1-08-2279/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2016.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-08-2279 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Ingrid Koddo juuresolekul Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2016 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Aleksandr Šubin´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Aleksandr Šubin, isikukood 37107313724, xxx Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Aleksandr Šubin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksandr Šubini tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Aleksandr Šubin on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 31.03.2010 kohtuotsusega KarS § 121; § 199 lg 1; § 114 p 1,4 järgi ja karistati KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel 13 aasta 6 kuu vangistusega. Karistuse kandmise algus 25.05.2007 ja lõpp 25.11.
2. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 25.05.2016 Kinnipidamisasutuses Aleksandr Šubini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kehtivaid distsiplinaarkaristusi pole. Vabanemisjärgset elukoht pole. Võimalus pöörduda xxxIsik ise ei soovi asuda elama xxx. Kinnipeetaval on xxx. Omandanud xxx. Vabaduses töötas xxx Vanglas töötanud xxx. Alates 20.05.2015 töötab väljaspool xxxs. alates 09.01.2015 paiknev avavanglaosakonnas. Oli registreeritud Töötukassas aktiivse tööotsijana. Vabanemisjärgne garanteeritud töökoht puudub. Tasumata võlgnevusi 5902 eurot. Suhtlusringkond ja lähedased 1 puuduvad. Kinnipeetaval on välja kujunenud riskiv ja hoolimatu elustiil, oskab manipuleerida, otsib teravaid elamusi, ei mõtle tegude tagajärgedele. Kuriteod on toime pannud alkoholijoobes, tunnistab probleemi. Enda sõnul on ta kunagi ammu narkootikume proovinud. Läbinud xxx. Isikul on kalduvus vägivallale naisterahvaste suhtes. Alkoholijoobes käitub agressiivselt, ei suuda kontrollida enda emotsioone. Kinnipeetav on karistatud 3 korda ning reaalset vangistust kannab
3. korda. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Isiku sõnul meeldib talle vanglas olla, sest väljaspool on toimetulek raske. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 20%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus on 33%. Viru Vangla toetab Aleksandr Šubini tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt puudub isikul vabanemisjärgne elukoht. Isikul on võimalus taotleda xxx üürimist või kasutada varjupaigateenust. Vabanemisel kindel töökoht puudub. Isik ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Lähivõrgustik puudub. Aleksandr Šubin on 2 korda kriminaalkorras karistatud. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue raske kuriteo. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Aleksandr Šubin ei taotle ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Aleksandr Šubini arvamuse, leiab, et Aleksandr Šubini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Aleksandr Šubin kannab vanglakaristust kehalise väärkohtlemise, varguse ja mõrva eest. Karistusregistri andmetel on Aleksandr Šubin ka varem karistatud tapmise eest reaalse vangistusega, millest teda vabastati tingimisi enne tähtaega. Varasem karistus ja käitumiskontrollile allutamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Uue raske kuriteo pani toime katseajal. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Vangistuses viibib kinnipeetav
4. korda. Vabanedes puudub kinnipeetaval distsiplinaarkaristusi pole. elukoht ning garanteeritud töökoht. Kehtivaid Kohus leiab, et kuna isik on juba varem vabastatud tingimisi enne tähtaega ja määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks (süüdimõistetu pani katseajal toime uue kuriteo), ei ole seega varasem karistus ja määratud kriminaalhooldus süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus arvestab ka asjaolu, et süüdistatav ise ei soovi vabaneda ennetähtaegselt. Samuti märgib kohus, et tingimisi enne tähtaega ei saa vabastada isikut, kellel puudub elukoht, kuna neli käitumiskontrolli nõuet on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 2 Kohus leiab, et tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. See tähendab, et olenemata võimalustest elada stabiilset ja õiguskuulekat elu, ei ole isik sellest huvitatud. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja kohus peab seda positiivseks. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksandr Šubini vabastamata temale Viru Maakohtu 31.03.2010 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3