Obsah (4)

§ 105§ 106§ 102§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-5791

) § 106 lg 2 rakendamise eeldused ei ole täidetud, kuna hagejate isa maksab hagejate ülalpidamiseks elatist vastavalt oma sissetulekutele.

§ 105

lg-st 3 tulenevalt on kohustatud isikuks ka hagejate emapoolne vanaema, kelle varalise olukorra kohta ei ole tõendeid esitatud. Lisaks kuulub hagejatele endile neli korteriomandit Narvas. Kostja varaline seisund ei võimalda hagejatele elatist maksta. Kostja sissetulekuks on pension 314,82 eurot. Tervisest tulenevate põhjuste tõttu on kostjaga tööleping lõpetatud. Kostjale kuulub Narvas korteriomand, kus ta elab. Suvila võõrandamisest saadud rahaga kustutas kostja oma võlad. MAAKOHTU LAHEND

1. Viru Maakohus rahuldas
2. jaanuari 2016 otsusega hagi osaliselt ning mõistis L.R.lt alates
3. aprillist 2015 asenduskohustusena välja elatise A kasuks ja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuni A täisealiseks saamiseni
4. novembril 2016 ning B kasuks ja ülalpidamiseks igakuiselt 100 eurot kuni B täisealiseks saamiseni
5. augustil
6. 2 Poolte menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. Pooltele hüvitatavad kulud puuduvad. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on hagejate isalt Viru Maakohtu 25.06.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-5765 välja mõistetud elatis kummagi hageja ülalpidamiseks ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Isa pidi elatisena tasuma
7. a veebruarist kuni
8. a märtsini (k.a) 25 816,94 eurot. Kohtutäituri tõendi kohaselt moodustab elatisevõlgnevus 01.04.2015 seisuga 7122,92 eurot. Seega ei ole isalt õnnestunud täitemenetluse abil lastele vajalikus ulatuses ülalpidamist saada. Tõendite kohaselt on hagejate isa tasunud
9. a augustis kohtutäiturile elatisena 120 eurot. Kostja väitel kandis ta poja arveldusarvele
10. a augustis 120 eurot, mis samuti maksti elatiseks, kuna poja arve on kohtutäituri poolt arestitud. Hagejate esindaja ei vaielnud sellele vastu, seega on isa tasunud laste ülalpidamiseks
11. a augustis 240 eurot, kuid pidi tasuma 390 eurot (195×2).
12. a septembris on üle kantud 40 eurot ja
13. a novembris 40 eurot. Kostja on hagejate isapoolne vanaema, vanaisa on surnud. Vanavanemate ülalpidamiskohustus saab lähtudes

§ 105

lg-st 2 ja § 106 lg-st 2 olla üksnes asenduskohustus, mis tuleb kõne alla eelkõige siis, kui lapse vanema(te)lt ei ole võimalik lapsele ülalpidamist saada. Arvestades, et täitemenetluse käigus ei ole võimalik isalt lastele vajalikus ulatuses ülalpidamist saada ning elatisevõlgnevus moodustas 01.04.2015 seisuga 7122,92 eurot, samuti, et peale 01.04.2015 on olnud kümme laekumist kokku summas 320 eurot, seega alla seaduses ettenähtud elatise miinimumsuurust, leidis kohus, et kostjal on tekkinud

§ 106lg 2 järgne kohustus anda lapselastele nende isa asemel ülalpidamist.

Kohtutäituri vahendusel laste isalt elatise osaline laekumine ei anna põhjust jätta hagi rahuldamata.

§ 102

lg-st 1 tulenevalt peab kohus tuvastama, mis ulatuses saab kostja hagejatele ülalpidamist anda. Kostja pensioni suurus on alates 01.04.

1. a 338,53 eurot kuus. Arvelduskonto väljavõtte kohaselt laekub kostjale pension summas 314,82 eurot kuus. Kostja enam ei tööta. Kostja tõi kohtuistungil välja oma kulutused. Kostja väitel kulub tal igakuiselt eluasemele keskmiselt 75 eurot, ravimitele 20–25 eurot, toidule 185 eurot, hügieenile 15 eurot ja telefonile 5 eurot, kokku 305 eurot kuus, arvestamata riiete ja jalatsite ostmist. Samas seletas kostja, et tal olid säästud. Kostjal on haigusi (tl 75), mis nõuavad kulutusi ravimitele. Kostja omandis on korteriomand XXX, mis on tema eluase. 13.07.2015 võõrandas kostja XXX linnas AÜ-s Ptšela XXX asuva elamumaa. Kostja seletuse kohaselt oli kostja sugulaste matuste korraldamiseks sunnitud võtma tuttavalt 8000 eurot laenu ning selle võla katmiseks andis kostja suvila tuttavale üle. Tõendeid selle kohta kostja ei esitanud. Kinnistusraamatus on kostja kasuks seatud tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus. AS Eesti Väärtpaberikeskus on
2. a aprillis teinud kostjale ülekande, kuid vaatamata kohtu ettepanekule kostja ei esitanud tõendeid laekumise kohta. Arvestades, et kostjal on tema seletuse kohaselt säästud, kostja võõrandas suvila ning ei tõendanud oma väiteid võõrandamise asjaolude kohta, pidas kohus kostjale jõukohaseks maksta kummagi lapselapse ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. L.R. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
4. jaanuari 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub mõista hagejatelt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluses kantud kulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr 2-08-5765 mõistetud hagejate isalt välja elatis hagejate ülalpidamiseks kuni nende täisealiseks saamiseni

§ 101lg-s 1 sätestatud suuruses.

Lähtuvalt Riigikohtu seisukohast (3-2-1-75-11, p-d 15, 17) saab vanavanemate ülalpidamiskohustus olla vaid olemasoleva ülalpidamiskohustuse üleminek, mitte uue elatise väljamõistmine järgmiselt sugulaselt. Kohus on rikkunud

§ 106

, pannes kostjale 3 paralleelselt laste isaga hagejatele elatise maksmise kohustuse. Kostjale võib üle minna vaid kohtu poolt varem kindlaksmääratud hagejate isa ülalpidamiskohustus. Hagi üleneja sugulase vastu, mis on põhistatud elatise väljamõistmise nõudena, tuli jätta läbivaatamata või asja menetlus lõpetada; 2) ei teki kohtuotsuses toodud asjaoludel hagejate isa kohustuse üleminekut järgnevale sugulasele, kuna analoogse kohustuse on kohus kostjale kehtestanud uues suuruses. Isa 139 euro suurust elatise maksmise kohustust on põhjendamatult vähendatud 100 eurole ja seda vastuolus laste huvidega (

§ 106lg 2).

Kostja on kohtuotsuse järgi kohustatud andma lapselastele ülalpidamist samas ulatuses, kuigi 17-aastase A vajadused ei saa olla sama suured kui 10-aastasel B. Teisalt on kostjale (pensionärile) pandud lapselaste ülalpidamise kohustus peaaegu samas suuruses, kui on välja mõistetud töövõimeliselt isalt; 3) on hagejatel olemas kostjaga sama astme sugulane, s.o teine vanaema (M.R. ema), kes

§ 105järgi täidab ülalpidamiskohustust osavõlgnikuna.

Otsusest ei selgu, et kostja kohustuse suurus oleks määratud kindlaks osadena, arvestades hagejate ema, teise vanaema ning kostja sissetulekut ja varalist seisundit ning muid

§ 105lg-s 3 sätestatud asjaolusid.

Kohus on jätnud kostja põhjendamatult ilma 2/3 pensionist, mis on kostja ainsaks sissetulekuks; 4) põhjendas kohus otsust ebaõigesti sellega, et isa ei anna lastele ülalpidamisest piisavas mahus. Kuivõrd kohus tegi kindlaks, et vaatamata 7000 euro suurusele võlgnevusele isa annab lastele ülalpidamist, puudus alus teha vastavalt

§ 106lg-le 2 järeldust, et isalt on ülalpidamise andmist ülemäära raske saavutada.

1. A ja B esitasid vastuapellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
2. jaanuari 2016 otsuse tühistamist osas, millega maakohus mõistis elatise välja kindla summana, ning tühistatud osas uue otsuse tegemist, millega mõista L.R.lt välja elatis muutuva suurusena, s.o ¼ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kummalegi hagejale. Samuti paluvad hagejad mõista kostjalt hagejate kasuks välja menetluskulud. Vastuapellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) võib kohus vastavalt

§ 101

lg-le 2 elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Hagejad palusid mõista kostjalt välja elatise ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, st muutuvas suuruses. Kohus, mõistes elatise välja kindla summana, ületas hagi piire. Hagejate kasvades kasvavad ka nende vajadused. Kuupalga alammäära muudetakse seoses elukalliduse suurenemisega. Seega vajavad hagejad edaspidi oma vajaduste rahuldamiseks suuremat summat, kuid suurema elatise saamiseks tuleb neil igal aastal pöörduda uuesti kohtu poole; 2) moodustas elatis 100 eurot hagi esitamise ajal veidi üle ¼ kuupalga alammäärast ja otsuse tegemise ajal veidi alla ¼ kuupalga alammäärast. Eeltoodut arvestades on õiglane mõista kostjalt välja elatis suuruses ¼ kuupalga alammäärast kummalegi hagejale. 6. A ja B vaidlevad L.R. apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) nähtub kohtuotsusest selgelt, et kostjalt ei ole elatist välja mõistetud mitte paralleelselt tema pojaga, vaid poja asemel, s.o asenduskohustusena; 2) nõudsid hagejad elatist asenduskohustuse korras seaduses ettenähtud minimaalses suuruses. Sellisel juhul ei ole hagejad kohustatud oma vajadusi põhjendama. Lisaks rahuldas kohus nõuded osaliselt, mistõttu on selge, et kostjalt väljamõistetud elatis on väiksem kui hagejate vajadused. Seetõttu ei ole põhjust eristada elatise suurust sõltuvalt laste vanusest; 4 3) väljuks teise vanaema vastu nõude läbivaatamine hagi piiridest. Lisaks esitati kohtule tõendid selle kohta, et teine vanaema täidab lapselaste ülalpidamise kohustust vabatahtlikult ja tänu tema abile on rahuldatud hagejate minimaalsed vajadused; 4) on kohtule esitatud tõend selle kohta, et hagejate isalt laekub elatis ebaregulaarselt ja väga väikestes summades (ca 19 eurot kuus lapse kohta). Tegemist on olukorraga, kus elatise andmist on raske saavutada ning

§ 106lg 2 järgi peab hagejatele elatist maksma kostja.

7. L.R. vaidleb A ja B vastuapellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on vastuapellatsioonkaebus võetud ringkonnakohtu menetlusse ebaõigesti, kuna apellatsioonkaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Vastuapellatsioonkaebuses paluvad hagejad rahuldada nende nõuded teisel alusel kui hagiavalduses, s.o

§ 101

lg 2 järgi (hagis

§ 101

lg 1), nõuded ei vasta materiaalõigusele, nõuete ulatus on uus ja kaebuses toodud asjaolud uued. Nende suhtes ei ole maakohus otsust teinud. Vastuapellatsioonkaebus ei ole esitatud vastuseks vastaspoole apellatsioonkaebusele ning seda ei saa läbi vaadata koos kostja apellatsioonkaebusega; 2) võib kohus

§ 101lg 2 järgi mõista elatise välja kindla summana või muutuva suurusena.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab A ja B hagi L.R. vastu rahuldamata. L.R. apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning A ja B vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
2. Asja materjalidest nähtuvalt nõudsid hagejad kostjalt (vanaemalt) asenduskohustusena elatise väljamõistmist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses kummalegi hagejale kuni nende täisealiseks saamiseni.

§ 106

lg 2 esimese lause kohaselt juhul, kui isikult ei ole võimalik ülalpidamist saada või on seda ülemäära raske saavutada, annab ülalpidamist isik, kes on seda kohustatud tegema järgmisena. Riigikohus on 19.10.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11 asunud seisukohale, et vanavanemal võib

§ 106

lg 2 esimese lause järgi tekkida oma alaealise lapselapse ülalpidamiseks asenduskohustus. Samas otsuses (p 18) on Riigikohus märkinud, et „

§ 106

lg 2 esimese lause mõtteks on tagada ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) ülalpidamine ka juhul, kui ülalpidamist esimeses järjekorras andma kohustatud isik (vanem) ei ole ülalpidamiskohustusest oma varalise seisundi tõttu vabanenud, kuid temalt ei ole võimalik seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid kasutades ülalpidamist saada või on ülemäära keeruline temalt sel viisil ülalpidamist saada. Eelkõige tekib vanavanemal selle sätte alusel asenduskohustus juhul, kui vanema viibimiskoht ei ole teada, mistõttu on välistatud või raskendatud tema vastu nõude rahuldamine kohtus, aga ka juhul, kui tema vastu esitatud nõue on küll kohtus rahuldatud ja temalt elatis välja mõistetud, kuid kohtulahendi täitmine täitemenetluses ei ole viinud soovitud tulemuseni, kuna vanemal puudub vara, mille arvel kohustust täita. Seega ei vabane vanavanem ülalpidamiskohustusest ka siis, kui vanemalt on ülalpidamist saama õigustatud isiku kasuks elatis välja mõistetud.“ Maakohus on õigesti leidnud, et kuna täitemenetluse käigus ei ole kohtuotsuse, millega hagejate isalt mõisteti hagejate kasuks välja elatis

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras, täitmine andnud soovitud tulemusi ning kuna elatise võlgnevus moodustas hagi esitamise aja seisuga 5 7122,92 eurot, on hagejatel õigus nõuda asenduskohustusena elatist vanaemalt (kohustatud isiku emalt). Õige on ka maakohtu seisukoht, et hageja isa poolt pärast käesoleva hagi esitamist tehtud kümme ülekannet kokku summas 320 eurot hagejate ülalpidamiskohustuse täitmiseks ei ole selliseks asjaoluks, mis välistaks kostja asenduskohustuse. Apellantide vastupidine seisukoht ei ole õige. 10. Kuna vanavanem täidab

§ 106

lg 2 esimese lause järgi vanema ülalpidamiskohustust ja vanavanemal tekib selle kohustuse täitmise tõttu

§ 106

lg 2 teise lause alusel tagasinõudeõigus lapse vanema vastu, tuleb vanavanema makstud elatise ulatuses lugeda vanema ülalpidamiskohustus täidetuks. TMS § 48 p 2 järgi lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kirjaliku dokumendi esitamisel, kui sellest nähtub, et sissenõudja nõue on rahuldatud. Kohtutäitur saab viidatud sätte alusel lõpetada täitemenetluse ka osaliselt, s.o osas, milles vanavanem on täitnud vanema asemel lapse ülalpidamiskohustuse. Seega ei saa tekkida olukorda, kus hagejate kasuks on elatis välja mõistetud kaks korda ning apellantide vastupidine seisukoht ei ole õige. Tegemist on vanavanema asenduskohustusega ning vanavanemalt asenduskohustusena väljamõistetud elatise suurus ei pea olema sama suur kui hagejate isalt väljamõistetud elatise suurus. Apellandi seisukoht, et maakohus oleks pidanud jätma hagi läbivaatamata või menetluse lõpetama, on ei ole õige. 11. Põhjendamatu on ka see apellandi seisukoht, et osavõlgnikuks

§ 105lg 3 järgi on praeguses asjas ka hagejate teine vanaema.

Kuna hagejad elavad ema juures ning ema peab hagejaid vastavalt oma võimalustele ülal, kuid teiselt vanemalt ei ole võimalik ülalpidamist saada, tekib

§ 106lg 2 järgi vanavanema asenduskohustus üksnes kostjal.

12. Ülalmärgitud asjaolud (käesoleva kohtuotsuse p-d 9-11) ei tähenda aga seda, et hagejate nõue kostjate vastu kuulub rahuldamisele. Nimelt sätestab

§ 102

lg 1, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sättest järeldub, et vanavanemalt saab asenduskohustusena elatise välja mõista üksnes siis, kui vanavanema varaline seisund seda võimaldab ning seejuures elatise väljamõistmine ei kahjusta vanavanema tavalist ülalpidamist. Maakohus on kostja varalist seisundit vääralt hindanud ning põhjendamatult leidnud, et vanaduspensionärist kostja on suuteline maksma hagejatele igakuuliselt elatist kokku 200 eurot, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist. Ringkonnakohus peab siinjuures vajalikuks märkida, et vanavanematel ei ole muu hulgas

