Obsah (4)

§ 2§ 5§ 23§ 1

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 1.juuni 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-2464 Tsiviilasi P.L.

§ 2lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas.

Asjas puudub vaidlus, et sissenõudja täitmisavalduse aluseks on Viru Maakohtu 3. detsembri 2015 jõustunud kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-15-8823, millega kohus kinnitas K.L. ja K.L. ning avaldaja vahelise kompromissi elatise maksmiseks K.L. ja K.L. ülalpidamiseks. Seega on täitmisele esitatud K.L. ja K.L. nõue ning nad on asjas

§ 5lg 1 alusel sissenõudjaks.

1. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et sundtäitmisele on antud elatise nõue perioodi juuli 1995 – november 2015 eest kokku 1950 eurot (5 kuud x 195 eurot kuus x 2 last). Nõude aluseks on Viru Maakohtu
2. detsembri 2015 jõustunud kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-15-8823 resolutsiooni p
3. Menetlusosalised vaidlevad täitedokumendiks oleva kohtumäärus resolutsiooni tõlgendamise üle. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-119-02 p-s 8 selgitanud, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip. Selle printsiibi kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele (

§ 23lg 3), kuid ta ei pea kontrollima materiaal-õiguslikke asjaolusid.

Formaliseerituse printsiipi täitemenetluses väljendab eelkõige

§ 1

lg 1 ja § 23 lg 1 aga ka § 50 lg 4.

§ 1

lg 1 kehtestab täitedokumentide loetelu e õiguskindlatest allikatest pärinevad dokumendid, mida võib esitada kohtutäiturile täitmiseks. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Maakohus on põhjendatult jätnud arvestamata avaldaja väidetega, et täitedokumendiks olevat kohtumäärust ei saa täita, kuna selles ei ole selgesõnaliselt välja toodud võlgnevuse summasid ja tasumise kuupäevi. Määruse resolutsiooni p 1 kohaselt avaldaja tasub lastele elatist alates hagi esitamisest

1. juunist 2015 summas 195 eurot kuus lapse kohta. Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selles, et ta on lastele perioodi eest juuli 2015 – november 2015 elatist kokkulepitud ja kohtu poolt määrusega kinnitatud summas tasunud. Avaldaja seisukoht, et nimetatud perioodil elatise tasumise kord ja tähtaeg on reguleeritud määruse resolutsiooni p-s 2, mida avaldaja täidab, ei ole põhjendatud. Määruse resolutsiooni p 2 käsitleb tagasiulatuva elatise tasumist. Tagasiulatuva ülalpidamise mõiste annab PKS § 108, mille kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamise kohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kohtutäitur ei saanud jõustunud kohtumääruse alusel täitemenetluse algatamisel formaliseeritusse põhimõttest tulenevalt anda täitedokumendi tekstis kasutatud mõistetele seadusest erinevat tähendust ja pidada tagasiulatuvaks elatist, mida võlgnik pidi tasuma perioodil, mis järgnes hagi esitamisele. Seetõttu on põhjendamata määruskaebuse esitaja väide, et kohtutäitur on asunud kohtumääruse resolutiivosa tõlgendama. Vaidlus täitedokumendi tõlgendamise osas on tekkinud võlgniku ja sissenõudjate vahel. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 368 lg 2 kohaselt täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või 4 kohustus. Nimetatud alusel on määruskaebuse esitajast võlgnikul õigus esitada tuvastushagi sissenõudjate vastu Viru Maakohtu
2. detsembri 2015 määruse selgitamiseks.
3. Põhjendatud ei ole kaebuse väide, et asja lahendanud kohtunik pidanuks ennast taandama. Kohtuniku taandumise kohustuslikud alused sätestab TsMS §
4. Määruskaebuse esitaja tugineb TsMS § 23 lg-le
5. Asjaolu, et käesolevat asja maakohtus läbi vaadanud kohtunik otsustas ka kompromissi kinnitamise tsiviilasjas nr 2-15-8823, ei anna alust kahelda kohtuniku erapooletuses ega kohustanud kohtunikku taotlema enda taandamist maakohtu esimehelt (TsMS § 27 lg 2). Ringkonnakohus märgib, et õigusemõistmisest põhjendamatu keeldumine ei ole lubatud (TsMS § 27 lg 3).
6. Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta TsMS § 172 lg 1 ja 10 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Asja materjalide kohaselt muid menetluskulusid peale riigilõivu menetlusosalistel ei ole. Ringkonnakohus märgib, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabi kulusid ei hüvitataks (TsMS § 175 lg 31). /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks