kokkuleppemenetluses Süüdistatav S-J K, isikukood xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, haridus 8 klassi, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, 29.07.2015 Pärnu Maakohtu määruse nr 1-15-6071 alusel pikendati xxxx õppekeskuses viibimise tähtaega kuni 2015/2016 õppeaasta lõpuni, varem kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud 1 korral, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Margus Viira § 121 lg 2 p 3 järgi RESOLUTSIOON: Juhindudes KrMS § 239, 247, 248 lg 1 p 5, 249, 309, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas: Süüdi tunnistada S-J K
Mõistetud vangistust ei pöörata
lg 1,3 alusel tingimisi täitmisele, kui S-J K ei pane ühe aasta kuue kuu pikkusel katseajal toime uut kuritegu ning täidab talle
§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustused. 2 Määrata S-J K katseajaks Viru Vangla kolmanda üksuse (noorteüksuse) Pärnu piirkonna kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ühes kohustusega järgida
§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 4 alusel kohustada S-J K käitumiskontrolli ajal jätkama üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ja täitma koolikohustust.
lg 2 p 7 alusel kohustada S-J K käitumiskontrolli ajal mitte viibima täiskasvanust saatjata väljaspool elukohta kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni.
lg 2 p 8 alusel kohustada S-J K käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. S-J K määratud katseaja alguseks lugeda 05.07.
MENETLUSE KÄIK JA MAAKOHTU SEISUKOHT Süüdistatava, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on S-J K mõistetavaks karistuseks
lg 2 p 3 järgi 6 (kuus) kuud vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jätta vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui S-J K ei pane 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Katseajaks allutada S-J K kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja kohustada teda katseajal järgima
lg 1 p 16 toodud kontrollnõudeid.
lg 2 p 4,7 ja 8 alusel kohustada S-J K katseajal jätkama üldhariduse omandamise eesmärgil õpinguid ja täitma koolikohustust; mitte viibima täiskasvanust saatjata väljaspool elukohta kella 23.00-st kuni kella 06.00-ni ja osalema kriminaalhooldaja poolt valitavates sotsiaalprogrammides. Süüdistatav S-J K on kokkuleppest aru saanud ja nõustus sellega. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatav S-J K on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid. S-J K tuleb süüdi tunnistada
MS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära, s.o 645 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 336 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. Arvestades asjaoluga, et S-J K on alaealine, kellel puudub iseseisev sissetulek ning kelle eestkostjaks on xxxx, on põhjendatud jätta menetluskulud riigi kanda. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel asitõendid – kooli turvakaamerate salvestused 2-l CD-l, tuleb jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Heli Väinaste Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.