1-14-10897/38

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-14-10897 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Rene Jõenurm tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Kaitsja Rene Jõenurm isikukood: 37903080212; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: puudub vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:
3. Jätta Rene Jõenurm temale Harju Maakohtu 14.01.
4. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10897 mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata.
5. Välja mõista Rene Jõenurmilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Makseinfo Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu-ja Tolliametile (makse saaja) ühele järgmistest kontonumbritest: · SEB PANK EE351010052031000004 (SWIFT: EEUHEE2X) · SWEDBANK EE502200221014193355 (SWIFT: HABAEE2X) 1 · NORDEA PANK EE401700017002872300 (SWIFT: NDEAEE2X) · DANSKE BANK EE873300333499990003 (SWIFT: FOREEE2X). Menetluskulude tasumisel tuleb märkida viitenumber
6. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Harju Maakohus karistas Rene Jõenurme 14.01.
7. a otsusega KarS § 121 järgi (vastab kehtivale KarS § 121 lg 2 p 2, 3) 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati Rene Jõenurmele mõistetud karistust 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta vangistust, millest arvati maha eelvangistusaeg 2 päeva, lõplik ärakandmisele kuuluvs karistus on 11 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Rene Jõenurmele mõistetud 11 kuu 28 päeva pikkust vangistust 12.02.
8. a Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, 8 kuu 24 päeva pikkuse vangistuse võrra. Liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud 22 päeva vangistust. Karistusaja alguseks loeti otsuse kuupäev 14.01.
9. Kohtuotsus jõustus 14.03.
10. 12.02.
11. a otsusega karistas Harju Maakohus Rene Jõenurme KarS § 422 lg 1 ja KarS § 329 järgi 1 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati karistust 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust KarS § 74 lg 1 alusel tingimisi 2 aasta pikkuse katseajaga. Rene Jõenurmele määrati kohustus mitte tarvitada käitumiskontrolli ajal alkoholi ja narkootikume. 05.11.
12. a pööras Harju Maakohus Rene Jõenurmele 12.02.
13. a otsusega mõistetud karistuse täitmisele, kuna ta rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Karistusaja alguseks loeti 09.10.
14. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.01.2015 ja lõppeb 06.10.
15. Rene Jõenurmel avanes ennetähtaegse vabanemise võimalus 01.06.2016, olles ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Tartu Vangla ei toeta Rene Jõenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et vabanemisel on Rene Jõenurmel võimalus minna elama isa juurde, kellel on rahuldavas seisukorras ühekordne puitmaja. Töökoht puudub. Tartu Vangla K-raha andmetel on Rene Jõenurmel tasumata rahalisi nõudeid 3753,73 eurot, vabanemisfondis on X eurot. 2 Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo ei toeta Rene Jõenurme tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Tuginedes toimepandud kuritegudele, eelnevale elukäigule, korduvale kriminaalkorras karistatusele, ükskõiksele suhtumisele õiguskorda ja kõrgele uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele leiab prokurör, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik tema käitumist korrigeerida. Tõenäoline on, et kontrollitud keskkonnast lahkudes naaseb ta varasema elustiili juurde. Süüdimõistetu Rene Jõenurm selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaegselt, siis jääks talle kriminaalhooldaja, kes aitaks. Elama läheks ta isa juurde, kellel on üksi raske hakkama saada. Rene Jõenurm tunnistab, et alkohol oli varem suureks probleemiks, ta soovib end muuta. Distsiplinaarkaristusi põhjendab ta sellega, et vanemad vangid kasutasid teda ära, kui palusid suitsu majja viia. Kaitsja toetab Rene Jõenurme ennetähtaegset vabastamist. Rene Jõenurm on käesoleval ajal motiveeritud elama seaduskuulekalt, isaga edaspidi konflikte ei tule. Vabanemisel saaks ta kriminaalhooldajalt tuge. Kohtu seisukoht Rene Jõenurm kannab karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Rene Jõenurm on mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt poole ning üle nelja kuu. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohus arvestab KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rene Jõenurmel on võimalus asuda elama oma endisesse elukohta isa juurde. Töökohta tal ei ole. Rene Jõenurm on süüdi mõistetud isa löömises ja talle tervisekahjustuse tekitamises. Rene Jõenurme sõnul on tal suhted isaga praegu head, nad suhtlevad mitu korda nädalas. Raul Jõenurm kinnitas kriminaalhooldusametnikule, et ootab poega koju ja on valmis teda majanduslikult toetama. Tartu Vangla on hinnanud Rene Jõenurme kõrgohtlikuks eelkõige oma isa suhtes. Vangla iseloomustuse andmetel on Rene Jõenurm töövõimetuspensionär, kelle raha on kulunud alkoholi ostmiseks. Tema suhtlusringkonda kuuluvad juhututtavad ja joomakaaslased, kellega koos alkoholi tarvitada. Positiivne on, et ajavahemikul 14.05.2015 – 18.06.2016 läbis Rene Jõenurm sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mis täitis oma eesmärgi - kinnipeetav hakkas mõtlema alkoholi tarvitamisest tulenevatele tagajärgedele. Ta soovib selles osas võtta ette muutusi. Rene Jõenurm määrati majandustöödele perioodiks 07.12.2015 – 07.01.
16. Tartu Vangla 30.12.
17. a käskkirjaga määrati Rene Jõenurmele distsiplinaarkaristuseks 5 päeva kartserit, kuna ta keeldus välikoristajana tööle minemast. Arvestades Rene Jõenurme vähest töökogemust (ta ei ole vabaduses 10 viimase aasta jooksul ametlikult töötanud), näitab selline 3 käitumine tema soovimatust oma elu muuta. Vanglas töötamine aitab kinnistada tööharjumusi, töötamine on aga eelduseks, et vabaduses hakkama saada. Karistuse kandmise ajal on Rene Jõenurm korduvalt karistatud distsiplinaarkorras. Lisaks eeltoodule karistati teda 10.09.2015 teda 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega katseajaga 3 kuud, kuna ta ei tagastanud jalutuskäigult tulles üleliigseid sigarette sigaretilaekasse; 10.09.
18. a käskkirjaga karistati teda 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei allunud ametniku korraldusele ning kasutas ametnikuga suhtlemisel ebatsensuurset väljendit; 22.10.2015 karistati teda 5 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta ei tagastanud jalutuskäigult tulles tubakatooteid; 10.11.2015 karistati teda 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta omas tubakatooteid; 26.01.
19. a käskkirjaga karistati teda 7 ööpäevaks kartserisse paigutamisega, kuna ta rikkus suitsetamise eeskirju. Distsiplinaarkaristuste olemasolu kinnitab, et Rene Jõenurme käitumine on ka kontrollitud tingimustes norme eirav, mistõttu puudub kohtul veendumus, et ta suudab oma käitumist kontrollida ja muuta ka vabaduses. Rene Jõenurme on kriminaalkorras karistatud 18 korda, kehtivaid kriminaalkaristusi on
20. Vanglas kannab ta karistust seitsmendat korda. Teda on varasemalt karistatud erinevate kuritegude eest: varguste, mootorsõidukite ärandamise, joobes juhtimise, karistuse kandmisest kõrvalehoidumise, asja omavolilise kasutamise, kehalise väärkohtlemise eest. Selline korduv karistatus näitab Rene Jõenurme kuritegelikke hoiakuid ning soovimatust käituda õiguskuulekalt. Kõikide kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Rene Jõenurm on püüdnud korduvalt alkoholisõltuvusest vabaneda, kuid ei ole seda suutnud. Ta ei suutnud alkoholist loobuda ka vangistuse hirmus, kui rikkus talle katseajaks määratud sellesisulist kohustust. Tartu Vangla hindab kinnipeetava uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse kõrgeks: üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 73% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 61%. Arvestades uute kuritegude toimepanemise kõrget riski, ebaõnnestunud katseaega ja korduvaid erinevate rikkumiste eest määratud distsiplinaarkaristusi karistuse kandmise ajal, ei ole alust uskuda, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik suunata Rene Jõenurme edaspidi süütegudest hoiduma. Kohus on seisukohal, et Rene Jõenurmel tuleb talle mõistetud vangistus lõpuni kanda. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 72 eurot, mis tuleb Rene Jõenurmel hüvitada. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4