Obsah (6)

§ 439§ 162§ 657§ 651§ 654§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-14-1242

§ 439kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire.

Hageja on esitanud nõude saada ainuomanikuks üksnes hüvitise kuni 25 000 eurot korral, mis ei ole aga õiglane hüvitis ning millega kostja nõus ei ole. Erinevalt esialgsest hagiavaldusest esitas hageja menetluse kestel kulutuste 14 027 eurot 92 senti hüvitamiseks eraldi nõude. Hilisematest menetlusdokumentidest ei nähtu, et hageja peaks kostjale väljamakstava hüvitise 25 000 eurot all silmas hüvitist omandi kaotuse eest, millest on juba maha arvatud hageja väidetavad kulutused. Seega tuleb hageja esimene nõue jätta rahuldamata. Samuti tuleb jätta rahuldamata kostja nõue jätta asi hageja ainuomandisse hüvitise 33 500 eurot eest. Kohus on seisukohal, et kedagi ei saa sundida saama asja ainuomanikuks suurema hüvitise eest, kui ta on valmis maksma.

2. juuni
3. a istungil tegi hageja alternatiivselt ettepaneku jätta korteriomand kostjale ja maksta hagejale hüvitis Ober–Haus Hindamisteenuste OÜ eksperthinnangu nr 41964/TR alusel, seega 34 000 eurot. Kostja ei olnud sellega mingil juhul nõus. Siiski esitas kostja oma viimases menetlusdokumendis alternatiivse nõude jätta kinnistu talle ja panna talle kohustus maksta hagejale hüvitist 27 000 eurot. Hageja ei nõustu ühelgi juhul kostja alternatiivse nõudega. Arvestades, et kostja on valmis maksma hagejale hüvitist 27 000 eurot, mida ei saa pidada õiglaseks hüvitiseks ja millega hageja nõus ei ole, ei ole põhjendatud ka kostja alternatiivnõude rahuldamine.
4. Kohus lähtus eeltoodust ning jõudis järelduseni, et antud juhul on mõistlik asja jagamise viis korteriomandi müük avalikul enampakkumisel ning saadava summa jagamine poolte vahel võrdselt. See koormab pooli kõige vähem ning tagab pooltele lõppkokkuvõttes objektiivse ja õiglase hüvitise omandiõiguse kaotamise eest. Avalikul enampakkumisel on tagatud mõlema kaasomaniku huvi saada oma omandi osa väärtuse eest võimalikult kõrge hind. Lisaks on maakohus tuvastanud, et korteriomand ostetigi selleks, et see ehitada välja ning seejärel müüa. Ka kostja tegi juba enne kohtusse pöördumist hagejale ettepaneku müüa korteriomand. Veel leidis maakohus, et korteriomandi sellisel viisil jagamise korral ei pea igal juhul alustama otsuse täitmiseks täitemenetlust, vaid pooltel on võimalik kinnistu müümine ka kohtutäituri vahenduseta ja täitekulusid kandmata.
5. Maakohus jättis

§ 162

lg 4 alusel menetluskulud seoses kaasomandi lõpetamise nõuetega nende endi kanda, arvestades poolte pidevalt muutunud seisukohti ning asjaolu, et kaasomandi lõpetamist soovisid mõlemad ning kaasomand lõpetatakse mõlema poole huvides. 4 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

1. M.M. esitas
2. juulil
3. a apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu
4. juuni
5. a osaotsuse peale. Apellant palub maakohtu osaotsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada M.M. vastuhagi kaasomandi lõpetamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud oluliselt menetlusõigust, kuna jättis hindamata apellandi poolt väljatoodud olulised asjaolud. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et valitud kaasomandi lõpetamise viis on otsuse täidetavuse seisukohast parim. Kuna kinnistule on seatud hüpoteek, siis apellandi hinnangul takistab see asja jagamist mistahes muul viisil, kui selle saab ilma täiendavate toiminguteta jätta üksnes vastustajale. Lisaks tagab hüpoteek üksnes vastustaja kohustusi. Tulenevalt TMS §-st 150 muutub kaasomand täitemenetluse sundenampakkumise esemeks. Apellant nõustub asja müümisega tavatingimustel selliselt, et kinnistu müüakse mitte vähem kui 67 000 eurot eest, mis tagaks pooltele õiglase hüvitise 33 500 eurot. Seega on maakohus asunud väärale seisukohale, et kinnistu enampakkumisel müümine on kaasomandi lõpetamise kõige vähem koormav viis, vastupidi – seesugune viis on pooli just enim koormav. 2) on maakohtu materiaalõiguslik käsitlus kohtuotsuses vastuoluline ja puudulik, mistõttu ei ole võimalik jälgitavalt kontrollida, millistele normidele tuginedes kohus oma järeldusteni jõudis. Apellant esitas vastuhagi, milles palus mõista kaasomandi kaotuse eest õiglast hüvitist. Kohus ei rahuldanud vastuhagi ning põhjendas seda üksnes sellega, et kedagi ei saa sundida hakata asja omanikuks suurema hüvitise eest, kui on valmis maksma. Apellant on seisukohal, et puuduvad alused vastuhagi rahuldamata jätmiseks, kuna kohus saab määrata apellandi kaasomandi osa väärtuse vastavalt tema osa suurusele ning panna vastustajale kohustuse selle osa väljamaksmiseks apellandile.
7. septembril 2015 esitas apellant ringkonnakohtule vastuse vastustaja vastusele apellatsioonkaebusele. Selles vastuses apellant rõhutab, et apellandi kaaluvaks huviks on jätkuvalt saada omandi kaotuse eest õiglane hüvitis.
8. Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja leiab, et hüpoteegi olemasolu korteriomandil ei takista kinnistu müüki. Vastustaja on nõus vajadusel andma kõik nõusolekud hüpoteegi kustutamiseks ja enampakkumisel laekunud summa arvel laenujäägi tagastamiseks. Vastustaja peab korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel kujunenud asjaolusid arvestades ainuõigeks. Vastustaja ei ole nõus tasuma apellandile 33 500 eurot. Samuti ei soovi ta sellise summa eest saada korteriomandi omanikuks. Vastustajal puuduvad sellised rahalised vahendid. Vastustaja leiab, et teda ei saa sundida ebamõistlikult kalli hinna eest korterit soetama.
9. Vastustaja esitas
10. augustil 2015 vastuapellatsioonkaebuse. Vastuapellatsioonkaebuse kohaselt palub vastuapellant tühistada Tartu Maakohtu
11. juuni
12. a osaotsuse osas, millega kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja teha uus otsus, millega jätta kaasomandi lõpetamise nõuet puudutavas osas kõik hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Lisaks palub vastuapellant jätta ka apellatsioonmenetluse kulud apellandi kanda.
14. aprillil
15. a esitas apellant seisukoha vastuapellatsioonkaebuse kohta. Apellant leiab, et kuna ta on vaidlustanud kohtuotsuse täies ulatuses, siis ta ei nõustu ka vastuapellatisoonis 5 esitatud väidetega nagu oleks pidanud menetluskulud jätma tema kanda. Ka juhul, kui ringkonnakohus otsustab apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta, ei ole põhjust menetluskulusid apellandilt välja mõista. Hoolimata sellest, et kohus rahuldas vastustaja nõude, saab kaasomandi jagamisest kasu nii vastustaja kui apellant, nagu kohus on antud juhul välja toonud. Apellant ja vastustaja esitasid
16. aprillil
17. a oma menetluskulude nimekirjad. Apellatsiooni astmes kandis apellant kulusid 1350 eurot + käibemaks 270 eurot. Seega palub apellant vastustajalt mõista välja 1620 eurot. Vastustaja on oma menetluskulude nimekirjas märkinud, et õigusabi osutamisele on kulunud kokku 9 tundi ja 45 minutit. Arvestades tunnihinnaks 130 eurot kulus vastustajal õigusabile koos käibemaksuga 1521 eurot. Vastustaja palub ringkonnakohtul apellandilt see summa vastustaja kasuks välja mõista. Vastustaja palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et

§ 657

lg 1 p 1 järgi tuleb apellatsioonkaebus ja jätta rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuapellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada ning maakohtu otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas. 18.

§ 651

lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses kaasomandi lõpetamise viisi, hageja vaidlustab vastuapellatsioonkaebuses menetluskulude jaotuse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu osaotsuse põhjendustega hagi eset puudutavas osas ning kooskõlas

§ 654lg-ga 6 ei korda neid käesolevas otsuses.

1. Ringkonnakohus vastab esmalt apellatsioonkaebuse väidetele. 19.
2. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole andnud hinnangut korteriomandit koormava hüpoteegi mõjule kaasomandi lõpetamise viisi määramisel. Ringkonnakohus märgib, et hüpoteegi käsitlemata jätmine ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist ning ei oma vaidluses iseseisvat tähendust. AÕS § 77 lg-st 2 tuleneb, et kui asi müüakse avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel, siis saadud raha jagatakse kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Hüpoteek ega muu koormatis ei mõjuta osade suurust, käesoleval juhul on hüpoteek seatud korteriomandile tervikuna. Kui apellant-kostja andis hüpoteegi seadmiseks notariaalse nõusoleku, siis pidi ta arvestama muuhulgas võimalusega, et hüpoteek mõjutab korteriomandi hinda. 19.
3. Apellandi väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõigust, kui jättis rahuldamata kostja vastuhagi nõude lõpetada kaasomand viisil, et see jääb hagejale ja hageja hüvitab kostjale 33 500 eurot. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Mõlemad kaasomanikud soovivad kaasomandi lõpetamist. Hageja palus lõpetada kaasomandi selliselt, et 1) korteriomandi ainuomanikuks saab hageja ja talle pannakse kohustus tasuda kostjale hüvitis maksimaalselt 25 000 eurot; 2) alternatiivselt selliselt, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel. Kostja palus vastuhagis lõpetada kaasomand selliselt, et 6 1) korteriomand antakse hageja omandisse, pannes hagejale kohustuse hüvitada kostjale kinnistu omandi kaotuse hüvitisena 33 500 eurot; 2) alternatiivselt selliselt, et korteriomand jäetakse kostja omandisse ja talle pannakse kohustus hüvitada hagejale 27 000 eurot, määrates, et kohtu deposiitkontole tuleb tasuda hüvitisest 10 400 eurot, mis makstakse välja pärast kinnistul lasuva hüpoteegi kustutamist poolele, kes on täitnud hüpoteegiga tagatud nõude. 19.
4. Asja materjalide kohaselt hageja rõhutas, et ta ei soovi korteriomandi ainuomanikuks saada enama kui 25 000 euro eest, kui õiglane hüvitis teisele poolele on suurem, siis ta omandit ei soovi, vaid taotleb korteriomandi müüki avalikul enampakkumisel. Kostja esitas tõendid, millest nähtub, et korteriomandi väärtus on suurem kui 50 000 eurot, seega langes ära hageja nõue jätta korteriomand talle. Kostja taotles vastuhagis asja jätmist hagejale 33 500 euro suuruse hüvitise eest, st suurema summa eest, kui hageja oli nõus omanikuks saamisel tasuma. Käesoleval juhul on poolte ühine eesmärk kaasomand lõpetada ning saada sellest võimalikult suur rahaline hüvitis. Maakohus on sellises olukorras õigesti leidnud, et kuna hageja ei soovi asja omandada teatud summast suurema raha eest, kuid on nõus avaliku sundmüügiga, siis on põhjendatud avalik enampakkumine. Kostja-apellandi vastuväited avalikule enampakkumisele on kantud arvamisest, et selle tulemusena ei saa ta kaasomandi lõpetamise eest õiglast hüvitist. Maakohus märkis põhjendatult, et kohtulahendi täitmine on poolte otsustuse küsimus. Kulude vähendamiseks võivad nad muuhulgas näiteks sõlmida kokkuleppe ja korteriomandi ise võõrandada ning saadud raha võrdselt jagada. Kui nad seda aga teha ei soovi, siis on mõlemal poolel õigus nõuda jõustunud lahendi sundtäitmist, millega vältimatult kaasnevad täiendavad kulud. Asja materjalidest nähtub, et kostja on hagejale teinud ettepaneku kaasomandi eseme müümiseks, kui hageja sellega ei nõustu, siis suurendab ta sellega kulusid, mida saab menetluse jätkamisel arvestada. Ringkonnakohus leiab, et täitemenetluse kulude lisandumine ei ole argument, mis annaks aluse muuta kaasomandi lõpetamise viisi ja anda asi hageja omandisse kohustusega hüvitada kostjale summa, mida hageja maksta ei soovi. Kostja-apellandi alternatiivset taotlust – jätta asi kostjale ning hüvitada hagejale 27 000 eurot ei ole võimalik rahuldada, kuna selle tulemusena ei saaks hageja kaasomandi lõpetamise eest õiglast hüvitist. Põhiseaduse § 32 lg 1 lause 1 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, kostja taotluse rahuldamise korral ei oleks kaasomanikud võrdselt kaitstud.
5. Vastuseks vastuapellandi taotlusele muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust, märgib ringkonnakohus järgmist. Mõlemad kaasomanikud soovisid kaasomandi lõpetamist ja esitasid kohtule kumbki kaks alternatiivset viisi, kuidas kaasomand lõpetada. Maakohus rahuldas hagi hageja alternatiivse taotluse alusel. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on põhjendatud 50 % ulatuses kohtukulude (riigilõiv kaasomandi lõpetamise nõudelt ja 20.10.2014 määruse alusel tasutud ekspertiisitasu 400 eurot) hüvitamine hagejale, muud kulud (kohtuvälised) tuleb jätta poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtus keskendusid pooled kaasomandile tehtud kulutuste hüvitamise nõuetele ning õigusabikulud kaasomandi lõpetamise nõude osas on väikesed. Kaasomandi lõpetamise viisid määratleb AÕS § 77 ammendavalt, poolte ülesanne on esitada talle sobivaim nõue ning asjaolud, st tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega detailirohke vaidlusega, mis eeldab suures mahus õigusabi kasutamist. 7 Menetlus jätkub maakohtus kulutuste hüvitamise nõuete osas, kohus ega pooled ei ole käesolevat asja lahendanud tasaarvestuse reservatsiooniga, vaid lihtsa osaotsusega, seega peab maakohus teiste nõuete osas menetluse lõpetamisel eristama kaasomandi lõpetamisega seotud õigusabikulud kulutuste nõuetega seotud menetluskuludest.
6. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja rahuldab vastuapellatsioonkaebuse osaliselt.

§ 171

lg 1 ja § 163 lg 1 alusel jätab ringkonnakohus kostja-apellandi poolt ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. Hagejavastuapellandi kulud tuleb jätta osaliselt kostja-apellandi kanda. Kostja peab hagejale hüvitama 50 % ulatuses menetluskulud nii apellatsioonkaebusele vastamise kui ka vastuapellatsioonkaebuse esitamisega seotud kuludest Menetluskulude nimekirjade esitamise ja koostamise kulud hüvitamisele ei kuulu. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 8 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi