KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg
- mai 2016 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-13-6434 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Riina Palmi Asja läbivaatamise kuupäev 18.05.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Johan Krone elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Johan Krone isikukood 38210030235, xxx Kaitsja Vandeadvokaat Eduard Bulattšik RESOLUTSIOON: kohus Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 MÄÄRAS: Jätta Johan Krone tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik taotlus Johan Krone´le riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 82,08 eurot, sh tasu 60 eurot, sõidukulud 8,40 eurot, käibemaks tasult ja kuludelt 12 eurot + 1,68 eurot. Välja mõista Johan Krone´lt menetluskulud – kaitsjatasu 82,08 eurot. Johan Krone´l tasuda kaitsjatasu 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse jõustumise tähtajast Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB pangas nr EE891010220034796011, Swedbank nr EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal nr EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal nr EE
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049900 ja selgitus „Johan Krone 1-13-6434 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Johan Krone elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Johan Krone on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 21.08.2013 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,8,10, § 120, § 424 § 199 lg 2 p 5,9 ja § 184 lg 1 järgi ning karistatud 6 aastase vangistusega. Karistuse kandmise algus 18.05.2013 ja lõpp 14.05.
- Kinnipidamisasutuses Johan Krone kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vabanedes asub elama vanemate juurde aadressil xxx Kinnipeetaval on põhiharidus. Murru vanglas lõpetas enda sõnul 10kl. Viru Vanglas omandanud xxx taseme. Alates xxx Vabaduses lühikest aega töötanud ametlikult xxx, enamasti olnud mitteametlikult isale kuuluvas firmas autojuht. Peale viimast karistust väidetavalt elas ja töötas lühikest aega xxx Viimane pool aastat enne kinnipidamist oli tegevuseta, sissetulek oli ebaregulaarne, tihti saadud kriminaalsel teel. Vabanemise korral on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx Isikul on probleemid alkoholi liigtarbimisega kuna kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, samuti on teda karistatud alkoholi joobes sõiduki juhtimise eest. Ise alkoholi tarbimist probleemiks ei pea, väidetavalt agressiivne ei ole. 28.10.2014-13.01.2015 läbis xxx"; Kinnipeetava sõnul tarvitas narkootikume alates 2002a., kui sattus halba seltskonda. On tarvitanud amfetamiini, heroiini, fentanüüli ning kanepit. Varasemalt on diagnoositud mitmete või muude psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäired. Peale vabanemist Tartu Vanglast hoidus narkootikumidest mõnda aega, oli valmis looma peret, uuesti hakkas tarbima pool aastat enne kinnipidamist kui elukaaslasega suhted lõppesid. Väidetavalt viimane doos oli 18.04.2013a. Sõltlaseks ennast ei pea, kuigi probleemi tunnistab. Võib käituda joobes olles agressiivselt. Mitmel korral karistatud narkojoobes auto juhtimise eest. Isik on motiveeritud vabanema narkootikumidest. Meditsiiniosakonna andmetel on xxx Kriminaalkorras karistatud 8 korda. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 75% ning uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 42%. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektoonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral Johan Krone asub elama xxx. Tegemist eramajaga, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Majas elavad kinnipeetava vanemad ja õde koos alaajalise lapsega. Eluaseme üldine seisukord vastab elektroonilise valve nõuetele ning seal leiduv sobiv koht seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava ema xxx isa Axxx xxxa õde Mxx Bxxx andnud oma kirjaliku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamise kohta. Neile on selgitatud elektroonilise valve olemust. Ennetähtaegse vabanemise korral kinnipeetaval on garanteeritud töökoht ettevõttes xxx Kriminaalhooldusametnik vestles telefoni teel töötaja xxx. Mxx Heinxxi sõnul firma juhatuse liige Axxx Pxxx ei ole kätte saadav praegu, palus pöörduda küsimustega nädala pärast. Töötaja sõnul firma pakub ehitustöid nii xxx. Firma asub aadressil xxx. Mxxx Hxxx sõnul 2 suvel 2016 tuleb uus objekt xxx kus kinnipeetaval võimaliku vabanemise korral on garanteeritud töökoht lammutusel. Vestlusest kinnipeetava ema Nxxx Kxxx’ga selgus, et varasemalt J. Krone lühikest aega töötas xxx. Ema xxxaxxx sõnul peale viimast karistust kinnipeetav elas ja töötas xx Kinnipeetava ema kinnitusel tema töötab ametlikult. Kinnipeetava isa on pensionär. Vanemad on valmis poega toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Johan Krone on kriminaalkorras 8 korda karistatud. Käesoleva karistust kannab varguse, röövimise, ähvardamise, mootorsõiduki joobes juhtimise, suures koguses narkootilise aine omandamise ja valdamise eest. Varasemalt toime pandud kuritegude hulka kuuluvad mootorsõiduki ärandamine, salajane vargus, vargused, asja omavoliline kasutamine, väljapressimine, mootorsõiduki joobes juhtimine. Varasemalt määratud kaks korda käitumiskontrolli, esimesel katseajal
(2003)hooldusalune sooritas hooldusaja jooksul kolm väärtegu ja uued kuriteod, samuti tarvitas ta narkootikume, teisel katseajal
(2008)pani toime uue kiriteo ja karistus pöörati täitmisele. Väärteokorras karistatud 11 korda NPALS §15
(1)rikkumise eest, 1 korral joobes juhtimise eest, 10 korda varavastase süütegude eest, mitmeid korrad LS rikkumise eest. Kinnipeetaval varem on diagnoositud psüühika- ja käitumishäireid seoses narkootikumide tarvitamisega. Prokurör oma kirjalikus arvamuses avaldas, et prokuratuur toetab Johan Krone ennetähtaegset vabastamist taasühiskonnastamise huvides. Johan Krone avaldas kohtuistungil, et soovib ennetähtaegselt vabaneda. Selgitas, et uute kuritegude riskiprotsent on nii kõrge varasemate karistuste tõttu, käitumine vanglas on ideaalne, omandab uut eriala, vanemad vajavad tema abi, isa sai vahepeal töövõimetuks. Tõepoolest pani toime narkokuriteo, aga narkootikume ei müünud, oli omaks tarbeks. Kaitsja toetas oma kaitsealuse arvamust ning leidis, et ennetähtaegne vabastamine on karistuse lõpuni kandmisest efektiivsem. Selles osas toetab ka prokurör vabastamist. Ei ole ühtegi distsiplinaarkaristust. Peaaegu, et omandatud on uus eriala. Läbitud mitmeid sotsiaalprogramme. Vabaduses on garanteeritud töökoht. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja kaitsja ning tutvunud prokuröri kirjaliku arvamusega, leiab, et Johan Krone tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamine, vähemalt käesoleval ajal, ei ole põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Viru Vangla ja kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et elektroonilise valveseadme paigaldamine elamispinnale on võimalik. Samas kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Johan Krone on 8 korda kriminaalkorras karistatud. Vangistust kannab korduvalt. Varasemalt on kahel korral määratud kriminaalhooldusele, mis ebaõnnestus kuna isik jätkas süütegude toimepanemist. Vaatamata varasematele karistustele paranemise 3 teele ei asunud ning jätkas kuritegude toimepanemist pannes toime mh 1. raskusastme narkokuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistusest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Enne vangistust tarvitas kinnipeetav narkootikume (karistatud NPALS alusel ja joobes juhtimise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kohus leiab, et arvestades kuriteo raskust ja kinnipeetava käitumist, ei ole Johan Krone ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Tuleb märkida, et Johan Krone kannab karistust muuhulgas narkokuriteo eest, mille puhul on väga oluline näidata ühiskonnale, et narkokuriteod ei ole mitte mingil määral tolereeritavad ja on rangelt karistatavad kuriteod. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas (õppimine, tööhõive ja sotsiaalprogrammides osalemine, distsiplinaarkaristuste puudumine) on iseenesest positiivne ja kohus tunnustab seda. Kohus võtab arvesse ka seda, et prokurör toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, elukoht vastab elektroonilise valve seadmete paigaldamise nõuetele, vabaduses on J. Krone’l olemas garanteeritud elu- ja töökoht ning süüdimõistetu lähedased – vanemad vajavad tema abi (isa on töövõimetu). Samas ei garanteeri eeltoodu õigust ennetähtaegsele vabastamisele ega kaalu üles eelpool märgitud asjaolusid. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu Johan Krone vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Selline arusaam on leidnud kinnitust ka õiguskantsleri poolt tema senises tegevuses. Nii märgib õiguskantsler oma 3.12.2015 seisukohas, et „mõistetud vangistus tuleb üldreeglina ära kanda. Isik ei saa eeldada, et ta igal juhul enne tähtaega vangistusest vabaneb. Tingimisi ennetähtaega katseajaga vangistusest vabastamine (sh elektroonilise valve kohaldamisega) ei ole isiku põhiõigus.“ (vt http://oiguskantsler.ee/et/seisukohad/seisukoht/vastuolu-puudumineennetahtaegne-vangistusest-vabastamine). Eeltoodu ei tähenda aga, et süüdimõistetu positiivne käitumine vangistuse kandmise ajal ei oma tähendust tingimisi ennetähtaega vabastamise üle otsustamisel. Nagu kohus on eelnevalt märkinud kohus tunnustab ja hindab positiivselt J. Krone pingutusi oma eluviisi õiguskuulekaks muutmise suunas. Ning süüdimõistetul distsiplinaarkaristuste puudumine on üheks ennetähtaega vabastamise eelduseks. Samas, arvestades J. Krone senist elukäiku, toimepandud kuritegude raskust ja laadi (vargused – 5 episoodi, röövimine – 7 episoodi vägivallaga, relvana kasutatud esemega ja varjates nägu, ähvardamine – 2 episoodi, narkojoobes juhtimine – 3 episoodi, narkootikumide suures koguses omamine), praegu, kui karistuse lõpuni kandmiseni (14.05.2019) on jäänud ligi kolm aastat oleks süüdimõistetu vabastamine ennatlik, sh elektroonilise valve kohaldamise tingimusel. See ei välista aga, et tulevikus uute taotluste lahendamisel võidakse ennetähtaegse vabastamise küsimus lahendada positiivselt. Aga olenemata ennetähtaegse vabastamise 4 küsimuse otsustamise tulemusest lõppkokkuvõttes oma eluviisi parandamine, seaduskuulekas käitumine, töötamine, õppimine, uute teadmiste ja oskuste omandamine läheb süüdimõistetule kasuks sõltumata sellest, kas ta vabaneb tingimisi ennetähtaega või kannab karistuse lõpuni. Seetõttu neid pingutusi oma eluviisi muutmiseks peab süüdimõistetu tegema mitte niivõrd kohtult soovitud lahendi saamiseks, vaid iseenda jaoks ja perspektiivis oma elukvaliteedi parandamiseks. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse ka seda, et süüdistuse esindaja ehk prokuratuur ei vaidle J. Krone ennetähtaegsele vabastamise vastu. Samas prokuröri arvamus ei ole kohtule siduv ning kohus jääb oma eelpooltoodud seisukohtade juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Deniss Minzatov 5