KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-7393

) § 172 lg-s 1 sätestatuga osanike koosoleku kokkukutsumise teate osanike nimekirja kantud hageja aadressil, mistõttu oleks see tavalise edastamise korral pidanud hagejani jõudma. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-6-03 (p 13) kannab

§ 172järgi kutse kohaletoimetamise riski osanik.

Seega isegi kui kostja juhatuse liikmete postitatud teade ei jõudnud hagejani, ei ole kostja koosoleku kokkukutsumise korda rikkunud. Kostja märkis täiendavalt, et juhatuse liikme tagasikutsumise poolt hääletas 2/3 osanikest, kes on oma tahet 02.07.2015 uuesti kinnitanud. Hageja võimalik vastuhääl tulemust ei muudaks. Teise, kinnitava otsuse vastuvõtmine osanike poolt ei muuda esimest otsust tühiseks. 2 MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas
2. detsembri 2015 otsusega hagi ning tuvastas Nordic Green Homes OÜ
3. mai 2015 otsuse, millega kutsuti Nordic Green Homes OÜ juhatuse liikme ametikohalt tagasi Margus Laats ja muudeti kostja aadressi, tühisus. Hagi tagamise taotluse esitamisega seotud menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja muud menetluskulud kostja kanda. Kohus määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 540 eurot (riigilõiv ja õigusabikulud). Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejal lähtudes Riigikohtu seisukohtadest (08.10.2008 otsus, p 16; 3-2-1-155-12, p 13; 3-2-1-76-14, p-d 18, 20) õigus hageda vaidlusaluse otsuse tühisuse tuvastamist, st tal on tuvastushuvi nõude esitamise vastu TsMS § 368 lg 1 mõttes. Hageja tuvastushuvi tuleneb sellest, et hageja on kostja osanik. Asjaolu, et hiljem on vastu võetud samasisuline otsus, ei välista hageja tuvastushuvi. Juulis toimunud koosolekul hageja ei osalenud ja hageja väitel ei saanud ta teadet ka selle koosoleku toimumise kohta. Uue samasisulise otsuse vastuvõtmine ei muuda eelmist otsust kehtivaks (3-2-1-155-12, p 12). Kohus leidis, et osaniku koosoleku toimumisest teavitamata jätmine on oluline rikkumine, mis toob lähtudes tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 2 ning

§-st 1721 ja § 172 lg-st 1 kaasa koosolekul vastu võetud otsuste tühisuse. Kohus leidis, et kuna hageja võimalus tõendada negatiivset asjaolu (kutse mittesaamist) on piiratud, läheb tõendamiskoormis üle kostjale, kes peab tõendama kutse saatmist. Kostja kinnitas, et kutse saadeti lihtkirjaga, kuid ei esitanud kutse saatmise kohta ühtegi tõendit. Kostja jäi seisukohale, et tal tekib kohustus kutse saatmist tõendada siis, kui hageja tõendab, et ta kutset saanud ei ole. Kohtu hinnangul on hageja põhistanud, et kutse ei pruugi üldse saadetud olla. Hageja on välja toonud, et ta ei ole ei tavaposti ega e-posti teel kutset saanud, samuti et varasemalt on suhtlus toimunud e-posti teel ja ei ole usutav et Saksamaa Liitvabariigi päritolu juhatuse liikmed oleksid kasutanud koosoleku kokkukutsumiseks teisi sidevahendeid. Kostja ei ole vaatamata kohtu selgitustele soovinud kutse saatmise kohta tõendeid esitada. Eeltoodud asjaoludel luges kohus tõendatuks, et hagejat ei ole osanike koosoleku toimumisest teavitatud. Kohus nõustus hagejaga, et kutse kättetoimetamise riskist saab rääkida siis, kui on tõendatud, et kutse on saadetud. Kostja pole suutnud vastata, mis keeles ja millal kutse osanikele saadeti. Eeltoodut arvestades on kostja 11.05.2015 osanike otsus

