Obsah (5)

§ 138§ 659§ 371§ 372§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-15-19095 Tsiviilasi

) § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Tutvunud hageja esitatud avaldusega leidis maakohus, et hagiavaldus on ilmselgelt perspektiivitu, sellest ei ole võimalik aru saada, millist hageja isiklikku õigust on kostjana märgitud isik rikkunud. Hageja esitatud kostja andmed ei ole piisavad tuvastamaks kostja isikut. Rahvastikuregistri andmetel on Eestis registreeritud 3 J.S. nimelist isikut, ning ükski neist kolmest ei ole registreeritud hageja märgitud aadressil. Riigilõiv on menetluskulu

§ 138

lg 2 mõttes ning ei ole käsitletav varalise kahjuna võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 1 mõttes. Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 mõttes hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ja kannatusi, muuhulgas ka isiku heaolu langust, mis võib olla tingitud teatud piirangutest isiku tegevuses ning elukorralduses. Isikuõiguste rikkumisega tekkinud mittevaralise kahju hüvitamise nõude suuruse põhjendatust hindab kohus VÕS § 134 lg 2 alusel. VÕS § 134 lg 2 sätestab isikuõiguste rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamisele piirangud. Rikkumise raskuse tõendamine on kahjustatud isiku kohustuseks (Riigikohtu

1. veebruari 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-09). Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagis kirjeldatu järgi ei ole esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt oleks eeldatav hagejal mittevaralise kahju tekkimine ning mille esinemisel näeb seadus ette mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamise. Paljasõnalised väited isiklikest vastuoludest kellegagi 15 aasta vältel ei anna alust eeldada hageja isiklike õiguste rikkumist kostja poolt. 2 Põhjendamatu on hageja väide, et kostja sundimisel andis viimase tütar kohtus ütlusi, mistõttu tuli hagejal kanda reaalset vanglakaristust. Kriminaalasjas nr 1-11-11073
2. detsembril 2012 jõustunud kohtuotsuse alusel tunnistati hageja süüdi KarS § 121 ja § 263 p 3 järgi ning kohtuotsuse alusel kandis hageja karistust enda toimepandud õigusvastaste tegude eest. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei pööranud maakohus tähelepanu sellele, et ohtu oli pandud hageja elu. Inimese elu ei saa hinnata rahalises väärtuses. Kostja ähvardas hageja elu sellega, et üritas teda autoga alla ajada. Selle kohta oli tehtud ka politseisse avaldus, mida kohus saab kontrollida. Hageja palub asja läbivaatamist kohtuistungil. Koos määruskaebusega esitas hageja taotluse nõuda välja Politsei- ja Piirivalveametilt hageja avaldus kostja tegevuse kohta. Hageja palub teavitada kostjat hageja nõudest juhuks, kui kostja on nõus seda täitma. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata (

§ 659ja § 657 lg 1 p 1).

Ükski määruskaebuses esitatud väite ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Hagiavalduse kohaselt seisneb hageja õiguste rikkumine eelkõige kostja poolt hagejaga konflikti otsimises, kostja poolt kostja tütre õhutamises hageja vastu valeütluste andmiseks ning kostja poolt teostatud katses hageja auto alla ajada. Määruskaebuses tugineb hageja üksnes väitele, et kostja on seadnud ohtu hageja elu, üritades hagejat auto alla ajada. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Sellest tulenevalt ei käsitle ringkonnakohus maakohtu põhjendusi seoses kriminaalasjaga nr 1-11-11073 ning seoses hageja ja kostja vaheliste isiklikke vastuoludega. 5. Maakohus leidis õigustatult, et hagis ei ole esitatud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võiks eeldada hagejal mittevaralise kahju tekkimist, mille hüvitamise nõude esitamise võimalus tuleneks seadusest. Hageja leiab määruskaebuses, et tegemist on ohuga hageja elule ning maakohus ei ole sellele tähelepanu pööranud.

§ 371

lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumine eeldab hagi sisule hinnangu andmist ja kohtul on kõrgendatud põhjendamis- ning kaalumiskohustus. Õigusliku perspektiivituse sätted (

§ 372

lg 2 p-d 1–2) kuuluvad kohaldamisele juhul, kui kohus on süvenenult analüüsinud nõude väljavaateid, lähtumata mitte nõude kitsast sõnastusest, vaid nõude aluseks olevatest asjaoludest ja neile kohalduvatest õigusnormidest ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Isikuõiguste, milleks on tingimata ka õigus elule, rikkumisest tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist reguleerib VÕS § 134 lg 2, mille kohaselt tuleb rahaline hüvitis kõne alla üksnes juhul, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu, seda õigustab. Nimetatud asjaolu peab tõendama kahjustatud isik, ehk hageja. Hageja väitel on ta esitanud avalduse politseile selle kohta, et kostja üritas teda auto alla ajada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja põhjendanud, ega tõendanud, milles seisneb tema kehaline või hingeline valu, mille eest kahjuhüvitise väljamõistmine oleks õigustatud. 3 Ringkonnakohus märgib, et politseile avalduse esitamisel oli hagejal kriminaalmenetluse algatamisel võimalik taotleda kahju hüvitamist kriminaalmenetluse raames tsiviilhagi esitamisel. Hageja ei ole põhjendanud, miks ta ei ole seda teinud. Hageja ei ole tõendanud, et ta on avalduse politseile esitanud. Hagiavaldusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti vastusest (tl 4) nähtuvalt on tegemist 2012 aasta pöördumisega, mis ei ole ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas asjakohane, kuivõrd hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt on kostja üritanud hagejat auto alla ajada veebruaris 2015. Ringkonnakohus jätab hageja taotluse Politsei- ja Piirivalveametilt tõendite kogumiseks rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul poleks hagiavalduse käiguta jätmine ning hagejale täiendava tähtaja andmine puuduste kõrvaldamiseks poleks teistsugust tulemust andnud. Hagiavaldusest nähtuvalt ei ole hageja subjektiivseid õigusi rikutud. Seadus ei näe antud juhul ette hageja võimalust saada õiguskaitset. 6. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud

§ 171lg 1 kohaselt jätta hageja kanda.

Menetlusosalistele hüvitatavad kulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 4