Obsah (4)

§ 191§ 183§ 181§ 190

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kai Kullerkupp, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuli 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-16-5452 Tsiviilasi Osaühing

§ 191lg 1).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas
2. märtsil 2016 Viru Maakohtule hagiavalduse kostja vastu valduse rikkumisest tulenevas nõudes või alternatiivselt tehingu tagasivõitmise nõudes. Hageja esitas
3. aprillil 2016 kohtule menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotluse kohaselt on hageja nimetanud hagihinnaks 3500 eurot, millelt kuulub tasumisele riigilõiv 300 eurot. Hagi esitamisel riigilõivu ei tasutud. Võlgnikul on rahalisi vahendeid summas 0,25 eurot, mistõttu ei ole võimalik tasuda riigilõivu. Võlgniku võlausaldajad ei pidanud võimalikuks finantseerida riigilõivu tasumist. Hageja tegi kõikidele võlausaldajatele ettepaneku riigilõivu 300 euro tasumise finantseerimiseks ning ainult Swedbank Liising AS vastas halduri päringule, et Swedbank Liising AS ei tasu menetluskulusid, põhjus – ei soovi kahjumi suurendamist. Seetõttu taotles hageja maakohtult menetlusabi riigilõivu 300 euro tasumisest vabastamiseks hagiavalduse esitamisel. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohus tegi
5. aprillil
6. a lahendi, millega jättis OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villmani
7. aprilli 2016 menetlusabi taotluse rahuldamata ja hagiavalduse käiguta ning määras OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldurile Tarmo Villman hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 300 eurot tasumiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates.
8. Maakohus leidis, et taotlus ei ole põhjendatud.

§ 183

lg 1 nimetab juriidilised isikud, kes võivad oma eesmärkide saavutamiseks taotleda riigipoolset menetlusabi, sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Maakohus tuvastas, et võlgniku pankrotimenetluses on 4 võlausaldajat (SEB Liising AS, Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu ja Swedbank Liising AS). Maakohus leidis, et hageja ei ole kohtule tõendanud, et ükski võlausaldaja ei suuda tasuda riigilõivu. Taotleja ei ole esitanud kohtule tõendeid asjaolu kohta, et kõikidel võlausaldajatel puuduvad eelduslikud võimalused ja huvi kanda menetluskulusid haginõude väljamõistmiseks. 4.

§ 183

lg 2 kohaselt eeldatakse, et varalist huvi omav isik saab menetluskulusid kanda ning vastupidist tuleb tõendada. Kui isik soovib riigilõivu tasumisest vabastust, peab ta põhjendama, miks ei saa menetluskulusid tasuda tema ise, juhtorgani liikmed või 2 pankrotivõlausaldajad. Maakohtul puuduvad tõendid asjaolu kohta, et võlausaldajatel puuduvad eelduslikud võimalused ja huvi kanda menetluskulusid haginõude rahuldamiseks. Maakohus märkis, et pankrotihaldur peab tagama nii võlgniku kui võlausaldajate huvide kaitse ja olema objektiivne. Objektiivselt pole pankrotivõlgnikul alust eeldada, et võlausaldajad ei ole huvitatud menetluskulude kandmisest, kui on võimalik eduka kohtuasja tulemusena suurendada pankrotivara. 5. Maakohus leidis, et pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud põhjendusi, miks ei ole võlgniku pankrotivõlausaldajad või muud isikud, kes on nimetatud

§ 183lg-s 2, tasunud pankrotis OÜ eest riigilõivu.

Maakohus märkis ka seda, et ainuüksi asjaolu, et osaühing on pankrotis, ei anna alust menetlusabi andmiseks. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 6. OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihaldur Tarmo Villman esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitaja palub ringkonnakohtul tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus keeldus andmast menetlusabi ja kohustas tasuma riigilõivu 300 eurot. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus määruse koostamisel rikkunud

§-s 436 lõikes 1 ja §-s 232 lõikes 1 sätestatud, kuna maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud. Maakohus ei hinnanud taotluse lahendamisel esitatud väiteid ega tõendeid. Seega on maakohus rikkunud vaidlustatava määruse tegemisel õigusnorme, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi; 2) on maakohus vääralt kohaldanud

§ 183lg 2.

Maakohtu seisukoht, et pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud põhjendusi, miks ei ole võlgniku pankrotivõlausaldajad või muud isikud, kes on nimetatud

§ 183

lg-s 2, tasunud pankrotis OÜ eest riigilõivu, on osaliselt vastuolus kogutud tõenditega. Arvestades, et Eesti Vabariik on OÜ SVŠ Veod võlausaldaja 71,2% ulatuses, siis sisuliselt on oodata Eesti Vabariigi poolt riigilõivu finantseerimist. Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on vastavalt RLS § 22 lg 2 p 5 vabastatud riigilõivu tasumisest seoses maksuvõlgade sisse nõudmisega. Ka pankrotimenetluses maksuhalduri poolt nõude esitamine ja pankrotihalduri poolsed toimingud pankrotivara suurendamiseks on toimingud seoses maksuvõla sisse nõudmisega; 3) on ebaõige maakohtu väide, et pankrotihaldur ei ole maakohtule tõendanud, et võlausaldajad ei ole suutelised menetluskulusid kandma.

§-s 183 lõikes 2 loetletud muud isikud on pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed. Kuna pankrotivõlgnik on juriidiline isik, siis vastavateks isikuteks saaks olla osanikud ja juhtorgani liikmed. Vastavalt OÜ SVŠ Veod äriregistri väljavõttele (vt hagiavalduse lisa 3) on nimetatud isikuks Sergei Šarov. Kuna Osaühing International Veod on Sergei Šarov ja tema perekonna perefirma (vt hagiavalduse punkt 2.23.), siis on alust eeldada (ilma täiendavaid tõendeid esitamata), et Sergei Šarov pole huvitatud riigilõivu 300 euro tasumisest. Pankrotihaldur leiab, et halduril ei olegi võimalik teisiti kohtule tõendada võlausaldaja poolset suutmatust menetluskulude kandmiseks kui selliselt, et ta teeb päringu võlausaldajatele ning esitab kohtule võlausaldajate vastused ning kui vastuseid ei esitata, märgib pankrotihaldur seda oma kohtule esitatavas dokumendis. Pankrotihaldur on seisukohal, et just nimetatud tõenditest või nende puudumisest peabki kohus lähtuma, kui ta hindab, kas võlausaldajad on võimelised menetluskulusid tasuma või mitte. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Viru Maakohtu 15. aprilli 2016 määrus tühistada. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri menetlusabi taotluse ning vabastab hageja hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 183lg 2.

Antud juhul on pankrotihaldur põhjendanud, miks ei saa eeldada, et menetluskulusid käesolevas asjas kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Seega on olemas alus pankrotihalduri taotluse esitamiseks menetlusabi saamiseks

§ 183lg 2 järgi.

9. Asja materjalidest nähtub, et OÜ SVŠ Veod (pankrotis) kontojääk on 0,25 eurot (tl 99) ning tegemist on pankrotis oleva äriühinguga. Seega on alust arvata, et menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda. Lisaks on tegemist pankrotihalduri nõudega valduse rikkumise lõpetamiseks või alternatiivselt tehingu tagasivõitmise hagiga. Ringkonnakohus leiab, et hinnata tuleb nii võlausaldajate maksevõimet kui huvi. Kuna üheks OÜ SVŠ Veod võlausaldajaks (71,2% ulatuses) on Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, siis on põhjendatud anda OÜ-le SVŠ Veod (pankrotis) võimalus esitada nõudeid, mille rahuldamine suurendab pankrotivara, mis tagaks suuremas ulatuses Eesti Vabariigi nõude täitmise. Ringkonnakohus on seisukohal, et asjas ei ole esile toodud selliseid asjaolusid, mis välistaksid OÜ SVŠ Veod (pankrotis) hagi esitamise õiguse ning seega esinevad

§ 181lõikes 1 punktis 1 sätestatud tingimused menetlusabi andmiseks.

10. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kui OÜ SVŠ Veod (pankrotis) pankrotihalduri hagi jäetakse rahuldamata, siis

§ 190

lg 2 järgi tuleb hagejal riigilõiv riigile hüvitada ning kanda ka poolte muud menetluskulud. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp 4 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi