MS § 426¹, § 432 , § 383, § 384 kohus Kohus Määruse tegemise aeg jakoht Kohtuasja number Kohtunik Taotlus Süüdimõistetu RESOLUTSIOON: MÄÄRAS: Jätta rahuldamata Andrus Eriku taotlus tema suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Andrus Erik tunnistati süüdi Pärnu Maakohtu 10.11.2010 kohtuotsusega
lg 2 p 1, 2, 3 järgi ning karistati 3 aasta ja 6 kuulise vangistusega.
lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 16.12.1996 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 aastat 10 kuud ja 19 päeva vangistust) võrra ja mõisteti liitkaristuseks vangistus 6 aastat 4 kuud ja 19 päeva. Kohtuotsus jõustus 04.05.2011. Karistuse kandminese algus 12.11.2009 ja lõpp 31.03.2016. Harju Maakohus 16.02.2016 määrusega kohaldati A. Eriku suhtes
lg 1 alusel pärast karistuse ärakandmist käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta ning määrati ta selleks tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustati A. Erikut järgima
Tallinna Ringkonnakohtu 15.03.2014 määrusega jäeti Harju Maakohus 16.02.2016 määrus käitumiskontrolli kohaldamise osas muutmata. Andrus Erik esitas Viru Maakohtule taotluse tema suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks. Taotluse kohaselt temale määratud kriminaalhooldusametnik ei pakkunud talle välja mitte ühtegi tegevust taasühiskonnastamisele ega pakkunud ka mingit abi. Samuti ta ei lubanud tal minna tööle välisriiki. Taotleb muuta/tühistada Harju Maakohtu poolt seatud karistusjärgse käitumiskontrolli määrus, kuna tänapäeva kriminaalhoolduse süsteem ei ole võimeline karistusjärgse käitumiskontrolli saanud isikule mingit tuge ega abi pakkuda, vaid sellist isikut koheldakse jätkuvalt kurjategijana ja süüdlasena (süüdimõistetuna) ning selline 1 kriminaalhoolduse eesmärk sekkub intesiivselt isiku eraellu. Taotlejal puudub huvi teha konstruktiivset koostööd kriminaalhooldaja. Taotleb jätta kohaldamata asjassepuutuv õigusnorm, mis karistusjärgse käitumiskontrolli saanud isikul takistab käitumiskontrolli määruse muutmise/tühistamise taotlemist ning tunnistada selline õigusnorm põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud Andrus Eriku taotlusega, leiab, et Andrus Eriku suhtes kohaldatud karistusjärgne käitumiskontroll ei kuulu lõpetamisele ning tema taotlus ei kuulu rahuldamisele.
¹ lg 1 kohaselt kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui: 1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Harju Maakohus 16.02.2016 määrusega A. Eriku suhtes on kohaldatud karistusjärgne käitumiskontroll tähtajaga 1 aasta kuna tema puhul on täidetud
Karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel lähtuti prognoosist, et isik võib vabaduses panna toime uusi kuritegusid, mis tulenes varasemalt toimepandud kuriteo asjaolude, süüdimõistetu isiku, tema varasema elukäigu ning käitumise karistuse kandmise ajal analüüsist. Maakohtu poolt A. Eriku suhtes karistusjärgne käitumiskontrolli kohaldamise eesmärgiks ei olnud mitte üksnes eesmärk määrata isikule tugiisik, kes tegeleb tema taasühiskonnastamisega. Karistusjärgse käitumiskontrolli eesmärk on muu hulgas edasiste kuritegude vältimine, milleks ongi tarvis kriminaalhooldaja järelevalve, kes järgib kuidas õnnestub isikul peale vabanemist resotsialiseeruda. Vastavalt
¹ lg 5 kohus võib kergendada või tühistada süüdlasele käitumiskontrolli ajaks määratud kohustusi.
¹ lg 6 kohaselt karistusjärgne käitumiskontroll lõpeb enne tähtaja möödumist järgmistel juhtudel: 1) vangistust kandma asumisel või psühhiaatrilisele sundravile paigutamisel või 2) uue käitumiskontrolli kohaldamisel vastavalt käesoleva seadustiku §-s 74 sätestatule. Seega
¹ ei näe ette isiku suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamise võimalust vaid üksnes sellega kaasnevate kohustuste kergendamist või tühistamist. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse Riigikohtule. 2 Kohus ei näe põhjust A. Eriku taotluse lahendamisel
¹ sätestatu kohaldamata jätmiseks ning leiab, et isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli lõppemiseks puudub alus. Lähtudes ülaltoodust leiab kohus, et Andrus Eriku taotlus tema suhtes kohaldatud karistusjärgse käitumiskontrolli lõpetamiseks ei kuulu rahuldamisele. /digitaalselt allkirjastatud/ Deniss Minzatov Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.