§ 102

lg 2 järgset kohustust hankida endale alaealiste laste ülalpidamiseks täiendavat sissetulekut, milline kohustus lasub laste vanematel. XXX Perearstikeskuse tõendist (tl 75) nähtuvalt on kostjal diagnoositud järgmised haigused: radiculopaatia, südamekahjustusega hüpertooniatõbi, maohaavandid ja hypercholesterinaamia ning kostjale on tehtud

1. a,
2. a ja
3. a operatiivset ravi. Arvestades kostja vanust ja tervislikku seisundit on ringkonnakohtu arvates tõenäoline, et tema sissetuleku teenimise võimalused tulevikus pigem vähenevad ning usutav on kostja seletus, et töölepingu lõpetas ta 15.05.2015 seoses tervise halvenemisega.
4. Kostja on vanaduspensionär ning tema pensioni suurus oli alates 01.04.2015 338,53 eurot kuus ja kostja kontole laekus 314,82 eurot kuus. Alates 01.04.2016 on kostja pensioni suurus 358,60 eurot kuus, millises summas laekub pension kostja kontole (vt Sotsiaalkindlustusameti 17.05.2016 vastus). Alates 15.05.2015 kostja ei tööta ning konto väljavõttest (tl 77) nähtuvalt oli kostja kontol 13.08.2015 seisuga 2,32 eurot. 6 Kuna elatise nõude näol on tegemist tulevikku suunatud korduvate kohustusega, siis saab kostja varalise seisundi kindlakstegemisel arvestada igakuuliselt kostja kontole laekuva pensioniga. Ringkonnakohus leiab, et igakuine vanaduspension tagab eelduslikult kostja enese tavalise ülalpidamise ning selle arvelt ei ole võimalik asenduskohustusena ülalpidamiskohustust täita. Maakohtu istungil on kostja seletanud, et tervisekulude suurenemise korral on ta sunnitud vähendama kulutusi toidule.
5. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja igakuise elatise 100 eurot. Maakohus põhjendas elatise väljamõistmist sellega, et kostjal on säästud, mille arvel elatise nõuet täita. Ringkonnakohus maakohtu nimetatud seisukohaga ei nõustu. Asja materjalidest nähtuvalt võõrandas kostja
6. a juulis 610 m2 suuruse elamumaa AÜ-s Ptšela. Kostja seletuse kohaselt tingis elamumaa võõrandamise kulutused seoses sugulase matuste korraldamisega. Kostja kontol rahalised vahendid puuduvad ning seega ei saa väita, et elamumaa võõrandamisest saadud rahast on võimalik lisaks matuste korraldamisele täita asenduskohustusena hagejate elatise nõuet. Hagejate väide, et elamumaa võõrandamine võib olla seostatav hagejate nõudega, ei ole tõendatud. AS Eesti Väärtpaberikeskuse 18.05.2016 teatise kohaselt on kostja pensionikontolt tehtud 16.04.2014 täiendav ühekordne kogumispensioni väljamakse summas 120,15 eurot ning pärast nimetatud väljamakset on kogumispensioni konto saldo null. Erinevalt maakohtust leiab ringkonnakohus, et 16.04.2014 saadud 120,15 eurot on kostja poolt tõenäoliselt kulutatud ning kostja varalise seisundi hindamisel ei saa sellega arvestada. Seetõttu tuleb hagejate nõue kostjalt asenduskohustusena elatise väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Kuna kostja varaline seisund ei võimalda asenduskohustusena ülalpidamiskohustust täita, tuleb jätta rahuldamata hagejate vastuapellatsioonkaebus, milles taotleti maakohtu otsuse muutmist ning kostjalt elatise väljamõistmist ¼ ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
7. Seoses maakohtu otsuse tühistamisega ja hagi rahuldamata jätmisega, tuleb tühistada maakohtu otsus ka osas, millega jäeti poolte menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega poolte endi kanda. Käesolevas asjas on hagejateks alaealised lapsed ja kostjaks alaealiste laste vanaema ning vaidluse esemeks on elatise nõue. TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus leiab, et antud vaidluse asjaolusid arvestades oleks äärmiselt ebaõiglane kostja menetluskulude väljamõistmine alaealistelt hagejatelt. Seetõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 4 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja