Obsah (7)

§ 168§ 371§ 429§ 174§ 177§ 175§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-369 Tsiviilasi Svetlana Ro

§ 168

lg 5 alusel kostja kanda ja mõistaks kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 156 eurot ning alates lahendi jõustumisest menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni menetluskulude tasumiseni. Taotluse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 75 eurot, mille kostja on pärast hagi esitamist hagejale juba hüvitanud, ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 156 eurot koos käibemaksuga. 4. Kostja esitas 07.02.2016. a oma seisukoha menetluskulude jaotuse ja hageja menetluskulude suuruse kohta. Kostja leidis, et menetluskulude jaotamisel kuulub kohaldamisele

§ 168

lg 6, mille järgi kannab menetluskulud hageja, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitada ja võtab hagi kohe õigeks. Kostja väitel on ta 05.11.

1. a toimunud kahjujuhtumist alates tunnistanud kahju hüvitamise kohustust. Kostja kinnitas hagejale, et on nõus hüvitama hageja koera raviga seonduvad kulutused. Hageja lepinguline esindaja Gerli Luik pidas võimalikuks kompromissi sõlmimist ja lubas edastada hagejale kostja seisukohad ja teatada hageja seisukoha. Vastupidiselt kokkulepitule ja heale tavale esitas hageja aga 11.01.
2. a kohtule hagiavalduse kostjalt kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks. Pärast hagi esitamist jõudsid pooled vestluse käigus uuesti selleni, et asi on võimalik lahendada kompromissiga. Hageja esindaja saatis kostjale kompromissilepingu projekti, mis oli niivõrd ühekülgselt hageja huve arvestav, mistõttu keeldus kostja kompromissist ning täitis hageja nõude hagiavalduses märgitud ulatuses. Kostja esitas vastuväited ka hageja menetluskulude suurusele. Kostja leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu summas 156 eurot ei ole vajalik ja põhjendatud ega kuulu taotletud ulatuses hüvitamisele. Kostja on olnud valmis kompromissi sõlmimiseks ja ei ole andnud hagejale põhjust õigusabikulude tekkeks. Hageja esindaja on asjatult koostanud hagiavalduse kohtule. 2 MAAKOHTU LAHEND
3. Maakohus oma
4. märtsi
5. a kohtumäärusega määras: 1) võtta menetlusse Svetlana Roostari hagi Janek Järva vastu kahju hüvitamise ja viivise nõudes; 2) võtta vastu Svetlana Roostari loobumine hagist ja lõpetada tsiviilasja nr 2-16-369 menetlus; 3) jätta Svetlana Roostari menetluskulud Janek Järva kanda. 4) mõista Janek Järvalt Svetlana Roostari kasuks välja menetluskulud summas 156 eurot. 5) mõista Janek Järvalt välja tuleb Svetlana Roostari kasuks temalt p-s 4 välja mõistetud menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Maakohus asus seisukohale, et ei esine

§ 371

järgi hagi menetlusse võtmisest keeldumise aluseid ja hagi tuleb võtta menetlusse. 6. Hageja loobus pärast hagi esitamist hagist, põhjusel, et kostja on pärast hagi esitamist hagi rahuldanud.

§ 429

lg 1 näeb ette, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Maakohus võttis hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetas asja menetluse. 7. Maakohus leidis, et poolte menetluskulude jaotamisel kuulub kohaldamisele

§ 168

lg 5, mis sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja esitas 11.01.

1. a kohtule hagiavalduse, milles taotles et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise summas 175,54 eurot, hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 1,59 eurot ja alates hagi esitamisest viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni kahjuhüvitise täieliku tasumiseni. Kostja on esitanud maakohtule tõendina maksekorralduse, millest nähtub, et ta on pärast hagi esitamist, s.o 13.01.
2. a tasunud hagejale hagis nõutud kahjuhüvitise, sissenõutavaks muutunud viivise ja nõudelt tasutud riigilõivu, kokku summas 284,17 eurot. Seega on kostja pärast hagi esitamist hageja nõude täielikult rahuldanud. Hageja on seetõttu hagist loobunud ja tulenevalt

§ 168lg-st 5 tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda.

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et poolte menetluskulude jaotamisel tuleb kohaldamisele

§ 168lg 6.

Hagiavalduse kohaselt toimus 05.11.2015. a kahjujuhtum. Pooled on kohtuväliselt pidanud läbirääkimisi kahju hüvitamise üle, kuid kompromissi ei saavutanud. 8.

§ 174

lg 2 järgi määras maakohus menetlust lõpetavas määruses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõiv summas 75 eurot ja lepingulise esindaja tasu summas 156 eurot, sh käibemaks. Hagejal on kulunud õigusabiteenusele koos käibemaksuga 156 eurot. Maakohus leidis, et antud asja 156 eurot, mis kulus õigusabiteenusele, on põhjendatud ja vajalik. Vastavalt menetluskulude jaotusele määras maakohus, et nimetatud hageja menetluskulu tuleb kanda kostjal. Seega mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 156 eurot. Vastavalt

§ 177

lg-le 4 määras maakohus hageja taotlusel, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 3 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA NING VASTUSTAJA SEISUKOHAD

1. Janek Järva esitas
2. märtsil
3. a määruskaebuse. Kostja palub tühistada Tartu Maakohtu 02.03.2016.a kohtumäärus menetluskulude jaotust puudutavas osas ja teha uus määrus, millega jätta juhindudes

§ 168lg 6 hageja menetluskulud tema enda kanda.

Määruskaebuses esitatud seisukohtade järgi on maakohus rikkunud kohustust selgitada välja asjas tähendust omavad asjaolud. Kostja ei saanud hageja nõuet tähtajaks täita, kuna hageja ei ole sellist tähtaega andnudki. Pooled pidasid läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Küsimus pole kompromissi mittesaavutamises, vaid hageja esindaja sõnamurdlikus ja menetlusõigusi kuritarvitavas käitumises osas, mis puudutab lubadust kostjat hageja lõplikust otsusest kompromissi osas teavitada. Nimelt jäi kostja uskuma hageja esindaja Gerli Luige juttu, mille kohaselt Gerli Luik esitab kostjapoolsed seisukohad kompromissi osas hageja Svetlana Roostarile ning Gerli Luik annab Svetlana Roostari otsusest kostjale teada. Kostja tegi endast kõik oleneva, et oma käitumisega hagi esitamist mitte põhjustada. Seega ei ole maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas ei ole seaduslik ega põhjendatud.

1. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Maakohtu
2. märtsi
3. a määrus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ega muutmiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et Janek Järva määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et kostja esitas hageja ettepanekule hüvitada kulud omalt poolt tasaarvestuse avalduse. Hageja sellega ei nõustunud ning tegi 1.detsemril 2015 ettepaneku hüvitada kulud summas 225,54 eurot 8.detsembriks 2015 ning edastas hoiatuse, et kui kostja hüvitist ei tasu, siis pöördub hageja hagiga kohtusse. Kostja kulutusi ei hüvitanud, seetõttu ei saa asuda seisukohale, et hageja pöördus kohtusse ennatlikult, andmata kostjale vabatahtlikuks täitmiseks aega. Seega ei kuulu menetluskulud jaotamisele

§ 168lg 6 alusel.

Kostja hüvitas tekitatud kahju, viivise ja riigilõivu pärast hagi esitamist 13.01.2016. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja rahuldas kohe pärast hagi esitamist tema nõude. Sellisel juhul kuulub menetluskulude jaotamisel kohaldamisele

§ 168lg 5.

Ringkonnakohus leiab, et hageja õigusabi kulude suurus on vajalik ja põhjendatud

§ 175

lg 1 alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna käesolevas asjas on kostja vaidlustanud nii kulude kindlaksmääramise kui ka jaotuse, siis on käesolevat määrust õigus edasi kaevata ka Riigikohtule. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi