Obsah (5)

§ 171§ 173§ 170§ 175§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-4604 Tsiviilasi Andrei

) § 153 lg 1 p 2): Jrk Võlausaldaja nr. Tunnustatud nõude Jaotis summa

1. Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu 5411,50 € 90,31%
2. Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveameti kaudu 70,74 € 1,18%
3. OÜ Aktiva Finants 509,73 € 8,51% Kokku: 5991,97 € 100% 2 Maakohus jättis võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Määruse kohaselt ei piisa pankrotivarast pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ja pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu.

§ 171

lg 2 p 5 näeb ette, et kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on tahtlikult esitanud ebaõigeid andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, samuti rikkunud muid seadusest tulenevaid kohustusi. Võlgnik on varjanud oma sissetulekuid mitteametlikult töötades. Võlgniku seletus, et tal puudus rahaline sissetulek ning et kogu narkootikumide müügist pärineva raha andis ta edasi, ei ole eluliselt usutav. Kohus leidis, et võlgniku suhtes ei ole käesolevalt võimalik algatada võlgadest vabastamise menetlust, kuna ta viibib vanglas ning ei saa seetõttu täita

§-s 173 sätestatud kohustusi, eelkõige tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega. Kinnipidamisasutuses on võlgnikul piiratud võimalused osaleda tööturul ning leida enda võimetele vastav ja piisavalt tulutoov tegevus. Lisaks on võlgnik avaldanud, et ei pea võimalikuks toimetulekut

§ 173lg-s 4 sätestatud piirangute tingimustes.

Võlgnikul on ekslik ettekujutus, et võlgadest vabastamise menetluses on tal võimalus teenida keskmisele lähedast sisstulekut ning mitte tasuda suurt osa sellest võlausaldajate nõuete katteks. Vanglasisestel töödel ei ole võlgniku sisstulek märkimisväärne, mille arvelt oleks võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid. Veel enam, pankrotivarast ei jätkunud isegi menetluskuludeks. Seetõttu on võlgniku võlgadest vabastamise menetluse algatamine hetkel perspektiivitu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. aprilli 2016 määruse tühistamist osas, millega jäeti algatamata võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, ja tühistatud osas uue määruse tegemist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta. Määruskaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) ei ole alust kohaldada võlgniku suhtes

§ 171lg 2 p-i 5.

Asjas ei ole tõendatud, et võlgnik oleks varjanud oma rahalisi sissetulekuid. Võlgnikul puudus rahaline sissetulek ja kogu narkootikumide müügist saadud raha andis ta edasi, võlgniku kasu seisnes selles, et ta sai narkootikume tarbida. Narvas elades elatus võlgnik juhutöödest ning töö eest tasuti talle toiduainete ja rõivastega; 2) on võlgnik

§ 173lg-st 1 ja vangistusseaduse (Vang

S) § 37 lg-st 1 tulenevad kohustused täitnud. Võlgnik on korduvalt pöördunud Tartu Vangla juhtkonna poole palvega võimaldada talle tööd, kuid talle on vastatud, et vangla ei pea vajalikuks võlgnikku tööle rakendada, kuna ta osaleb keeleõppes ja keevitaja kutseõppes.

1. a keeldus võlgnik majandustöödest tervislikel põhjustel. Kinnipeetava tööga kindlustamine on VangS §-st 38 tulenevalt riigi kohustus; 3) on Riigikohus leidnud (3-2-1-131-11), et kohustustest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske. Lõpptulemusena peaks see võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. VangS § 60 lg 1 näeb ette kinnipeetava abistamise vabastamisel, muuhulgas majandusliku elu korraldamisega seonduvate küsimuste lahendamisel. Kohustustest vabastamise menetlus on osa kinnipeetava majandusliku elu korraldamise abinõudest. Võlgnikul peaks olema võimalus pärast seda, kui ta on vangistuse ära kandnud, alustada uut elu mh ka majanduslikult. 3 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõigusnormi rikkumise tõttu tühistada osas, millega maakohus jättis algatamata võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetluse (määruse p 4). Selles osas tuleb asi saata tagasi maakohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
3. Võlgnik vaidlustab maakohtu määrust üksnes osas, milles maakohus jättis rahuldamata tema taotluse algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse põhjendatust üksnes vaidlustatud osas. Ülejäänud osas (võlgniku pankrotimenetluse lõpetamine ja haldurile tasu määramine ja kulude kinnitamine) on maakohtu määrus jõustunud.
4. Võlgnik kannab vabaduskaotuslikku karistust Tartu Vanglas, karistusaja lõpuga
5. märts
6. Maakohus tuvastas, et võimalik tingimisi ennetähtaegse vabanemise aeg on võlgnikul
7. november 2017, elektroonilise valvega
8. september
9. Ringkonnakohus märgib, et võlgniku vangistus ei välista tema kohustustest vabastamise menetluse algatamist (vt ka Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13, p 11 ja määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-15 p 9 ). Öeldu on asjakohane, kui kohustustest vabastamise menetluse algatamine, menetluse läbiviimine ja kohustustest vabastamine aitavad kaasa ja tagavad kohustustest vabastamise menetluse eesmärkide saavutamisele. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohustustest vabastamise menetlus on osa kinnipeetava majandusliku elu korraldamise abinõudest.
10. Maakohus tuvastas, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse tähtaegselt,

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides ja

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, maakohtule teadaolevalt ei esine. Seejärel on maakohus leidnud, et asjas esineb siiski

§ 171

lg 2 p 5 järgne alus jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata, kuna võlgnik on varjanud oma sissetulekuid mitteametlikult töötades. Sellisena on maakohtu seisukohad vastuolulised ja maakohtu määrus ei vasta TsMS § 436 lg –s 1 sätestatud seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi nõuetele. Maakohus ei ole tuvastanud, millises ulatuses on võlgnik oma sissetulekuid mitteametlikult töötades varjanud ja kuidas mõjutas selline võimalik tegevus pankrotivara suurust ning võlausaldajate nõuete rahuldamist. Maakohus ei ole tuvastanud, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta, mis oleks

§ 171

lg 2 p 5 järgi aluseks jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Tähelepanuta on jäänud võlgniku seletus kohtuistungil (lk 107) selles, et töötades mitteametlikult koristas ta ehitustel prahti, töötas söögi eest ja töötasu ei saanud. Seega puuduvad asjas igasugused tõendid selles, et võlgnik mitteametlikult töötades oleks teeninud sellist tulu, mis oleks võimaldanud täita kohustusi võlausaldajate ees ja et ta on selliseid sissetulekuid varjanud pankrotimenetluses. Seega puudus maakohtul seaduslik alus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata

§ 171lg 2 p 5 alusel.

9. Maakohus märkis kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumise põhjusena ka menetluse algatamise perspektiivituse, kuna võlgnik viibib vanglas ja ei saa seetõttu täita

§ 173sätestatud kohustusi.

Ringkonnakohus eelpool märkis, et võlgniku vangistus kohustustest vabastamise menetluse algatamist ei välista.

§ 173

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Nimetatud kohustust ei saa tõlgendada käesolevas menetlusetapis võlgniku õigusi liigselt kitsendavana.

§ 175

lg 51 kohaselt võib kohustustest vabastamise 4 menetlus kesta kuni seitse aastat menetluse algatamisest, mistõttu ei saanud maakohus teha eelotsustust võlgniku poolsete kohustuste täitmise perspektiivi osas suhteliselt pika aja jooksul. Maakohus on ise tuvastanud, et võimalik on ka võlgniku ennetähtaegne vabanemine aastatel 2016-2017, misjärel ei piira võlgniku tööotsinguid enam kinnipidamisasutuse võimalused. Maakohus on oma hinnangutes võlgniku käitumisele jätnud täielikult tähelepanuta Tartu Vangla

1. märtsi 2016 seisukoha (lk 110), mille kohaselt on võlgnik lõpetanud juunis 2015 põhikooli
2. klassi ja õpib käesoleval ajal kutseharidussüsteemis keevitaja kutseõppes ning tema õpimotivatsioon on hea. Võlgnik on eesmärgistatult liikunud kutsehariduse omandamise ja erialasel tööl osalemise suunas. Maakohus ei saanud oma hinnangute andmisel võlgniku motivatsioonile teha tööd lähtuda üksnes
3. aasta andmetest, vaid pidi arvestama ka viidatud Tartu Vangla seisukohta. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 173

lg 1 tähenduses tuleb kutsehariduse omandamist erialata isiku poolt lugeda mõistlikult tulutoovaks tegevuseks, kuna erialane haridus annab isikule hilisemalt suuremad võimalused tööturul ja tulu teenimiseks ning seeläbi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 10. Asja materjalide kohaselt on 90,31% võlausaldajate nõuetest kriminaalasjades riigi kasuks väljamõistetud menetluskulud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-92-15), et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustusest hüvitada kriminaalkohtumenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal. Ringkonnakohus märgib, et antud juhul võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõuded ei aegu TsÜS § 157 lg 3 alusel enne võlgniku vangistuse lõppemist, mistõttu ei saa kohustuste struktuuri arvestades pidada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse läbiviimist vastuolus olevaks menetluse eesmärgiga. Oluline on märkida, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine loob üksnes eelduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Menetluse ajal peab võlgnik täitma

§ 173sätestatud kohustusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine toimub

§ 175

sätestatud korras, üldjuhul viie aasta möödumisel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus võib tähtaega pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mis ei või olla pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. 11. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus otsustama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajatel tuleb kohtule vastav ettepanek esitada. Pankrotihaldur on kohtule teinud ettepaneku (lk 98) kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku ülesandeid.

§ 172

lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Ringkonnakohus leiab, et usaldusisiku kohustusi, isegi mitte kohtu järelevalve all, ei saa täita ise võlgnik, kes kannab vabaduskaotuslikku karistust. Seega tuleb võlausaldajatel leida muu isik võlgniku usaldusisiku kohustusi täitma. 12. Määruskaebuse esitamisega seotud kulud jäävad TsMS § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda, välja arvatud riigilõiv, mille tasumisest võlgnik on vabastatud ja mis tuleb jätta riigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks