) § 4 lõikes 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt
§-s 17 sätestatule. Veel määras maakohus, et osamaksete suurused määratakse kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist.
Määruskaebuse esitaja põhjendused, miks ta ei ole võimeline riigi õigusabi kulutusi tagasi maksma, ei anna alust tühistada maakohtu määrust. Ringkonnakohus märgib, et riigi õigusabi andmise viisi otsustus on kohtu diskretsiooniotsus ning maakohus ei ole diskretsiooni piire ületanud, mistõttu puudub ringkonnakohtul alus maakohtu otsustuse muutmiseks.
lg 2 järgi määrab kohus riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustuse ulatuse ja hüvitamise korra kindlaks sama seaduse § 14 lõigetes 1–3 või § 13 lõikes 5 nimetatud asjaolude põhjal, arvestades asja olemust, taotletava riigi õigusabi liiki ning riigi õigusabi osutamise eeldatavat aega. Maakohus on neid asjaolusid oma määruses hinnanud ning leidnud põhjendatult, et riigi õigusabi saajal tuleb hiljem riigi õigusabi tasu ja kulud hüvitada osamaksetena.
MS § 191 lg 1 kohaselt ei saa käesoleva määruse peale edasi kaevata. /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 2 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.