1-10-15441/430

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juunil
2. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-15441 Kohtukoosseis Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Tõlk Kristi Suvi - Prokurör - Kriminaalasi Süüdimõistetu Janis Roose tingimisi enne lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Janis Roose isikukood: 37709076559; asukoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu linn; elukoht vabanemisel: XXXX; töökoht vabanemisel: XXXX Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt tähtaja RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426 lg-st 1, § 432 lg-test 3, 32 ja 33, kohtunik määras:
3. Jätta Janis Roose temale Tartu Maakohtu 02.05.2011 otsusega kriminaalasjas nr 1-10-15441 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Välja mõista Janis Rooselt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi tasu 115 (ükssada viisteist) eurot 20 (kakskümmend) senti. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on
4. Riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku 1 poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Vastavalt KrMS § 417 lg 2 ja § 423 on menetluskulude tasumiseks aega üks kuu alates kohtumääruse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtulahend sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. Menetluse käik ja asjaolud Tartu Maakohus karistas Janis Rooset 02.05.
5. a otsusega KarS § 114 p 6 järgi 9 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 68 alusel arvas kohus karistusaja hulka eelvangistusaja ning Janis Roosele mõistetud karistuse kandmise algusajaks luges 08.06.
6. Sama otsusega mõistis kohus Janis Roose õigeks KarS § 114 p 1 ja § 200 lg 2 p 5 järgi. Kohtuotsus jõustus 20.03.
7. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.06.2010 ja lõppeb 08.06.
8. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabanemist. Kriminaalhooldaja ettekande andmetel on Janis Roosel vabanemisel olemas elukoht tuttava juures, kuni ta saab endale ise üürida elamispinna. Tema sissetulekuks on töövõimetuspension ning materiaalselt on lubanud toetada ka tema tädi. Tal on võlgnevusi umbes 8200 eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad Abiprokurör Meelis Juursoo asus seisukohale, et Janis Rooset ei peaks vabastama tingimisi enne tähtaega. Prokurör leiab, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane ta toime uut kuritegu. Karistuse üldpreventiivseks eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni. Janis Roose puhul on karistuse eesmärgid täidetavad üksnes vangistuses viibimisega ning seda pikemas ulatuses kui praeguseks kantud karistus. Süüdimõistetu Janis Roose kinnitas, et tahab vabduses käituda seaduskuulekalt, tööl käia. Lisaks töötasule saaks ta pensioni, kuna on XXXX. Elama asub ta XXXX tuttava juurde. Alkoholi tarvitamisest soovib ta täielikult loobuda. Kaitsja vandeadvokaat Anu Vilt toetas Janis Roose ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, kuna teos, mille eest ta karistust kannab, ei olnud tema roll oluline. Janis Roosel on praeguseks veel säilinud side lähedastega ja oleks otstarbekas võimalikult vara hakata teda sotsialiseerima, anda võimalus oma elu korraldada. Oluline on töökoha olemasolu. Kohtu seisukoht 2 Janis Roose kannab käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest. Kohus võib KarS § 76 lg 2 p 2 alusel esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Janis Roose on temale mõistetud karistuse ajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku ning rohkem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Janis Rooset on kriminaalkorras karistatud kahel korral. Varasemalt karistas kohus teda salajase varguse katse eest, karistus on kustunud. Praegu kannab ta karistust tapmise eest, mis oli toime pandud teise isiku tapmise varjamise eesmärgil. Tegemist on tema esimese reaalse vangistusega. Janis Roosel on vabanemisel olemas kindel elukoht tema tuttavale kuuluvas talus. Tal on seal võimalik elada seni, kuni saab üürida endale ise elamispinna. R.M. OÜ on kinnitanud, et garanteerivad Janis Roosele vabanemisel töökoha. Samuti on tema sissetulekuks töövõimetuspension ning tädi materiaalne toetus. Seega on Janis Roosel olemas eeldused vabaduses majanduslikult toime tulla, kuigi vabanemisfondis on vaid X eurot. Tema vastu on nõudeid 7735,61 eurot. Positiivne on asjaolu, et vangistuse kestel osales Janis Roose sotsiaalprogrammis „12 sammu“, mis on mõeldud sõltlastele. Alates 24.10.2012 kuni praeguse hetkeni on ta osalenud pidevas tööhõives majandustöödel (Tartu Vangla 23.10.
9. a, 21.10.
10. a, 29.01.
11. a, 29.01.
12. a käskkirjade alusel). Samuti puuduvad tal distsiplinaarkaristused. Tartu Vangla hindab Janis Roose kohtlemistaseme kõrgeks ning peab teda ohtlikuks ühiskonnale. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuse järgmise kahe aasta jooksul on 21% ning vägivaldse kuriteo puhul 19%. Vangla iseloomustuse järgi oli kinnipeetaval enne vangistust alkoholiprobleem, mis mõjutas igapäevaeluga toimetulekut. Ka raske kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Janis Roose on selle probleemi olemasolu endale teadvustanud ja on valmis vabanemisel minema ravile. Kui Janis Roose suudab järgida karsket eluviisi ja käia tööl, vähendab see oluliselt uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Janis Roose on vangistuses viibinud 6 aastat ning ärakandmata karistus on 3 aastat. Kohus leiab, et vaatamata nii pikale vangistuses viibitud ajale, heale käitumisele karistuse kandmise ajal ja ja positiivsetele muutustele hoiakutes, ei ole põhjendatud tema vabastamine tingimisi enne tähtaega elektroonilisele valvele. Ennetähtaegsel vangistusest vabastamise otsustamisel peab kohus tulenevalt KarS § 76 lõikest 4 arvestama ennekõike toimepandud kuriteo asjaolusid. Janis Roose pani toime raske isikuvastase kuriteo. Vangla iseloomustuse andmetel püüab isik oma osa kuriteo toimepanemises vähendada. Kohtuotsusest on näha, et kannatanu võeti kaasa 3 eesmärgiga ta „ära kustutada“, kuna ta nägi liiga palju. Seega oli eesmärgiks kannatanu surm. Janis Roose ei olnud küll mõrva initsiaatoriks, kuid tema osa selles ei saa pidada väheoluliseks, ta lõi telliskiviga kannatanule pähe. See on Janis Roosel esimene seadusest tulenev võimalus vabaneda karistuse kandmiselt ennetähtaegselt. Vangla hinnagul on Janis Roose puhul uute kuritegude toimepanemise roisk jätkuvalt üsna kõrge. Arvestades toimepandud kuriteo asjaolusid leiab kohus, et ärakantud karistuse osa on liiga väike ka selleks, et end ühiskonna silmis rehabiliteerida. Tema nii kiire karistuse kandmiselt vabastamine riivaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet. Karistuse täielik ärakandmine on reegliks ning sellest ennetähtaegse vabastamine, eriti raskete kuritegude puhul, saab toimuda ainult erandlikel asjaoludel, mida Janis Roose puhul ei esine. Menetluskulud Menetluskuludeks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu osutatud õigusabi eest 72 eurot (koos käibemaksuga) ja sõidukulude eest 43.20 eurot (koos käibemaksuga). Seega tuleb Janis Roosel hüvitada õigusabikulud kokku 115.20 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 4