§ 1721alusel tühine.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Nordic Green Homes OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. detsembri 2015 otsuse tühistamist ja Festina Lente OÜ hagi läbivaatamata jätmist. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) puudub hagejal TsMS § 368 lg 1 järgi õiguslik huvi tuvastushagi esitamiseks. Tulenevalt Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 3-2-1-76-14 (p 18) saab osanik nõuda otsuse tühisuse tuvastamist vaid siis, kui otsusest võivad sõltuda tema õigused ja kohustused teiste osanike või muude isikute suhtes. Hagejal sellised õigused ja/või kohustused puuduvad. Otsusega ei ole hagejale kahju põhjustatud. Hagejal puuduvad nõuded, mis oleksid sõltuvuses otsuse kehtivusest. Tulenevalt hageja osa suurusest osaühingus puudub hagejal võimalus ainuisikuliselt mõjutada ülejäänud osanike otsust juhatuse liikme tagasikutsumise kohta; 2) hindas kohus valesti tõendamiskoormist.

§ 172

lg-st 1 tulenevalt võib osanike koosoleku teate saata kas e-kirjana, lihtkirjana või tähitud kirjana ning teate saatmise viisi valikul ei ole kohustust lähtuda pooltevahelisest praktikast. Kostja saatis hagejale kutse osanike 11.05.2015 koosolekule lihtkirjana aadressil, mis on kantud osanike nimekirja. Ebamõistlik on eeldada, et kutse saatja kogub kutsete väljasaatmisel lihtkirjaga igaks juhuks tõendeid kirjade väljasaatmise 3 kohta. Jääb selgusetuks, millistele asjaoludele tuginedes jõudis kohus järelduseni, et kostja teadlikult ja tahtlikult jättis hagejale kutse saatmata. Kutse saatmist lihtkirjana tähitud kirja või e-kirja asemel ei saa pidada pahatahtlikuks käitumiseks. Kuivõrd 02.07.2015 koosoleku kutse saadeti hagejale samal aadressil tähitud kirjaga, mida viimane teadlikult vastu ei võtnud, saab hageja tegevust pidada kostja suhtes pahatahtlikuks ning ei ole välistatud, et tegelikkuses jõudis hagejani ka kutse osanike 11.05.2015 koosolekule; 3) ei ole osanike koosoleku kokkukutsumise korda rikutud. Riigikohus on leidnud (3-2-1-6-03, p 13), et osanike koosolek loetakse õigesti kokkukutsutuks, kui kutse saadetakse osanike nimekirja kantud aadressile ja sellisel viisil, et kutse peaks tavalise edastamise korral osanikuni jõudma. Kostja on vastavad nõuded täitnud. Kutse kaotsiminek ja võimalik kättesaamata jäämine näiteks põhjusel, et osanik ei saa kirja osanike nimekirja kantud aadressil kätte, ei ole käsitatav koosoleku kokkukutsumise korra rikkumisena ning

§ 172järgi kannab kutse kohaletoimetamise riski osanik.

Eeltoodust tulenevalt tuvastas maakohus ekslikult kostja osanike 11.05.2015 otsuse tühisuse TsÜS § 38 lg 2 ja

§ 1721lg 1 alusel.

1. Festina Lente OÜ vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastustaja palub mõista apellandilt välja apellatsioonimenetlusega seotud vastustaja kulud. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb apellatsioon jätta TsMS § 643 lg 1; § 637 lg 1 p 6 alusel läbi vaatamata, kuivõrd apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada; 2) tuvastas kohus selgelt hageja õigusliku huvi osanike otsuse tühisuse tuvastamiseks. Otsuse nr 3-2-1-76-14 p-s 30 on Riigikohus rõhutanud üht äriühingu osaniku olulisemat õigust – osalemisõigust. Vähemusosaniku eiramine ja välistamine juhtimisest rikub osaniku õigusi. Maakohus lähtus õigesti Riigikohtu seisukohast lahendis nr 3-2-1-155-12, mille kohaselt isikutel, kellele on seadusega ette nähtud õigus osaühingu otsuseid vaidlustada, on selleks ka õiguslik huvi. Nende vaidlustamisõigus tuleneb seadusest ning neil on huvi osaühingu otsuste kehtivuse vastu tulenevalt nende seosest osaühinguga. Hageja selgitas, et kostja on loodud kinnisvara tegevuseks Lohkva külas. Hageja esindajaks juhatuses oli M. Laats. M. Laatsi tagasikutsumisega on hagejal kadunud ülevaade kostja tegevusest. Hageja huvi osaleda kostja majandustegevuses ja juhtimises on seotud konkreetsete varaliste õiguste ja kohustustega; 3) on kohtu seisukoht selles, kes peab tõendama kutse saatmist või mitte saamist, õige ja õiglane. Kutse saatmine oli kostja seaduslike esindajate kontrolli all. Hagejal pole võimalik tõendada, et kostja seaduslikud esindajad kutse saatsid. Kostja teiste osanike esindajad ja juhatuse liikmed on rahvuselt sakslased ning Saksamaa Liitvabariigi residendid. Kogu varasem suhtlus osanike esindajate ja juhatuse liikmete vahel on toimunud e-kirja teel inglise keeles. Kostja ei ole vaatamata kohtu soovitustele selgitanud, mis keeles ja millise sisuga kutse saadeti, miks erinevalt tavapärases suhtluses kasutatud e-kirjavahetusest saadeti kutse lihtkirja teel, kes, millal ja millisesse postkasti kutse pani jne. Sedastatav on kostja teiste osanike huvi teha ilma hagejat teavitamata vaidlustatud otsus ning kõrvaldada kiiresti hageja esindaja juhatusest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
3. detsembri 2015 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
4. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele 4 esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult tuvastanud Nordic Green Homes OÜ 11.05.2015 otsuse, millega kutsuti Nordic Green Homes OÜ juhatuse liikme kohalt tagasi Margus Laats ja muudeti kostja aadressi, tühisuse. 7.
5. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja õiguslik huvi 11.05.2015 otsuse tühisuse tuvastamiseks tuleneb sellest, et ta on kostja osanik. Maakohtu vastav seisukoht on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-65-08, p 16; nr 3-2-1-55-14, p 25), mille kohaselt võivad juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamist hageda vähemalt samad isikud, kes võivad nõuda seaduse kohaselt otsuse kehtetuks tunnistamist.

§ 178

lg 3 järgi saab osaühingu osanike otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda mh osanik, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Eelnevast tuleneb, et osaniku õiguslik huvi tuleneb otseselt tema erilisest liikmelisussuhtest osaühinguga ja seega ei pea osanik oma tuvastushuvi täiendavalt põhistama ega tõendama. Apellandi väide, et Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-76-14 p-s 18 asunud teistsugusele seisukohale, on ekslik. 7.2. Maakohus on põhjendatult leidnud, et kutse kättetoimetamise riski kannab

§ 172

lg 1 järgi osanik, kuid selline risk kandub osanikule üle alles siis, kui on tõendatud, et kutse on talle saadetud. Käesoleval juhul ei ole apellant tõendanud, et ta oleks hagejast osanikule kutset 11.05.2015 toimunud koosolekule saatnud. Apellandi väide, et maakohus on valesti jaganud tõendamiskoormist ning tegelikult peaks kutse saatmist tõendama hageja, ei ole õige. Tähelepanuväärne on siinjuures ka asjaolu, et kui varasemalt toimus juhatuse liikmete vaheline suhtlus e-kirja teel, siis 11.05.2015 koosolekule saadeti kutse väidetavalt lihtkirjaga.

§ 1721

järgi on osanike otsus tühine, kui koosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse või põhikirja nõudeid. Käesoleval juhul ei ole hagejast osanikule teatatud 11.05.2015 koosoleku toimumisest ning tegemist on olulise rikkumisega (TsÜS § 38 lg 2). 8. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Hageja esindaja on koostanud vastuse apellatsioonkaebusele ja kandnud seoses sellega kulusid 160 eurot. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud 160 eurot on vajalikud ja põhjendatud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ning need tuleb kostjalt välja mõista. Koos maakohtus kantud menetluskuludega 540 eurot tuleb kostjalt mõista hageja kasuks kokku välja menetluskulude katteks 700 eurot (540+160). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb hüvitatavalelt menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja