← Eesti

2-15-3476/24

Obsah (6)§ 654§ 651§ 442§ 346§ 410§ 171

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 2. mai 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-3476 Ts

§ 654lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

Maakohus on õigesti hinnanud asjas tõendeid, kohaldanud materiaalõigus- ja protsessiõigusnorme ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks. Vastavalt

§ 651

lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

§ 654

lg 5 järgi peab kohus võtma põhjendatud seisukoha kõigi esitatud faktiliste ja õiguslike väidete suhtes. Lähtudes

§ 654lg-st 5 vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuses esitatud väidetele.

  1. Ebaõige on apellandi seisukoht, et maakohus on ebaõigesti määratlenud menetlusosalised. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITVS § 24 lg 4 järgi kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Vastavalt ITVS § 24 lg-le 5 loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Lähtuvalt viidatud sätetest on tsiviilasjas hagejaks E.P. kui töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ning kostjaks OÜ Vollmond, kes esitas maakohtule taotluse vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina.
  2. Alusetu on apellandi väide, et maakohus ei arvestanud tema väidete ja ütlustega.

§ 442

lg 8 kohaselt peab kohus muu hulgas otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja faktiliste väidetega. Maakohus on vaidlustatud otsuse p-des 9 ja 10 põhjendanud, miks ta ei nõustunud apellandi faktiliste väidetega ning maakohtu vaidlustatud otsus vastab

§ 442lg-le 8.

3

  1. Apellandi seisukoha kohaselt ei ilmunud kostja
  2. oktoobri 2015 kohtuistungile ning mitteilmumiseks puudus mõjuv põhjus. Apellant ei ole täpsustanud, millised tema õigused said seeläbi rikutud, et kostja ei ilmunud kohtuistungile. Samuti on kohtuistungil apellant ise soovinud asja sisuliselt arutada ilma kostja osavõtuta (lk 32). Ringkonnakohus selgitab apellandile, et maakohus ei olnud kohustanud kostjat (tema seaduslikku esindajat)

§ 346lg 1 alusel isiklikult kohtuistungile ilmuma.

Seetõttu kuna hageja taotles

§ 410

kohaselt kohtuistungil asja sisulist lahendamist, siis oli maakohus õigustatud vaatamata kostja mitteilmumisele lahendama asja sisuliselt. 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata, sest OÜ Vollmond ei ole hüvitamisele kuuluvate kulude koosseisu kohta ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.