Obsah (5)

§ 397§ 113§ 42§ 94§ 76

1 2-15-123553 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtuasja number 2-15-123553 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi OÜ Crysta

§ 397lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vaidlust ei ole selles, et Crystal de Luxe OÜ on andnud laenu oma majandustegevuse raames. Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Intress on tasu raha kasutamise eest, mis lepitakse kokku lepingu kehtivuse ajaks. Lepingu p 5 ja 6 järgi kohustus kostja maksma 300 eurot laenamisel 2-ks kuuks intressi 60 eurot ((10% kuus laenusummast 300 eurot, so 30 eurot kuus, lepingu p. 5.1; 6.1, lepingus märgitud ka kui krediidi kulukuse määr). Kostja on lepingut sõlmides sellise tasuga nõustunud. Laen tuli tagastada hiljemalt 24.10.

1. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul, kuid kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning intressi katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 60 eurot. Lepingutasu Laenulepingu nr. 412 p. 4.
2. kohaselt moodustab lepingu sõlmimise tasu (lepingutasu) 10 eurot. Kuivõrd lepingu pooled on leppinud lepingutasu summas 10 eurot ning kostja on jätnud nimetatud kohustuse täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning lepingutasu katteks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 10 eurot. Viivis

§ 113

lg 1 esimese lause alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastavalt 24.08.2015 sõlmitud lepingu p 8.3, kui laenusaaja ei tagasta laenu lepingus märgitud lõpptähtpäevaks, on laenusaaja kohustatud tasuma laenuandjale tähtaegselt tasumata laenult viivist 20% kuus (240% aastas) ehk 0.65% tagastamisele kuulunud summast kalendripäevas. Hageja on arvestanud viivist alljärgnevalt:  ajavahemiku 14.06.2015-16.08.2015 eest summas 132,60 eurot, so 0,65% päevas 68 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot;  ajavahemiku 30.10.2015-18.01.2016 eest summas 157,95 eurot, so 0,65% päevas 81 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks hageja poolt arvestatud viivise ajavahemik ja päevade arv. Laenuleping nr. 460 on sõlmitud 24.08.2015, laenu tagastamise tähtajaga 24.10.2015. Seega jääb kohtule ebaselgeks, miks nõuab hageja viivist ajavahemiku 14.06.2015-16.08.2015 eest, so enne laenulepingu sõlmimist? Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse viivise, summas 132,60 eurot, nõudes rahuldamata. Hageja palub ajavahemiku 30.10.2015-18.01.2016 eest kostjalt välja mõista viivis lepingujärgses määras, summas 157,95 eurot, so 0,65% päevas 81 päeva eest põhivõlgnevuselt 300 eurot. Riigikohtu 10.05.2016 kohtumääruse 3-2-1-25-16 kohaselt on selline viivise kokkulepe tühine. 5 Riigikohus on 10. mai 2016 kohtumääruse nr. 3-2-1-25-16 põhjendava osa p. 13 märkinud, et: „

§ 42

lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

§ 42

lg-s 3.

§ 42

lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.

§ 42lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kolleegium on selgitanud, et kuigi

§ 42

lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu

§ 42

lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). Maakohtu otsuse põhjenduste järgi tuli praeguses asjas viivist arvestada ajavahemiku eest
3. märts 2013 kuni
4. märts 2014 lepingulise viivise päevamääraga 0,5% (s.o 182,5% aastas). Hindamaks viivisemäära mõistlikkust, on kolleegiumi hinnangul põhjendatud silmas pidada ka lepingulise viivisemäära ja seaduses sätestatud viivisemäära vahelist proportsiooni. Seaduse kohaselt (

§ 113

lg 1 teine lause) loetakse viivise määraks

§s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (enne 15. aprilli 2013 kehtiva sõnastuse kohaselt seitse protsenti aastas).

§ 94

lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit (referentsintressimäär). Arvestades vaidlusalusel ajal kehtestatud referentsimäärasid, kohaldunuks asjas seadusjärgne viivisemäär suurusjärgus, mis jääb alla 9% aastas (s.o alla 0,025% päevas). Võrdluses praeguses asjas kokkulepitud viivisemääraga, ületab lepingus kokkulepitu seaduslikku viivisemäära üle kahekümne korra. Kolleegium leiab, et sellist selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata

§ 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.“

§ 94

lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmunud intressimäära teadete kohaselt oli Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär nii enne 1.07 2015.a., kui ka enne 01.01.2016.a 0,05 %., seega moodustab Riigikohtu 10.05.2016 määruse nr. 3-2-1-25-16 kohaselt mõistlik viivisemäär 24,15% aastas (kolmekordne seadusest tulenev viivisemäär). Ülaltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja taotluse viivise väljamõistmise osas ajavahemiku 30.10.2015 – 18.01.2016 eest summas 16,07 eurot (24,15% aastas põhinõudelt 300 eurot 81 päeva eest) mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. 6 Hageja soovib kostjalt laenu sissenõudmisega seotud menetluskulu 64 euro väljamõistmist. Vastavalt lepingu 8.4, laenuandjal on õigus laenusajalt nõuda lisaks laenule ja muudele maksetele ka laenu sissenõudmisega seotud menetluskulusid. Menetluskulude miinimumsuurused on: punkti 8.4.
3. kohaselt – menetluskulud hagiavalduse või maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel kohtusse (toimub, kui laenusaaja lepingust tulenevad kohustused on laenuandja ees pikaajaliselt täitmata) - summas vähemalt 64 eurot. Kohus leiab, et tüüptingimus, millega krediidiandjal on õigus nõuda krediidisaajale ja käendajale saadetud kirjalike teadetega seotud kulutuste hüvitamist krediidiandja hinnakirja järgi on

§ 42lg 3 p 5 alusel tühine.

Hageja tõendeid, millest tuleneks tema poolt seoses kostjale arvete/meeldetuletuste saatmisega kulutuste tegemine ja kahjude kandmine, esitanud ei ole. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja taotluse menetluskulude, summas 64 eurot, väljamõistmise osas rahuldamata. Kohus rahuldab hageja nõude summas 386,07 eurot, sh põhivõlgnevus 300 eurot, intressid (laenutasu) 60,00 eurot, lepingutasu 10 eurot ja viivised 16,07 eurot. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud

§ 76, § 100, § 101, § 108, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes Ts

MS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus kogusummas 386,07 eurot. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 4 teise lause kohaselt määrab kohus vajadusel kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, siis jätab kohus menetluskulud (riigilõivu) poolte kanda võrdsetes osades, so 50% hageja kanda ja 50% kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja on märkinud menetluskuluna riigilõivu kogusummas 125 eurot. Õigusabikulusid ei ole hageja märkinud. Kuna kohus jätab menetluskulud (riigilõivu) võrdsetes osades poolte kanda, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele ½ riigilõivust summas 62,50 eurot. Riigilõiv summas 62,50 eurot ja muud asjas kantud võimalikud menetluskulud jäävad hageja enda kanda. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad täies ulatuses kostja enda kanda. Viivitamatu täitmine 7 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik