← Eesti

2-14-41188/32

Obsah (5)§ 657§ 173§ 162§ 168§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-411

§ 657

lg 1 p 2 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus teha tühistatud osas ise asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus. Hageja ei ole kaebuses põhjendanud, miks ta taotleb asja maakohtule uueks lahendamiseks saatmist. Ringkonnakohus on arusaamisel, et asja lõplikuks lahendamiseks on teada kõik asjaolud, mistõttu saab ringkonnakohus teha ise uue otsuse, millega rahuldab hagi viivise nõudes kokkulepitud viivise määra arvestades. 11. Kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt menetluskulude jaotust (

§ 173

lg 3).

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 168

lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud siis, kui menetlus lõpetatakse ja seaduses ei ole sätestatud teisiti. Apellatsioonkaebuse rahuldamise tulemusena rahuldab kohus hagi selles ulatuses, millest hageja ei ole loobunud ning maakohus menetlust lõpetanud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1). Maakohus tuvastas, et hageja vähendas oma nõuet 51% ulatuses. Ülejäänud osa nõudest kohus rahuldab. Kuna hagi rahuldatud osa ja osa, milles menetlus on lõpetatud, on sisuliselt võrdsed, tuleb muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust (77% hageja kanda ja 23 % kostja kanda). Hageja menetluskuludeks maakohtus oli riigilõiv 475 eurot (tagastamisele kuuluv riigilõiv 162,50 eurot + tagastamisele mittekuuluv riigilõiv 312,50 eurot) ja õigusabikulud. Maakohtu otsust ei ole hageja menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas vaidlustatud ja maakohtu poolt tuvastatud hageja põhjendatud kulutus õigusabile oli 402 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja ei ole menetluskulude nimekirja kohtule esitanud ja kostjal kulude olemasolu ei nähtu ka toimiku materjalidest. Maakohus on selgitanud hagejale õigust taotleda

§ 150

lg 2 p 2 alusel seoses osalise hagist loobumisega tagasi riigilõivu 162, 50 eurot, mis moodustab poole riigilõivust 325 eurot, mis oleks kuulunud tagastamisele nõudelt, millest hageja loobus. Riigilõiv 150 eurot hageja nõudelt, mille kohus rahuldab, tuleb jätta kostja kanda. Ülejäänud menetluskuludest tuleb jätta 50% hageja ja 50% kostja kanda. Kostjalt tuleb välja mõista 50% hageja põhjendatud õigusabikuludest, s.o. 201 eurot ning kokku koos riigilõivuga 150 eurot menetluskuluna maakohtus 351 eurot hageja kasuks. 12. Kuna ringkonnakohus rahuldab hageja kaebuse, tuleb menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja (lk 135) kohaselt on hageja menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus 705 eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 480 eurot (ilma käibemaksuta) on kulu apellatsioonkaebuse koostamisele, milleks kulus 3,2 tundi. Apellatsioonkaebus on vormistatud neljal lehel, millest kaebus sisu moodustab ilma kordusteta 1,2 lehte. Ringkonnakohus peab põhjendatud kuluks apellatsioonkaebuse koostamisele 140 eurot (ilma käibemaksuta). Kostjalt tuleb menetluskuluna välja mõista ringkonnakohtus 365 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson 6 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.