võimalik tuvastada sellest, et neile vastanduva positiivse asjaolu kohta ei ole piisavalt veenvaid tõendeid. Sellest tulenevalt on maksuhalduril ülesanne koguda oluliste olevate asjaolude kohta nii palju tõendeid kui võimalik ning kui need teda maksustamise aluseks olevate soorituste reaalse toimumise osas ei veena, põhjendada, miks need tõendid piisavad ei ole. Kui maksuhaldur seda teinud on, tuleb maksukohustuslasel MKS §-st 150 tulenevalt esitada tõendid, mis vastavat sooritust (positiivset asjaolu) kinnitavad. Ka käesolevas kohtumenetluses ei ole kaebaja esitanud uusi veenvaid tõendeid ega andnud maksumenetluse kogutud tõendite pinnalt selgitusi, mis veenaksid selles, et kaupa soetati ja teenuseid osutati. Kaebaja ei ole veenvalt põhjendanud, miks maksuhaldurile esitatud tõenditele antud hinnang on ebaõige. MKS § 150 ei jäta maksukohustuslasele võimalust vaidlustada maksuotsust üksnes väitega, et maksuhalduri kogutud tõendid ja tuvastatud asjaolud ei tõenda piisavalt mingisuguse negatiivse asjaolu esinemist.
  85. Kuna maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud, lasus kaebajal kohtumenetluses kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti (MKS § 150 lg 1, Riigikohtu otsus nr 3-31-3-09, p 20). Kaebaja ei esitanud kohtule uusi tõendeid ja kaebuse väited maksuotsuse tühistamiseks alust ei anna. Seega jääb kaebus rahuldamata. 29.

§ 108lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Otsus tehakse kaebaja kahjuks, kuid MTA ei ole esitanud menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmise taotlust. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.