KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht
- mai
- a Tartu Tsiviilasja number 2-16-2846 Tsiviilasi AS Võhma ELKO nõue P.I. vastu kommunaalvõlgnevuse saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- märtsi
- a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Võhma ELKO määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): AS Võhma Elko (registrikood 10274767), juhatuse liige Kuldar Kipper esindajad RESOLUTSIOON
- Tühistada Tartu Maakohtu
- märtsi 2016 määrus ja saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule.
- Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- AS Võhma ELKO esitas 03.03.2015 hagiavalduse P.I. vastu Kalevi X-X, Võhma asuva korteriomandi kommunaalmaksete võlgnevuse väljamõistmiseks summas 2186,33 eurot. Kinnistusraamatu andmetel on korteriomandi omanik M.I.. M.I. suri XX.XX.XXXX. 17.12.2015 väljastatud pärimistunnistuse järgi on M.I. pärijateks ½ mõttelises osas V.I. ja ½ mõttelises osas P.I.. V.I. suri XX.XX.XXXX ja pärimistunnistuse järgi on tema pärijaks P.I.. MAAKOHTU LAHEND
- Maakohus leidis, et hagiavalduse menetluse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Hagiavaldus on esitatud eeldusel, et kostja on korteriomanik. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole veel korteriomanik, kuna kinnisasja omandi saamise eelduseks on asjaõigusseaduse § 641 kohaselt kanne kinnistusraamatusse. Vastavat kannet kostja kohta tehtud pole, mistõttu ei ole kostja õiguslikus mõttes korteriomanik. Kuivõrd kostja ei ole korteriomanik, ei saa ka hageja hagi tema suhtes rahuldada ning hageja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Kostja vastu hagi esitamiseks peab ta olema kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Seega peab kostja esitama avalduse kinnistusraamatusse kinnistusraamatu kande muutmiseks. Kohus selgitab, et kui kostja avaldust ei esita, on vastavalt asjaõigusseaduse §-le 65 hagejal kui isikul, kelle õigusi on kinnistusraamatu ebaõige kandega rikutud, õigus esitada pärijate vastu kinnistusraamatu kande parandamise nõue ning hageda nende nõusolekuid kinnistusraamatu kande parandamiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- Hageja esitas maakohtu määrusele määruskaebuse, millega palub kohustada maakohut võtta hageja hagiavaldus menetlusse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja ei ole veel korteri omanik. Vastavalt pärimisseaduse § 4 lg 1 läheb pärand pärijale üle pärandi avanemisel ja pärandi avanemise aeg on vastavalt pärimisseaduse § 3 lg 2 pärandaja surma päev. Vastavalt pärimisseaduse § 2 on pärand pärandaja vara; 2) vaatamata sellele, et kinnistusraamatusse ei ole vastavaid kande muudatusi tehtud, muutus alates V.I. surma päevast nimetatud korteriomand tervikuna P.I.`i varaks. Tegemist on kinnistusraamatuvälise omandi üleminekuga ning kinnistusraamatus on 2 omaniku kanne muutunud ebaõigeks asjaõiguse kinnistusraamatuvälise ülemineku tõttu; 3) P.I. ei ole esitanud kinnistusosakonnale avaldust tema kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, kuid see asjaolu ei saa olla takistuseks võlausaldajale, kellel on korteriomandiga seoses nõue tasumata kommunaalteenuste eest, oma nõude esitamiseks; 4) on hageja seisukohal, et kuna antud juhul on toimunud kinnistusraamatuväline omandi üleminek ja korteriomandi omanik on teada (selleks on P.I.), ei ole otstarbekas tegeleda sellega, et kohustada pärijat trahvi ähvardusel esitama kinnistusraamatu kande parandamiseks kinnistamisavaldust, kuivõrd see menetlus võtab täiendavalt aega ja hageja kui võlausaldaja nõue igapäevaselt suureneb. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 3 alusel tuleb Tartu Maakohtu
- märtsi 2016 määrus tühistada ja asi saata menetlusse võtmise otsustamiseks maakohtule. Määruskaebus tuleb rahuldada.
- Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei välista hagi menetlemist asjaolu, et kostja ei ole omanikuna kinnistusraamatusse kantud. AÕS § 68 lg 3 järgi tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Antud juhul tekkis kostjal omand seadusjärgselt pärija poolt pärandaja vara omandamisel ehk universaalõigusjärgluse alusel. Õige on määruskaebuse esitaja väide, et tegemist on asjaõiguse kinnistusraamatuvälise üleminekuga, st kinnistusraamatukanne ei oma hagi esitamise seisukohalt iseseisvat tähendust. Pärimisjärglus on kostja osas tõendatud pärimistunnistusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 3 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi