2-15-1666/47

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-1666 Tsiviilasi A.P. hagi OÜ OSC Transport vastu töövaidluses Tsiviilasja hind 1699,36 eurot apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
2. novembri 2015 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.P. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Apellant (hageja): A.P. (ik: XXXXXXXX) Vastustaja (kostja): OÜ OSC Transport (rk: 11679182), esindaja advokaat Aleksei Forstiman esindajad RESOLUTSIOON
3. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
4. novembri 2015 otsus muutmata.
5. Jätta poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus A.P. kanda.
6. Välja mõista A.P.lt OSC Transport OÜ kasuks menetluskulude katteks maa- ja ringkonnakohtus 393,60 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. OÜ OSC Transport (tööandja/kostja) ja A.P. (töötaja/hageja) sõlmisid 26.11.2012 töölepingu, mille alusel asus hageja kostja juures tööle kuller-autojuhina. Hageja töötasu oli 835 eurot kuus. 17.10.2014 ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 5 alusel, põhjendusel, et töötaja pani 13.10.2014 tööandja kütusekaardiga toime kütuse varguse oma otstarbeks Olerexi tanklast, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Töötaja esitas 14.11.2014 Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotles, et töövaidluskomisjon tuvastaks töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetaks töölepingu TLS § 91 lg 1 alusel ning mõistaks tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitise kolme kuu keskmise palga ulatuses summas 2490 eurot (bruto) ja 2013–2014 ületundide eest maksmata tasu summas 1699,36 eurot (bruto, 344 tundi × 4,94 eurot). Töövaidluskomisjon rahuldas 21.01.2015 otsusega avalduse osaliselt ning mõistis tööandjalt töötaja kasuks välja ületunnitöö eest tasu brutosummas 1699,36 eurot. Töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu ülesütlemise hüvitise nõuded jättis töövaidluskomisjon rahuldamata. Tööandja esitas 02.02.2015 maakohtule taotluse vaadata töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras hagina osas, milles rahuldati töötaja nõue mõista tööandjalt välja ületunnitöö tasu 1699,36 eurot (bruto). Maakohus võttis tööandja taotluse menetlusse ja luges töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse hagiavalduseks.
8. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole töölepingus sätestatud ületunnitööd. Ületundide hüvitamise tingimusi käsitleva kokkuleppe puudumisel peaks töötaja ületunnitöö hüvitamise nõude esitama mõistliku aja jooksul pärast vastava tööaja arvestusperioodi lõppu. Hageja ei ole tema poolt nimetatud perioodil teinud 344 ületundi. Tööandja töökorralduse reeglite p 3.20 kohaselt on ületunnitöö lubatud poolte kokkuleppel. Ületunnitöö ja vabadel päevadel töötamine hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega. Hagejale anti ületundide korral vabu päevi. Kostjale jääb arusaamatuks hageja nimetatud tariif 4,94 eurot. Tööandja korraldas 19.–21.02.2014 töötajatele sõidumeerikute kasutamise õppe. 20.02.2014 õppest võttis osa ka hageja. Hageja kasutas kokkuleppel kostjaga töösõidukit koju ja tööle sõitmiseks. Kostja oli hagejale selgitanud, et erasõite ei tohi samale sõidumeerikule salvestada, kuid hageja ignoreeris korraldust. MAAKOHTU LAHEND 2
9. Viru Maakohus jättis
10. novembri 2015 otsusega A.P. hagi OÜ OSC Transport vastu 1699,36 euro väljamõistmiseks rahuldamata ning menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude katteks 273,60 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt olid poolte vahel sõlmitud töölepingu lisaks OÜ OSC Transport töökorralduse reeglid (TVK tl 42–46), mille p 3.20 sätestab, et ületunnitöö on lubatud poolte kokkuleppel ning ületunnitöö ja vabadel päevadel töötamine hüvitatakse üldjuhul vaba aja andmisega. Kostja on kinnitanud, et hagejale anti tasustatud vabad päevad 14.10.2013, 03.03.2014 ja 25.06.2014 (TVK tl 60). Tööandja esitatud sõidumeerikud ei kajasta töötaja faktilist tööaega õigesti, sest töötaja ei ole sõidumeerikut õigesti käsitlenud ja sõidumeerikule on salvestatud ka isiklikud sõidud. Tõene ei ole hageja väide, et tööandja ei õpetanud, kuidas sõidumeerikut kasutada. Tööandja on 19.-21.02.2014 korraldanud töötajatele sõidumeerikute kasutamise teoreetilise ja praktilise õppe. Hageja on omakäeliselt allkirjastanud kinnituse: „Mulle on tutvustatud ja tunnen autojuhtide töö- ja puhkeaega reguleerivaid õigusakte ning nendest tulenevaid reegleid, piiranguid ja erandeid ning oskan tööd õigesti ja efektiivselt kavandada. Oskan käsitleda õigesti sõidumeerikuid ning edastan need raamatupidamisse arhiveerimiseks. Pean kinni autojuhi tööja puhkeaega reguleerivatest nõuetest“ (TVK tl 72, 72p). Hageja ei ole esitanud kohtule mitte mingisugust arvestust ega selgitust väidetavalt 2013–2014 tehtud ja märkmikusse üles tähendatud 344 ületunni kohta. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna sõidumeerikud ei kajasta tööaega õigesti ning hageja ei ole esitanud arvestust ületundide kohta, lähtus kohus tööandja tööaja arvestusest (TVK tl 39), millest nähtub, et hageja ei ole tööaja normi (40 tundi nädalas) ületanud. Seoses hageja nõude tõendamatusega jättis kohus hagi rahuldamata. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. A.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
12. novembri 2015 otsuse tühistamist ja töövaidluskomisjoni
13. jaanuari 2015 otsuse jõusse jätmist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sätestab liiklusseaduse § 131 lg 1, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. EÜ määruse 561/2006 art 10 kohaselt peab tööandja juhti nõuetekohaselt juhendama ja regulaarselt kontrollima andmete täitmise suhtes; 2) ei osalenud tööandja töövaidluskomisjoni istungil ega esitanud töövaidluskomisjonile töötaja ametijuhendit ja sõidulehti, mida töötaja igapäevaselt täitis. Samuti puudusid tööandja vastuväited ületunnitöö tasu arvestuse suhtes; 3) ei ole tööandja tõendanud maakohtus esitatud väidet, et hageja tegi erasõite ja märkis need samale sõidumeerikule, ignoreerides sellega tööandja korraldust.
14. OÜ OSC Transport vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tõendas kostja asjaolusid, et tööandja oli hagejat juhendanud, kuidas sõidumeerikut kasutada, et hageja kasutas autot oma isiklikeks sõitudeks ning kasutas ühte ja sama sõidumeeriku ketast nii isiklikeks kui töösõitudeks, rikkudes sellega reeglit, oma seadusliku esindaja I. Tapneri 3 vande all antud seletustega ning tunnistaja A.T. ütlustega 16.11.2015 kohtuistungil. Lisaks tuvastas kohus asjaolu, et tööandja oli 19.–21.02.2014 korraldanud töötajatele sõidumeerikute kasutamise teoreetilise ja praktilise õppe ning õppest võttis osa ka hageja, kes on allkirjastanud sellekohase kinnituse. Hageja ei ole aga sõidumeerikut õigesti kasutanud ja sõidumeerikule on salvestanud ka isiklikud sõidud; 2) ei ole hageja tema poolt nimetatud perioodil teinud 344 ületundi. Kohus kohaldas õigesti TsMS § 230 lg 1, leides, et hageja ei ole kohtule esitanud mitte mingisugust arvestust ega selgitust väidetavalt 2013–2014 tehtud 344 ületunni kohta. Seega jättis kohus õigesti hagi rahuldamata tõendamatuse tõttu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
16. novembri 2015 otsus muutmata. Maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuses esitatud põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid kõiki käesolevas otsuses korrata.
17. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult jätnud hageja nõude ületunnitöö tasu 1699,36 eurot väljamõistmiseks rahuldamata. 7.
18. Vastavalt TLS § 44 lg 1 esimesele lausele tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö). Kostja töökorralduse reeglite p 3.20 kohaselt ületunnitöö on lubatud poolte kokkuleppel ning üldjuhul hüvitatakse ületunnitöö vaba aja andmisega. Seega tuleneb nii TLS § 44 lg-st 1 kui kostja töökorralduse reeglite p-st 3.20, et ületunnitöö tegemine eeldab pooltevahelist kokkulepet. Hageja ei ole tõendanud pooltevahelist kokkulepet ületunnitöö tegemiseks ning seetõttu on hageja nõue väidetava ületunnitöö eest tasu väljamõistmiseks põhjendamatu. 7.
19. Apellatsioonkaebuses esitatud väide, et kostja ei ole tõendanud hageja poolt isiklike sõitude tegemist sama sõidumeerikuga, on ebaõige. Kostja seadusliku esindaja I. Tapneri vande all antud seletus ja tunnistaja A.T. ütlused tõendavad, et hageja kasutas sama sõidumeeriku ketast nii töö- kui isiklikeks sõitudeks. Samas oli hageja korraldanud oma töötajatele sõidumeerikute kasutamise teoreetilise ja praktilise õppe. Seega ei oleks hageja tohtinud kasutada sama sõidumeerikut isiklike sõitude tegemisel. Eelneva alusel on õige maakohtu järeldus, et hageja poolt enda märkmikusse üles tähendatud väidetavalt 344 ületunnitöö tegemine ei ole ka tõendatud. 7.
20. Hageja tuginemine Liiklusseaduse § 131 lg-le 1 ei ole antud vaidluses asjakohane, kuivõrd nimetatud säte ei reguleeri ületunnitöö tegemise eeldusi (pooltevaheline kokkulepe).
21. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema õigusabikulud ringkonnakohtus kokku 252 eurot 2,2 tunni eest. Arvestades vaidluse keerukust ning seda, et vastuses apellatsioonkaebusele kordas kostja maakohtu menetluses esitatud väiteid, on kostja põhjendatud ja vajalik kulu õigusabile ringkonnakohtus kokku 120 eurot (1x100x20%). Kokku tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude katteks 393,60 eurot (maakohtus 273,60 ja ringkonnakohtus 120). 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja