Obsah (7)

§ 175§ 291§ 3051§ 7§ 181§ 337§ 185

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus, Rakvere kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 17. veebruar 2016. a, Rakvere Kriminaalasja number 1-15-5319 (14240103914) Kohtukoosseis Kohtunik

§ 175

lg 1 p 1, lg 2; 181 lg 1 alusel välja mõista riigieelarvest Paavo Paali kasuks 4564,12 (neli tuhat viissada kuuskümmend neli eurot ja 12 senti) eurot valitud kaitsjatele makstud õigusabikulude ja muude kriminaalmenetlusega tekkinud vajalike kulude hüvitamiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale kirjalikult 7 päeva 2 jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest (seega hiljemalt

1. veebruariks 2016). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
2. märtsist 2016 (seega hiljemalt
3. märtsiks 2016). Vastavalt Viru Maakohtu määrusele 10.03.2016 oli kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-15-5319 pooltele kättesaadav alates
4. märtsist
5. SÜÜDISTUS Paavo Paal on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 07.09.2014 kella 21.50 ajal juhtis Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Rakvere-Väike-Maarja-Vägeva maantee 22,2 kilomeetril sõiduautot xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles alkoholijoobes. Paavo Paali veres tuvastati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuakti nr 2315T alusel etanoolisisaldus 2,13 +/- 0,06 k=2 mg/g. Paavo Paali loetakse liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 alusel alkoholijoobes olevaks isikuks. Seega Paavo Paal, juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. TÕENDID Süüdistatav Paavo Paal ennast temale esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, keeldudes ütluste andmisest. Tunnistaja H V kinnitas kohtuistungil, et sündmus leidis aset 2014.a sügisel, kas septembris või oktoobris. Tema sõitis autoga Rakvere poolt koju Väike-Maarjasse. Ta oli jõudnud Aburi ja Koonu vahele kuskil. Tee ääres oli juhtunud väike avarii, mille toimumist ta ise pealt ei näinud. Algul ta sõitis mööda. Ta vaatas vasakule ja nägi põllu peal, et autol ohutuled vilkusid ja suitsu tuli. Ta pidas kinni, pööras otsa ringi ja sõitis tagasi vaatama, mis seal on juhtunud. See võttis aega kuskil 1-2 minutit. H V ütlustest nähtub, et ta läks oma autost välja ja nägi, et punast värvi auto oli kraavi sõitnud. Auto oli külje peal. Kuna oli pime, siis võttis ta autost taskulambi, et vaadata, kas seal on inimesi. Samal ajal helistas ta numbrile
6. Üks inimene oli autost 10-20 m eemal, vist külili asendis. Ta vaatas, kas hingab. Ta nägi, et kõht liikus, et järelikult inimene hingab. Mingi mõmin tuli ka, järelikult inimene on elav. Temaga see inimene ei rääkinud. Väliste tunnuste järgi oli tegemist meesterahvaga. Peale selle isiku ta sündmuskohal kedagi ei näinud. Pime oli. Politsei tuli 10-15 minuti pärast Väike-Maarja poolt. Ta oli seal kohapeal nii kaua, kui tulid kiirabi ja tuletõrje. Esmalt tuli politsei, siis tuletõrje ja siis tuli kiirabi. Tuletõrje tuli Väike-Maarja poolt, kiirabi vist Rakvere poolt. Politsei teda kohapeal ei küsitlenud. Kui ta koju Väike-Maarja poole sõitis, ei näinud ta tee peal kedagi või ei osanud sellele tähelepanu pöörata. Tunnistaja V M kinnitas kohtuistungil, et sündmus leidis aset kuskil 2014.a sügise poole, äkki septembrikuus. Ta täitis tööülesandeid sel päeval. Paavo Paal tegi väljakutse, et tal on auto kadunud, dokumendid vist ja rahakott ka. Ta kohtus Paavo Paaliga Swedbanki kontori juures Väike-Maarjas Pikal tänaval. Päevane aeg oli. Paavo Paal kurtis, et auto on kadunud, et oli xxxx kellegi tuttava juures alkoholi tarvitanud ja hommikul, kui ärkas, oli auto läinud ja dokumendid. Paavo Paal nimetas L nime. V M ütlustest nähtub, et ta tundis Paavo Paali juures tugevat alkoholi lõhna. Paavo Paal suhtles kellegi tuttavaga, selle järgi said nad jälile, 3 kus kandis see auto liigub. Auto leidsid nad üles 2 km Väike-Maarjast Rakvere poole. Auto oli maha jäetud kõrvalteele. See on esimene teeots Väike-Maarja poolt, mis keeras vasakule. Auto uksed olid lahti, dokumente ja käivituskarpi autos ei olnud. Ta märkas, et kõrvalistuja uksel oli mingi mõlk. Auto jäi sinna, kuid nemad Paavo Paaliga läksid tagasi VäikeMaarjasse, samasse Swedbanki platsi peale. Siis keegi helistas Paavo Paalile ja ütles, et saada mendid minema, et saad oma asjad tagasi. Tema läks minema ja Paavo Paal jäi sinna. Korra sel päeval paar tundi hiljem kohtus ta Paavo Paaliga veel OG Elektra kaupluse juures. Siis pani ta Paavo Paali indikaatorvahendisse puhuma, et viimane ise oleks ka kindel, et on alkoholijoobes ja autoga sõitma ei läheks. Indikaatorvahendi näit oli rohkem kui 0,
7. Ta tutvustas seda näitu ka Paavo Paalile. Peale seda suundus tema tööülesandeid täitma, patrullima. Mingil hetkel õhtupoole, kui oli juba pime ja nad olid patrullsõidukiga Rakkes, tuli teade juhtimiskeskuselt, et see sama auto xxxx sõidab Tamsalu poole ja roolis on joobes juht, aga nime ei nimetatud. Selleks läks pool tundi, nad suundusid Tamsalu poole. Said sõita kuskil 500 m, kui tuli teade, et see sama auto liigub nüüd hoopis Rakvere poole. Siis helistati tema telefonile ja helistajaks oli M L, kellega ta on varasemalt tööalaselt mitu korda kokku puutunud. Numbri, millelt helistati, seostas ta M L, sest viimane helistas talle üks kord isegi öösel ja numbri lõpu järgi tundis ta ära, et helistajaks on M L. Tal vaid isiklik mobiil ongi. M L rääkis talle, et nad olid kolmekesi koos viina võtnud tee ääres ja siis Paavo Paal oli vihastanud millegi peale ja autoga Rakvere poole sõitnud, ise oli olnud roolis. Selle kolmanda isiku nime, kes viina võttis, V M ei mäletanud. Peale seda M L kõnet keerasid nad otsa ringi, keerates Tamsalu maanteelt kohe Rakvere poole. See vahemaa võis olla sündmuskohani kuskil 5-6 km. Tee ääres märkas ta M L, kellega koos oli veel üks isik. Need isikud olid Väike-Maarjast kuskil 2-2,5 km kaugusel. See oli umbes 2 km kohast, kust auto leiti kõrvalteelt, natuke rohkem Rakvere poole. Ta ei mäletanud, kas nad peatusid nende isikute juures või mitte. Tee peal rohkem jalakäijaid ei olnud. Mõni minut peale seda, kui nad kohtusid M L, said nad juba juhtimiskeskuselt väljakutse, et auto on teelt välja sõitnud. Sealt, kus ta M L tee ääres nägi, sõitis ta sündmuskohale kuskil 3 minutit. V M väitel oli VäikeMaarjast kohani, kus ta M L märkas 2 km ja M L sündmuskohani kuskil 3 km. Sündmuskohal nägi ta, et punast värvi auto oli teelt väljas, paremat kätt, teest kaugel, juhipoolse külje peal. Paavo Paal oli autost välja lennanud, oli auto lähedal, võib-olla 2-3 m kaugusel, pikali maas. Paavo Paal midagi mõmises, aga ei rääkinud. Tee peal seisis üks inimene, kes teatas sellest juhtumist juhtimiskeskusele. Peale seda tulid sündmuskohale päästeamet ja kiirabi. Tema meelest oli kõrvalistuja uks eest ära lennanud. Kui selles autos oleks olnud veel keegi teine inimene, siis ilma vigastusteta ta vaevalt oleks pääsenud. Oleks olnud võib-olla verd näha või midagi sellist. M L ta mingeid vigastusi tähele ei pannud. V M ei mäletanud seda, kas ta Rakkest tulles vahepeal Väike-Maarjas auto kinni pidas või mitte. M L rääkis ta tol õhtul peale sündmust korra kindlasti. Nad said kokku Väike-Maarjas või helistasid. M L küsis, kas saite kätte selle auto. Tema arvates rääkis ta sündmuskoha vaatlust läbi viinud politseinikele, et kui ta sündmuskohale sõitis, nägi ta tee peal M L. Tunnistaja D H kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Paavo Paal on tema sõber. D H ei mäletanud sündmuse toimumise aega, millega seoses ta kohtuistungile kutsuti. Ta teadis, et see sündmus oli Paavo Paaliga seotud autoavarii. Tema oli avarii toimumise ajal kodus VäikeMaarjas. Enne avariid oli ta Paavo Paaliga koos Väike-Maarjas. Peale tema olid veel M L, A L ja J H. Ta ei mäletanud, kas ta politseisse sel päeval helistas. Tunnistaja M L kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Paavo Paal on talle tuttav. M L keeldus kohtuistungil kõikidest ütlustest, kuna ta ei saa iseennast süüdistada. Kohus võttis

§ 291

lg 1 p 2 ja lg 3 alusel prokuröri taotlusel tõendina vastu tunnistaja M L kohtueelses menetluses antud ütlused. 4 Esimest korda kuulati M L kohtueelses menetluses tunnistajana üle 13.10.

1. M L on öelnud, et oli 2014.a sügise algus, võimalik, et septembri algus, kui Paavo Paal tuli VäikeMaarjasse oma punast värvi autoga, mille marki ja reg/nr ta öelda ei osanud. Nad olid samas seltskonnas ning tarvitasid alkoholi. Ka järgmisel päeval tarvitasid alkoholi, jõid viina. Tema käis vahepeal kodus ning õhtu poole läks Väike-Maarjas asuvasse Liivi parki, kus Paavo Paal ning veel mõned inimesed viina jõid. Paavo Paali auto oli pargitud siis Väike-Maarjas Liivi pargist eemale. Ta ei oska öelda, kuidas Paavo Paal oma autosse sai, aga ühel hetkel oli ta Väike-Maarja surnuaia juures oma autoga ning tema ja temaga koos olnud seltskond (D H, A L ja veel mõned) läksid sinna ja rääkisid Paavo Paaliga tükk aega juttu. Juba varem rääkis Paavo Paal, et tahab Rakverre või kuhugi minna. Ühel hetkel istus Paavo Paal oma autosse ja hakkas ära sõitma. Nad ütlesid talle, et ta on juua täis ja ei tohi kuhugi minna selle autoga. Paavo Paal neid ei kuulanud, istus autosse ning hakkas Rakvere poole sõitma. Ta mäletas, et kui Paavo Paal kõigepealt sõitma hakkas, st surnuaia poole sõitis, helistas D H politseisse ning kui Paavo Paal hakkas surnuaia juurest Rakvere suunas sõitma, helistas ka tema VäikeMaarja politsei numbrile, sest politsei üldnumber oli kinni. Nad ütlesid, et Paavo Paal, kes on purjus, läks autoga sõitma. Järgmisel päeval helistas Paavo Paal ja ütles, et on Rakvere haiglas ning et ta oli avarii teinud. Ta teabki ainult seda, et Paavo Paal oli täitsa purjus, kui autoga sõitma läks ning autos oli ta üksinda. Teist korda kuulati M L kohtueelses menetluses tunnistajana üle 29.04.
2. M L on öelnud, et 2014.a sügisel, see võis olla septembrikuus, sest sügis oli alles alanud, sai ta kokku Paavo Paaliga. Nad pidutsesid xxxx H kodus. Järgmise päeva õhtul said nad kokku Väike-Maarja algkooli juures, kuhu J H tõi Paavo Paali punase xxxx. Ka Paavo Paal tuli algkooli juurde jalgsi. J H andis punase xxxx koos käivituskaardiga Paavo Paalile. Ühel hetkel tahtis Paavo Paal algkooli juurest ära minna. Tema, Paavo Paal ja A L sõitsid autoga Väike-Maarja surnuaia taha. Autot juhtis sellel ajal Paavo Paal. Surnuaia taga on sissesõidetud tee. Nad jäid sinna peatuma ja tarvitasid alkoholi. Nüüd tulid jalgsi nende peatuskohta ka D ja J H, kes olid eelnevalt algkooli juurde maha jäänud. Paavo Paal oli purjus, tahtis sõita Rakveresse või Tallinnasse minna. Paavo Paal istus autorooli. Auto eesistmel juhi kõrval istus A L ja tema istus taga. Kuna Paavo Paal juhtis autot väga ebakindlalt ja kaldus vastassuunavööndisse, üritas ta Paavo Paali sõitmist takistada. See koheselt ei õnnestunud. Auto õnnestus peatada esimeses metsatukas, kui Väike-Maarjast Rakverre sõita. Auto jäi seisma. Seismajäämiseks oli ta haaranud auto käivituskaardi auto keskkonsoolist. Ta ütles Paavo Paalile, et ära sõida rohkem. Paavo Paal hakkas räuskama ja vaidles vastu, küsis auto käivituskaarti tema käest tagasi, tõukles A L vist lausa sellepärast. Paavo Paal vaidles ikka vastu ja avaldas soovi autoga edasi sõita. Nad olid A L autost välja tulnud ja tegid auto juures suitsu. Paavo Paal istus autos. Ta oli sõiduki käivituskaardi pannud kahe esiistme vahel oleva käetoe/panipaiga peale. Lõpuks loobusid nad Paavo Paaliga vaidlemast. Ta tuli koos A L jalgsi VäikeMaarjasse. Ilmselt leidis Paavo Paal auto käivituskaardi üles. Nad nägid mõnikümmend meetrit autost eemal, kuidas Paavo Paal sõitis xxxx Rakvere poole. Ta helistas häirekeskusesse, et teatada joobes juhist. Kuna häirekeskuse telefon oli hõivatud, helistas ta ühe politseiniku eranumbrile. Tal oli telefonis see number politsei numbrina märgitud. Tal oli see number salvestatud varasemast ajast, kui oli nimetatud politseinikuga kokkupuude. Selle politseiniku nime ta ei tea. Ta helistas selle politseiniku numbrile ja ütles, et ta on M L ja selgitas talle, et Paavo Paali punane xxxx sõidab praegu Väike-Maarjast Rakvere poole ja roolis on joogine mees. Tema arust see politseinik küsis veel tema käest üle, kes autoga sõidab ja siis ta ütles talle, et Paavo Paal sõidab. Tema arust üsna varsti sõitis Väike-Maarja poolt neile vastu politseisõiduk. Ta oli sellel hetkel koos A L ja tuli jalgsi Väike-Maarjasse. Nad olid jalgsi saanud sellest varem mainitud metsatukast tulla Väike-Maarja poole. Väike- 5 Maarjasse nad polnud veel jõudnud. Tema arust kas järgmisel või ülejärgmisel päeval helistas talle Paavo Paal ja ütles, et tal juhtus õnnetus, et sattus autoga avariisse. Telefon, mida ta tookord kasutas oli numbriga xxxx. Tunnistaja M L on andnud süüdistatavale Paavo Paalile omakäelise seletuskirja, mis kannab kuupäeva
3. oktoober 2014 ning mille ta on allkirjastanud. M L on kirjutanud, et nad seisid surnuaia taga mingit aega, siis D üritas rehve tühjaks lasta. Nad lahkusid sealt, jäädes seisma umbes kilomeeter eemal suunaga Rakverre. Veel seisid nad umbes 30-45 minutit, mille jooksul Paavo jõi umbes pool liitrit viina. Tema istus juhiistmel. Siis tahtis Paavo sõita, aga ta ei lubanud ja helistas politseile, et teda hirmutada, mille järel ta enam ei soovinud sõita. Ta lubas Paavo ise Rakverre viia ja alustas sõitu Rakverre. Natuke aega hiljem juhtus avarii, mille aeg tema istus roolis. Ta lahkus sündmuskohalt, et kutsuda abi. Ta on varasemalt andnud politseis valeütlusi, sest oli ülekuulamise ajal purjus ja kartis vastutust. Tunnistaja M L on saatnud omakäelise kirja vandeadvokaat Raul Ainlale Advokaadibüroosse Eipre & Partnerid. Nimetatud kiri kannab kuupäeva 17.06.2015 ning on tema poolt allkirjastatud. Ta soovib lahti öelda kõikidest ütlustest, mida on andnud tunnistajana Paavo Paali asjas kriminaaluurimises autoavarii asjus
4. septembril 2014.a. Ütlusi rohkem tema selles asjas anda ei taha, sest ta ei pea iseenda vastu tunnistama, kuna sõitis sellel õhtul autoga. Kui temaga soovitakse edaspidi vestelda või üle kuulata või muid toiminguid teha, on ta nõus seda tegema oma advokaadi juuresolekul ainult. Ta väga vabandab segaduse pärast. Tunnistaja J H kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Paavo Paal on talle sõber. J H avaldas, et tema, vend D, A, M L, G A ja tema keskmine vend M viibisid kõik koos natuke aega VäikeMaarjas algkooli juures ja surnuaia taga, kus D tahtis Paavo Paalile kuulunud auto rehve tühjaks lasta. Autoga sõideti surnuaia taha. Paavo Paal oli roolis. Autos olid peale Paavo Paali veel M L ja tema vend A L. Tema tuli auto pealt maha, kui auto suundus Tamsalu maantee peale. Tema tuli M ja D jalgsi surnuaia taha. Kõik kolm, kes autos olid, võtsid natukene alkoholi Liivi pargis ja algkooli juures. Auto oli vist punane xxxx. Surnuaia taga ta ei märganud, et Paavo Paal oleks alkoholi tarvitanud, kuid M L tarvitas seal viina. Surnuaia taga olid nad võib-olla 45 minutit kuni tund aega. J H ütlustest nähtub, et algul olid nad kahekesi Paavo Paaliga Liivi pargis. Auto asus Rakvere poole minnes vasakul põhimaanteest natuke eemal kuskil maja juures tee ääres. Auto oli Väike-Maarjast mingi 1,5-2 km kaugusel. Ta ise läks sinna jalgrattaga, mille pani seal pagasnikusse ja sõitis tagasi autoga algkooli maja juurde. Käivituskaart oli autos. Ta oli ainuke kaine, kes suutis auto ära tuua. Algkooli maja juures olid peale tema M H, D H, G A, M , A L ja Paavo Paal. Kui tema, D H ja M H auto juurest surnuaia tagant ära läksid, siis auto seisis. Nad olid autost kuskil 60-100 m eemal, kui auto Rakvere poole ära sõitis. Ta ei näinud, kes oli roolis. J H mäletas, et auto kõrvalistujapoolne eesmine uks oli katki. See oli seestpoolt isegi nööridega kinni pandud. Kui nad hakkasid autoga algkooli juurest surnuaia taha liikuma, oli Paavo Paal roolis, M L oli juhi kõrvalistmel, A L oli keskel ja tema oli A L kõrval paremal pool. Tunnistaja A L kinnitas kohtuistungil, et süüdistatav Paavo Paal on tema sõber. Algul olid nad tema pool xxxx, kus tarvitasid alkoholi. Ka Paavo Paal tarvitas alkoholi. Tal oli vaja käia Pärnus ekstüdruku juures ja ta küsis Paavo Paali käest auto võtmed ning viimane andis talle võtmed. A L ütlustest nähtub, et tal oli kaine juht olemas, kes sõitis Pärnusse ja sealt tagasi. Pärnusse sõitmine toimus hommiku poole, tagasi Väike-Maarjasse tuli ta alles õhtu poole. Väljas oli juba pime. Auto jättis ta kuskile maja juurde enne Väike-Maarjat suunaga paremale poole teed. Väike-Maarjani oli mingi 1 km või 500 m. Siis ta oli ise roolis, nägi politseiautot ega julgenud sõita sinna. Ta tuli Väike-Maarjasse, läks Liivi parki, kus sai kokku Paavo Paali, 6 J H ja D H. Pargis olid nad umbes tund või pool tundi. Võtmed jäid autole ette ja ta ütles Paavo Paalile, kus ta auto asub. J H läks sellele järgi. Nad liikusid algkooli maja juurde. J H tõi auto algkooli juurde, kus nad olid 10-15 minutit. Edasi läksid nad kolmekesi, tema, Paavo Paal ja M L autoga surnuaia taha. Paavo Paal sõitis sinna. Ta ei märganud algkooli taga, et Paavo Paal oleks alkoholi tarvitanud. Kui nad surnuaia juurde jõudsid, siis ta märkas, et Paavo Paal tarvitas alkoholi, viina. A L kinnitas, et viin oli temal kaasas ja ta oli sealt enne ise ka tarbinud. Algul olid nad surnuaia taga kolmekesi, pärast tulid sinna jalgsi ka D H ja J H. Edasi liikusid tema, M L ja Paavo Paal autoga Koonu metsatuka juurde. Autot juhtis M L, nemad Paavo Paaliga istusid taga. Tema istus M L taga ja tema kõrval istus Paavo Paal. Enne bussijaama jäid nad seisma, sest Paavo Paal hakkas M L rüselema, kuna tahtis ise rooli minna. Paavo Paal oli purjus, nad ei lubanud tal rooli minna. A L väitel viskas tal kopa ette ja ta läks sealt minema, Väike-Maarja poole tagasi. Talle sõitsid tee peal vastu tuletõrjeauto ja politseiauto. Asjatundja I S kinnitas kohtuistungil, olles eelnevalt tutvunud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, samuti Paavo Paali vigastusi kajastavate dokumentidega, et sõiduk on sõitnud paremale teelt välja, olles külglibisemises, vasak külg ees. Seejärel on auto paiskunud korduvalt üle katuse ja jäänud küljele seisma. Vähemalt üks autos olnud inimene on paiskunud sõidukist välja. Vaatlusprotokollist oli näha, et auto kõrval oli inimene. Sõiduki vigastused näitavad, et sõiduki parempoolne ehk kõrvalistujapoolne esimene uks on murdunud lahti. Seevastu vasakpoolne juhiuks on kinni ning sõiduk lebab liiklusõnnetuse järgselt vasaku ehk juhipoolse külje peal. Sellest ei saa teha kategoorilist järeldust, aga saab teha tõenäoliku järelduse, et inimene paiskus autost välja parempoolse kõrvalistuja esiukse kaudu. Fotol nr 11, mis on tehtud sõiduki vasakpoolsest küljest, on näha, et sõiduki uksed on suletud ja on näha rohu või haljastuse ladestused ukse vahel. Foto nr 8 kinnitab, et vasakpoolne uks on olnud kogu aeg kinni. Kõige selgemini illustreerib seda olukorda, et kõrvalistuja uks on õnnetuse käigus lahti tulnud, foto nr 8, kust on näha sõiduki parempoolne külg, esimene parempoolne ukseauk on avatud ja selle kõrval on punane kägardunud detail, mis on uks. Kategoorilist vastust ei ole võimalik anda, kuid väga suure tõenäosusega on autost väljapaiskunud inimene asunud kõrvalistuja kohal ja seda põhjusel, et juhi kohalt autost välja paiskumiseks peab inimene jõudma juhi kohalt rooli alt kuidagi salongi ja salongist edasi liikuma. Paavo Paali kehaehitus ja -kaal on selline, et võimalus mahtuda juhiaknast välja tähendab seda, et isik saab väga ulatuslikke vigastusi, sest puudub otsesuunaline liikumine, ehk siis tuleb kõigepealt liikuda taha ja üles, seejärel vasakule, mis tähendab seda, et keha, liikudes sellisel trajektooril, saab olulisi vigastusi. Tõenäosus, et juhi kohal olev isik paiskub autost välja, on väga väike. Tavaliselt paiskuvad sõidukist välja taga või kõrval istuvad isikud. Seda kõrvalistumise asjaolu kinnitab ka see, et uks on avanenud kas siis seetõttu, et uksele on avaldunud väga tugev surve ümberpaiskumise ajal autos lahtiselt liikuva suurema masskeha poolt või on uksel olnud mingi rike, mis ei ole ust kinni hoidnud. Tõenäosus on see, et see isik, kes autost välja paiskus, istus kõrvalistmel. Arvestades seda sõidukit, kus on avanenud kõik ees olevad turvapadjad ja külgturvakardinad, saab teha 2 järeldust: kas selles sõidukis on olnud ees 2 isikut või selle auto turvavarustus on seadistatud selliselt, et ainult juhi korral lähevad kõik turvapadjad lahti. Kategoorilist vastust ta anda ei saa, kuid tõenäolik vastus on see, et küllap seal sees oli 2 isikut. Sellise õnnetuse puhul on võimalik ja väga tõenäoline, et juht jääb õnnetuse lõpuni juhiistmele ega paisku autost välja. Juht hoiab roolirattast kinni ehk instinktiivselt jätkab sõiduki juhtimist ka siis, kui sõiduk paiskub üle katuse. Tavapärane on see, et juht, kui pole jäänud magama või ei kaota teadvust, ei paisku sõidukist välja, vaid hoiab end autos kinni. Tõenäosus, et sellises olukorras juht jääb oma kohale kinnitamata turvavööga, on väga suur. Arvestades seda, et turvavarustus on avanenud, siis sellises sõidukis liiklusõnnetuses osalemine on nagu poroloonibasseini hüppamine. Suure 7 tõenäosusega juht pääseb sellisest liiklusõnnetusest ka vigastusteta, kui turvavarustus töötab. Turvavöö mittekinnitamine suurendab vigastuste riski, kuid ei muuda seda riski oluliselt suuremaks. Kui autol pärast liiklusõnnetust ohutuled põlevad, siis võivad olla järgmised võimalused: esiteks, et auto sõitis juba enne liiklusõnnetust ohutuledega, teiseks, et teatud automarkidel lülituvad ohutuled ise sisse, auto on seadistatud niimoodi, et väga järsul pidurdamisel ilma liiklusõnnetuseta hakkavad ohutuled vilkuma. See olukord võib tekkida ka siis, kui auto turvavarustus saab suure koormuslöögi nagu auto liiklusõnnetuses. Loomulikult ei saa välistada ka tehnilist riket. Üldjuhul ohutuled lülituvad sellest, et vajutad nupule. Seda, et ohutuled iseenesest sisse lülituksid, tema praktikas ei ole olnud. Esiklaasist väljapaiskumise välistab see, et esiklaas on küll purunenud, kuid asub oma kohal. Oluline on selle õnnetuse puhul see asjaolu, et lõpptulemina on sõiduk jäänud vasakule küljele lebama. See on tavapärasemaid inimese hukkumise põhjuseid, et nad õnnetuses autost välja paiskuvad, et nad jäävad auto alla. Jäävad sellepärast auto alla, et autost ei ole võimalik välja paiskuda silmapilguga, vaid see võtab aega. Väljapaiskumine juhi aknast ei ole välistatud, aga see on väga ebatõenäoline. Kõrvalistuja uks on avanenud enne seda, kui sõiduk on paiskunud üle parempoolse külje. Esimene ümberpaiskumine on toimunud üle sõiduki vasaku esinurga. Kuna sõiduk teelt välja sõites on kaldunud esiosaga paremale, siis on ta liikunud külglibisemises parem külg ees ja selles kohas, kus sündmuskoha skeemil on näha, et lõpevad selged 3 jälge ning vahepeal jälgi ei ole kuni mõningad meetrid pärast seda tulevad mullajäljed, on sõiduk paiskunud õhku ja pöördunud kõigepealt paremale küljele ja siis vasakule küljele ja niimoodi korduvalt rullunud üle katuse ja jäänud vasakule küljele seisma. Arvestades ukse deformatsiooni, on uks olnud lahti vähemalt viimasel kokkupuutel parema küljega vastu maad. Ainult piltide põhjal pole võimalik teha järeldust, kuidas on isik autos liikunud. Teatud liiklusõnnetuste puhul ei ole välistatud, et juhi kohal istuv isik võib paiskuda kõrvalistuja kohale või isegi kõrvalistuja uksest välja. Konkreetse sõiduki puhul oli kõrge keskkonsool, kust väljapööramiseks isikul, kes juhikohalt paiskub paremale poole kõrvalistuja uksest välja, oleks pidanud tekkima ulatuslikud vaagnavigastused. On sellised tüüpilised vigastused, mis tekivad inimesel sõltuvalt sellest, kus nad sõidukis istuvad. Nendes sõidukites, kus on kõrge keskkonsool, kus juhti ja kõrvalistujat eraldab barjäär, seal tekib rohkem luumurdumisi. Jalad jäävad juhikohal pedaalide kohale kinni, nad ei liigu sealt koos kehaga, sest toetavad vastu istekohti eraldavat barjääri ja kuna kehal tekib tugev vääne, siis on väga sagedased vaagnavigastused ja jalaluumurrud. Arvestades seda konkreetset sõidukit, kui juhi kohal istunud inimene ei olnud väga väikest kasvu, 50-60 kg naisterahvas, siis keskmist kasvu mehe puhul sealt väljapaiskumine paremale poole peaks tekitama talle olulisi vigastusi jalgadele ja keha keskosale. Kirjalikest tõenditest, mis kohtulikul uurimisel avaldati, omavad kriminaalasjas tõenduslikku tähtsust: - sündmuskoha vaatlusprotokoll 07.09.2014, selle lisa – liiklusõnnetuse skeem ja fototabelid. Vaadeldav sündmuskoht asub Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas Rakvere-Väike-MaarjaVägeva mnt 22,2 kilomeetril. Vaatlus on läbi viidud Väike-Maarja poolt Rakvere suunas pimedal ajal kunstliku valgustuse abil. Sõiduteekatteks on kuiv mustkate, sõidutee on sirge ja tasane. Mõõtmiste lähtepunktiks on võetud sõiduteest vasakul pool haljasalal asuv liiklusmärk nr 135a, millest 356,2 m kaugusel paremalt poolt sõidutee teepeenralt algavad rehvide lohisemisjäljed, mis kulgevad mööda haljasala paremale põllu peale. Vaadeldud sõiduautot xxxx reg nr xxxx, mis asub põllu peal (tee suhtes paremal pool) ning on sõiduki vasakpoolse küljega vastu maad. Sõidukil deformeerunud: esiosa, vasak külg, kõrvalistujapoolne uks, juhiukse klaas, kõrvalistuja ukse klaas ning esiklaas purunenud, turvapadjad ja turvakardin avanenud. Liiklusõnnetuse esmane kirjeldus–xxxx kaotas lauges vasakkurvis juhitavuse ja sõitis paremale teelt välja ning rullus üle katuse. 8 - AS Rakvere Haigla teatis 07.09.2014 liiklusõnnetuses kannatada saanud isiku saabumisest, milles on fikseeritud Paavo Paalil esinenud vigastused: pindmine rindkerevigastus, lahtine peahaav, pindmine õla- ja õlavarrevigastus. Ravi määratlus: statsionaarne. - Viru Ringkonnaprokuratuuri päring 22.05.2015 AS-le Rakvere Haigla, milles palutakse seoses kriminaalasja menetlemisega väljastada kõik haigladokumendid ja haiguslugu, mis puudutab Paavo Paaliga seotud sündmust ja millest nähtuvad isiku vigastused. Nimetatud andmed on vajalikud, et otsustada ekspertiisi määramine nimetatud kriminaalasjas. - AS Rakvere Haigla vastus päringule 25.05.2015, millega Viru Ringkonnaprokuratuurile väljastatakse seoses kriminaalasjaga nr 14240103914 patsient Paavo Paali meditsiinilised dokumendid 07.-09.09.2014.a, millisteks on statsionaarne epikriis ja patsiendikaart. - joobeseisundi tuvastamise saatekiri 07.09.2014 koos EKEI uuringuaktiga nr 2315T, mis tõendab, et Paavo Paal oli joobeseisundis - etanoolisisaldus (2,13 +/-0,06), k=2 mg/g. - asitõendi vaatlusprotokoll 23.01.2015 koos kõnesalvestisega. Vaadeldud on D H poolt häirekeskusele 07.09.2014 telefoninumbrilt xxxx tehtud kõnet algusega kell 21:01-21:
5. D H teatas, et mingi 2 või 3 minutit tagasi sõitis Paavo Paal punase autoga xxxx nr xxxx VäikeMaarjast Tamsalu poole, olles alkoholijoobes. - sideettevõtjalt saadud andmete protokoll 08.05.2015, millest nähtub, et M L, kes kasutas mobiiltelefoni abonentnumbrit xxxx, on 07.09.2014 kell 21:58, kell 21:59 ja kell 22:01 helistanud politsei lühinumbrile
6. M L on kell 22:02 ja kell 22:36 helistanud patrullpolitseinik V M, kes kasutas mobiiltelefoni abonentnumbrit xxxx. V M on M L helistanud 07.09.2014 kell 23:
7. - M L telefonikõnede väljavõte, millest nähtub, et ta on mobiiltelefoni abonentnumbrilt xxxx helistanud 07.09.2014 kell 21:58, kell 21:59 ja kell 22:01 politsei lühinumbrile 110 ning kell 22:02 ja kell 22:36 helistanud mobiiltelefoni abonentnumbrile xxxx. - Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurist edastatud andmed patrullpolitseinik V M kasutuses olnud politseisõiduki reg nr xxxx liikumise kohta ajavahemikus 07.09.2014.a kell 21:00 kuni 08.09.2014.a kell 02:
8. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimine joobeseisundis.

§ 291

lg 3 kohaselt võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel tõendina vastu võtta tunnistaja poolt varem antud deponeerimata ütlused, kui tunnistaja keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast ja kui on täidetud kõik nimetatud lõike punktides 1,2 ja 3 toodud tingimused.

§ 3051

lg 3 sätestab, et tõendi vastuvõtmine ei välista selle lubamatuks tunnistamist kohtuotsuse tegemisel. Kõrvutades tunnistaja M L kohtueelses menetluses antud vastuolulisi ütlusi tema poolt omakäeliselt kirjutatud kirjades diametraalselt vastupidiselt väidetuga, samuti arvestades asjaolu, et nimetatud isik keeldus kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, kuna ta ei saa iseennast süüdistada, millest on võimalik järeldada, et ta ise oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel autoroolis, on tunnistaja M L näol ilmselgelt tegemist ebausaldusväärse tunnistajaga

§ 291

lg 3 p 1 mõttes, kuna ütluste andmise asjaolud ja tunnistaja isik annab alust kahelda tõendite usaldusväärsuses. Eraldi väärib märkimist, et viimased Paavo Paali süüstavad ütlused andis M L politseile 29.04.2015, kuid esimene omakäeline seletuskiri, milles ta kinnitas, et hoopis tema oli roolis, kannab kuupäeva 25.10.2014. Arvestades eeltoodut ja tulenevalt

§ 3051

lg 3, jätab kohus tõendikogumist tervikuna välja tunnistaja M L, kes ei ole 9 usaldusväärne tõendi allikas. Kuna on alust arvata, et tunnistaja M L on algusest peale moonutanud tõde, ei saa arvestada ka tema poolt 07.09.2014 kell 22:02 tunnistaja V M telefoni teel öeldut, et Paavo Paal oli autoga Rakvere poole sõitnud. Kohus, hinnanud kõiki ülejäänud tõendeid (nii isikulisi kui ka dokumentaalseid) kogumis, leiab, et süüdistatava Paavo Paali süü temale esitatud süüdistuses ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud ja seda ka mitte kaudsete tõenditega. Vaidluse esemeks käesolevas kriminaalasjas on see, kas süüdistatav Paavo Paal oli süüdistuses tähendatud ajal ja kohas, liiklusõnnetuse toimumise hetkel autoroolis või mitte. Ainuüksi asjaolud, et Paavo Paal oli toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel autost välja paiskunud ja vigastada saanud ning et sündmuskohal ega selle vahetus läheduses ei olnud teisi isikuid nagu nähtub tunnistajate H V ja V M ütlustest, ei ole kohtu arvates antud juhul piisavad selleks, et tõsikindlalt ja ilma igasuguste kahtlusteta saaks lugeda tõendatuks selle, et Paavo Paal oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel autoroolis. Tunnistaja V M ei ole mitmeid olulisi asjaolusid mäletanud, samas tema poolt antud ütlused ei ole üldjoontes valed, aga ei ole detailsed, kuid neid ütlusi on olnud võimalik kontrollida tema kasutuses olnud politsei patrullsõidukil reg nr xxxx peal olnud GPS-seadme abil, mis on fikseerinud tema täpse liikumise (aeg, koht, liikumiskiirus). Patrullsõiduki GPS-i järgi on tõendatud, et V M jõudis sündmuskohale 07.09.2014 kell 22:05:52. Tunnistaja H V sõnul tuli politsei 10-15 minuti pärast Väike-Maarja poolt. Seega võis liiklusõnnetus toimuda 07.09.2014 kella 21.50 paiku, nagu on märgitud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Tunnistaja V M ütlustega on tõendatud, et ta märkas sündmuskohale sõites tee ääres M L, kellega koos oli veel üks isik. V M ei osanud öelda, kes oli M L koos olnud isik. Patrullsõiduki GPS andmetest selgub, et V M ei peatunud nende isikute juures, tema poolt juhitud sõiduki liikumiskiirus oli 121 km/h. Arvestades lisaks asjaolu, et väljas oli pime, ei saanud V M M L vigastusi, kui neid ka oli, autoaknast näha. Liiklusõnnetuse toimumise kohast on selle kohani, kus V M M L nägi, umbes 2,8 km. Kohtu arvates ei ole välistatud, et M L oli liiklusõnnetuse hetkel autoroolis ning nähes, et Paavo Paal sai vigastada ja olles juhtunust šokis, suutis mingil moel, kasvõi joostes, jõuda esmalt ohutusse kaugusesse, et siis kell 21:58, 21:59 ja 22:01 paaniliselt numbrile 110 helistada ja kell 22:02 helistada tuttavale politseinikule V M ning siis jõuda kohta, kus V M teda tee ääres nägi. Vastupidise versiooni kahjuks, et M L hakkas jalgsi tagasi koju Väike-Maarja poole minema, räägib asjaolu, et miks hakkas M L siis alles 10 minutit hiljem helistama, et politseid Paavo Paali purjus peaga sõitma minekust teavitada, liiatigi polnud tal sellisel juhul endal midagi karta. Kahtlust selles, et asjad ei olnud nii, nagu M L välja paista laskis, süvendab asjaolu, et miks pidid M L ja V M omavahel korduvalt veel liiklusõnnetuse järgselt suhtlema. Tunnistaja A L ütlustest, milliste õigsuses ei ole kohtul põhjust kahelda, ei selgu, kumb neist, kas Paavo Paal või M L autoga edasi sõitis (peale peatumist esimese metsatuka juures). A L ütlustest järeldub see, et temast jäid maha nii Paavo Paal kui ka M L. Kui M L autoga edasi ei sõitnud, siis jääb arusaamatuks, miks ta koos A L jalgsi Väike-Maarja poole ära ei tulnud. Tunnistajate D H ja J H ütlused ei tõenda Paavo Paali süüd. Asjatundja I S väitel, on väga suure tõenäosusega liiklusõnnetuse tagajärjel autost väljapaiskunud inimene, s.o Paavo Paal, asunud kõrvalistuja kohal. Eelkõige põhineb tema järeldus Paavo Paalil esinenud vigastustel. Asjatundja I S ütlused toetavad seega kahtlust, et Paavo Paal ei olnud roolis. Asjatundja ütlus ei asenda liiklustehnilist ega ka kohtuarstlikku 10 ekspertiisi, kuid võimaldab siiski mõista seda, kuidas liiklusõnnetus toimus ning kas Paavo Paal, kes sõidukist paiskus välja kõrvalistuja poolsest uksest, võis arvestades saadud vigastusi, olla juht või on see vähetõenäoline. Seda, kes oli roolis, oleks saanud kindlaks teha auto salongi vaatlusega, arvestades turvapatjade avanemist, DNA proovide võtmisega, et määrata DNA ekspertiis. Need võinuksid olla asjas ümberlükkamatud objektiivsed tõendid vastukaaluks olemasolevatele tõenditele. AS Rakvere Haigla on vastavalt nõudmisele Viru Ringkonnaprokuratuurile 25.05.2015 väljastanud seoses kriminaalasjaga nr 14240103914 patsient Paavo Paali meditsiinilised dokumendid 07.-09.09.2014.a, millisteks on statsionaarne epikriis ja patsiendikaart. Nimetatud dokumendid olid vajalikud, et otsustada ekspertiisi määramine nimetatud kriminaalasjas, samas mingil põhjusel ekspertiisi ei määratud. Tunnistamaks isiku süüdi kuriteos, eeldab see tõendatust ja täielikku selgust süüteokoosseisu tuvastamiseks vajalikes asjaoludes. Tekkinud kahtlusi, ilma et neid kahtlusi toetaksid konkreetsed tõendid, ei saa kohus kõrvaldada ei oma siseveendumusega ega ka elulise usutavusega.

§ 7

lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Kohus leiab, et allesjäänud lubatavate tõendite kogumi pinnalt ei ole võimalik Paavo Paali KarS § 424 järgi süüdi tunnistada ja ta tuleb õigeks mõista. MENETLUSKULUD

§ 175

lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 175

lg 2 kohaselt kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, aga samuti näiteks kaitsja töö kvaliteeti. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Välistatud on võimalus käsitada menetluskuluna tasu, mis makstakse kaitsjale teise kaitsja töö dubleerimise eest. Eeltoodu tähendab seda, et kaitsjatasu hüvitamise taotlusest peaks mitme kaitsja olemasolul alati nähtuma muuhulgas see, milline kaitsja, millises mahus, milliseid ülesandeid täitis. Vandeadvokaat Raul Ainla Advokaadibüroost Eipre & Partnerid on kohtule esitanud taotluse, paludes määrata Paavo Paali kaitsmisele tehtud advokaadikulude hüvitamine summas 3000 eurot ning ööbimiskulu summas 69,70 eurot. Paavo Paali kaitsmiseks (toimingud) on kaitsja kulutanud kokku 22 tundi 40 minutit. Antud asjas leppisid advokaadibüroo ja süüdistatav kokku koondtasus, mitte tunnitasus. Märgitakse, et tunnitasu põhjendatud suuruseks on Riigikohus pidanud tunnihinda 140 eurot + km ja isegi enam. Antud asjas ei saa süüdistatava seisukohast pidada ebavajalikuks ühtegi menetluskulude väljamõistmise taotluses toodud toimingut. Kaitsja Margus Kurm, kes osutas õigusteenust OÜ Herran kaudu, on taotlenud kohtult kaitsjatasude arvamist menetluskulude hulka summas 2500 eurot. Margus Kurm on kaitsmiseks (tehtud töödeks) kulutanud kokku 54 tundi. 11 Arvestades asjaolu, et kaitsjate poolt tehtud tööd on taotlustes esitatud nimekirjade kohaselt osaliselt kattunud, samuti arvestades tehtud tööde mahtu, vajalikkust ja kvaliteetsust, peab kohus mõistlikuks ja põhjendatuks hüvitada Paavo Paalile kummalegi valitud kaitsjale makstud tasust 2000 eurot. Süüdistatav Paavo Paal on taotlenud kohtult, et talle hüvitatakse Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli OÜ-le makstud 528 eurot, ööbimiskulu summas 198 eurot (maksjaks märgitud arvel Paal, Paul) ja kulud kütusele summas 36,12 eurot. Vajalikeks ja Paavo Paalile hüvitamisele kuuluvateks kuludeks peab kohus nimetatud summadest asjatundja kohtuistungile kutsumisega tehtud kulutusi summas 528 eurot ja kulusid kütusele summas 36,12 eurot.

§ 181lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.

Arvestades eeltoodut, tuleb välja mõista riigieelarvest Paavo Paali kasuks 4564,12 eurot valitud kaitsjatele makstud õigusabikulude ja muude kriminaalmenetlusega tekkinud vajalike kulude hüvitamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 14.06.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: Juhindudes

§ 337lg 1 p 1 jätta Viru Maakohtu 17.

veebruari 2016 otsus muutmata ning prokuröri ja Paavo Paali kaitsja Margus Kurmi apellatsioonid jätta rahuldamata.

§ 185

lg 2 alusel jätta valitud kaitsja Margus Kurmi poolt apellatsioonimenetluses Paavo Paalile osutatud õigusabikulud 150 eurot Paavo Paali kanda.

§ 175

lg 1 p 1 ja 185 lg 2 alusel välja mõista riigieelarvest Paavo Paali kasuks 480 eurot valitud kaitsjatele Raul Ainlale ja Margus Kurmile apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest tasutud õigusabikulude hüvitamiseks. 17.02.2016 kohtuotsus 1-15-5319 jõustus 15.07.2016 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Rosar Referent