KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 30. mai 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-16-6256 Tsiviilasi I.P. hagi

) § 91 lg 1 järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või, kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus.

§ 93

lg 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Kaheldav on, et hageja (lapse ema) sai teada, et kostja ei ole lapse bioloogiline isa, alles aasta enne hagi esitamist. Hagivaldusest tulenevalt teadis hageja juba lapse sünni ajal, et temast lapse sünni hetkeks juba lahutatud, kuid rasestumise hetkel seaduslikus abielus olnud mees ei ole lapse bioloogiline isa. Seega hakkas hageja hagi esitamise tähtaeg kulgema alates lapse sünni registreerimisest XXXXXXXXX ja lõppes

§ 93lg 1 järgi XX.XX.2002. Kohus keeldus Ts

MS § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast, kuna hageja on

§ 93lg-s 1 sätestatud tähtaja mööda lasknud.

Seega puudub hagejal seadusest tulenev õigus esitada isaduse vaidlustamise hagi ja hageja taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

1. I.P. esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. aprilli 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus liialt kitsalt tõlgendanud

§ 91lg-t 1, leides, et isadust on õigus vaidlustada üksnes mehel.

Isaduse vaidlustamise õigus on ka lapse emal ja lapsel; 2) peab kohus

§ 94

lg 1 järgi tuvastama asjaolud, millest tulenevalt laps ei põlvne mehest, kelle isadus tuvastati. Vastavalt hagimaterjalidele asus kostja vabaduskaotuslikku karistust kandma 04.08.1999. Laps sündis XX.XX.2001, s.o üle kahe aasta hiljem, seega ka

§ 942 lg-tes 2 ja 3 sätestatut arvesse võttes ei saa kostja olla XX isaks.

Hageja, märkides sünnitunnistusele lapse isana kostja, tegi teadlikult valemärke, mille ta soovib parandada; 3) vaidlustas hageja isaduse alles nüüd seetõttu, et tal tekkis isaduse vaidlustamiseks kiireloomuline õigustatud vajadus, mis ei võimalda oodata, et laps saaks täisealiseks ja siis ise vaidlustaks enda põlvnemise kostjast. VASTUSTAJA VASTUVÄITED

1. D.P. esitas määruskaebuse kohta seisukoha, kus nõustub I.P. määruskaebusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks.
3. Vastavalt

§ 93

lg-le 1 võib isaduse vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.

§ 93

lg 2 kohaselt lõikes 1 sätestatud tähtaja kulgemine ei alga enne lapse sündi ega enne isaduse omaksvõtu jõustumist.

§ 93

lg-s 1 sätestatud tähtaega on nõuet lõpetav tähtaeg (Riigikohtu 24.10.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12, p 19) ning viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada.

1. Hagiavalduses on hageja kinnitanud, et pooled elasid lahus alates 01.01.1998 ning hageja oli abieluvälistes suhetes teise mehega. Kostjaga hageja alates 01.01.1998 ei suhelnud. Kostja asus 04.08.1999 kandma vabadusekaotuslikku karistust ja viibib senini Tartu Vanglas. Laps XX sündis XX.XX.
2. Eelneva alusel on põhjendatud maakohtu järeldus, et hageja pidi juba lapse sündides olema teadlik sellest, et kostja ei ole lapse XX isa. Riigikohus on 24.10.2012 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-111-12 asunud seisukohale, et kui isaduse vaidlustamise asjaolud said isikule teatavaks enne 01.07.2010, tuleb pärast 01.07.2010 esitatud isaduse vaidlustamise nõuetele kohaldada kehtiva

§ 93lg-s 1 sätestatud nõuet lõpetavat tähtaega.

Nimetatud tähtaega saab aga kohaldada alates kehtiva perekonnaseaduse jõustumisest. Praeguses asjas esitas hageja isaduse vaidlustamise nõude 20.04.2016, mil isaduse vaidlustamise nõuet lõpetav tähtaeg oli kehtiva

§ 93lg 1 järgi möödunud (ühe aasta jooksul alates 01.07.2010). Maakohus kohaldas õigesti Ts

MS § 371 lg 2 p 2 ning keeldus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.

1. Maakohtu määrusest ei tulene, et isadust on õigus vaidlustada üksnes mehel (lapse isal) ning määruskaebuse esitaja vastupidine seisukoht on ebaõige.
2. Ringkonnakohus märgib, et

§ 93lg 3 kohaselt on täisealiseks saanud lapsel õigus oma põlvnemine vaidlustada. 10. Ts

MS § 171 lg 1 kohaselt jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud (hageja poolt tasutud riigilõiv) seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja 4