Obsah (12)

§ 646§ 186§ 113§ 115§ 108§ 635§ 197§ 2§ 107§ 127§ 641§ 128

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu, 26. mai 2016 Tsiviilasja number 2-14-11944

) § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks

§ 646lg 5 järgi ning ta tasaarvestab oma nõuded hageja tasunõudega.

Tasaarvestuse tegemiseks ei pea kostja esitama vastuhagi, vaid tasaarvestuse avalduse võib esitada ka kohtumenetluse ajal. Maakohus leidis, et kostja on õigesti esitanud tasaarvestuse nõude. Kuna hagejale oli antud tähtaeg tantsusaali põranda taastamisel ehituslike puuduste kõrvaldamiseks ning hageja ei ole seda teinud, siis oli kostjal õigus ise puudused kõrvaldada või lasta seda teha kolmandal isikul ning nõuda kulutuste hüvitamist.

§ 186p 2 kohaselt lõpeb võlasuhe tasaarvestusega.

Hageja vastuväiteid kostja tasaarvestuse avaldusele ei ole asjakohased. 3 MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud ja menetluskuludelt viivise

§ 113

l lg 1 ja lg 3 alusel alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebuses märgitu kohaselt puudub TSM Projektijuhtimise OÜ ekspertiisiakti järgi katuse lekke ja põrandakahjustuse vahel seos. OÜ Zoroaster ekspertarvamus on tehtud 1 aasta 4 kuud pärast veeleket ning selle perioodi jooksul on saali pidevalt ekspluateeritud. Eksperthinnang on tehtud vaid põrandakatte kohta, kuid sellest ei nähtu põhjusliku seost lekke ja kahjustuste vahel. Hoone teise korruse ruumid olid üle ujutatud ka vahetult pärast veeleket augustis 2012. Maakohus on jätnud tähelepanuta 10. septembri 2012 ehituskoosoleku protokolli nr 5 (I kd, tl 115, tõlge 124–125), milles on märgitud, et kütte sisselülitamise käigus olid üle ujutatud II korruse ruumid. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 115

lg-t 1 ja

§ 646

lg-t 5, asudes seisukohale, et kostja võis tasaarvestada hageja esitatud tasumata arvega kostjale tekkinud kahjusumma. Hageja ei rikkunud

§ 115lg-s 1 nimetatud kohustust ega vastuta kostjale kahju tekitamise eest.

Hageja ei ole süüdi parkettpõranda kahjustamises. Hageja ei rikkunud lepingu p-i 4.1.

1. ning oli taganud objekti säilimise ja korrashoiu. Kostja leppetrahvi nõue on ebaselge ning maakohus ei ole leppetrahvi nõude rahuldamist põhjendanud. Kostja ei ole esitanud ega saanud esitada hagejale lepingu p-st 11.
2. tulenevat leppetrahvi nõuet, kuna hageja oli vastavalt lepingu p-le 4.1.
3. palunud tööde tegemise edasilükkamist seoses ebasoodsate ilmastikutingimustega (I kd tl 110–111). On ebaselge, millest tulenevalt tuleb leppetrahvi arvestamisel lähtuda 42 päevast.
4. mai 2013 ehitustööde üleandmise– vastuvõtuaktist nähtub (I kd, tl 85, tõlge tl 133), et kostja oli nõus tööde tähtaegade pikendamisega ning pretensioonid tähtaegade pikendamise kohta puuduvad. Samuti ei ole kostja esitanud tööde tegemise ajal ega ka vahetult pärast
5. mai 2013 ehitustööde üleandmise–vastuvõtuakti allkirjastamist nõuet tähtaegade ületamisega seoses.
6. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta see rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt jääb apellatsioonkaebusest arusaamatuks, milles seisneb hageja hinnangul TSM Projektijuhtimise OÜ ekspertarvamuse hindamata jätmine. Hageja väide, et kostja eksperthinnang on tehtud 1 aasta 4 kuud pärast veeleket, on esmakordselt esitatud alles apellatsioonimenetluses. Hageja ei esitanud tõendit, mis kummutanuks kostja poolt esitatud ekspertiisiaktis kajastatut. Maakohus on õigesti asunud seisukohale, et kostja võib keelduda tasu maksmisest, kui tal on rahaline nõue hageja vastu kahju või kulutuste hüvitamiseks ning tasaarvestab oma nõuded hageja tasunõudega. Kostja selliseks rahaliseks nõudeks hageja vastu on hoone tantsupõranda kahjustumisega tekkinud kahju hüvitamise nõue. Hoone põranda kahjustused oli töövõtulepingu kohaselt kohustatud kõrvaldama hageja, kuna tema vastutas objekti säilimise ja korrashoiu eest hetkest, kui ehitusplats talle kostja poolt üle anti, kuni ehitustööde üleandmiseni. Hageja väide, et ta on taganud objekti säilimise ja korrashoiu, on paljasõnaline ning tõendamata. Kostja on leppetrahvi nõuet põhjendanud. Hageja ei ole maakohtu menetluses esitanud mistahes sisulisi põhjendusi ega tõendeid, et leppetrahvi nõue oleks olnud ebaselge. 4 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
8. oktoobri 2015 otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata 819 eurot 22 senti ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt

§ 108

lg 1 ja

§ 635

lg 1 alusel välja põhinõude 819 eurot 22 senti, kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 519 eurot 39 senti ja viivise 0,05% tasumata summast, s.o 819 eurot 22 senti, kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Maakohus luges tuvastatuks ja pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  hageja ja kostja sõlmisid

1. juulil 2012 ehitustööde töövõtulepingu Sillamäe Avatud Noortekeskuse katuse rekonstrueerimiseks ja pööningu soojustamiseks;  katusetööde tegemisel sai kannatada hoone teise korruse tantsusaali ruumi põrandakate;  hageja tegi töid põrandakatte parandamiseks;  hageja esitas kostjale
2. novembril 2012 arve/saatelehe nr 157 (I kd, tl 63);  kostja esitas hagejale
3. veebruaril 2013 tasarvestusavalduse 3022 euro 42 sendi nõudes (I kd, tl 62). Hageja esitas kohtule nõude kostja poolt tasaarvestatud summa, ekspertiisikulude ning viivise saamiseks, maakohus jättis hageja nõude rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja taotleb apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistamist.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu otsuse resolutsioon osas, millega maakohus rahuldas kostja tasaarvestuse avalduse, ei ole õiguslikult põhjendatud. Tasaarvestus on kujundusõigus, mis lõpetab poolevahelised samaliigilised nõuded kattuvas ulatuses. Tasaarvestust teostatakse tahteavaldusega teisele poolele. Kohus tuvastab kohtumenetluses, kas kostja on oma nõude hageja nõudega kattuvas ulatuses tasaarvestanud (Riigikohtu
5. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-09, p 22). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on kostja
6. veebruari 2013 tasaarvestusavalduse 3022 euro 42 sendi ulatuses kätte saanud.

§ 197

lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.

1. Pooled ei vaidle hageja nõude suuruse ega sissenõutavaks muutumise aja üle. Kostjal peab tasaarvestuse teostamiseks olema hageja vastu sissenõutav samaliigiline nõue. Kostja
2. veebruari 2013 tasaarvestusavalduse kohaselt on tal hageja vastu leppetrahvi nõue 819 euro 22 senti, kokku 42 päeva eest ning tantsusaali põranda taastamise tööde maksumuse nõue 2203 eurot 20 senti. Hagejal ei ole nõuet praeguses menetluses kostja vastu siis, kui kostja on oma nõude hageja suhtes
3. veebruari 2013 avaldusega kehtivalt tasaarvestanud. Esmalt peatub ringkonnakohus kostja tasarvestusavalduses esitatud leppetrahvi nõudel.
4. veebruari 2013 tasarvestusavalduse kohaselt on kostjal hageja vastu leppetrahvi nõue vastavalt lepingule ajavahemiku
5. oktoober –
6. november 2012 ja
7. detsember 2012 –
8. jaanuar 2013, kokku 42 päeva eest 819 eurot 22 senti (39010,67x0,0005). Vastuses hagile on kostja tuginenud töövõtulepingu p-i 11.3 rikkumisele (I kd, tl 55). Kostja põhjenduste kohaselt pidi kostjale töövõtulepingu p 6.2 järgi üle antama ehitustööd
9. oktoobril 2012, lepingu p 6.
10. kohaselt loetakse ehitustööd lõpetatuks ja ehitis üleantuks peale tööde üleandmise-vastuvõtuakti viseerimist poolte poolt. Akt viseeriti
11. mail
12. 5 Hageja esitas menetluses
13. oktoobri 2012 garantiikirja, milles palus kostjat edasi lükata hoone fassaadi värvimistööd 2013 aasta kevad-suvisele perioodile. Kostja ei ole menetluses tööde tegemise tähtaja kokkuleppelisele pikendamisele vastuväiteid esitanud, pigem kinnitab
14. oktoobri 2012 ehituskoosoleku protokolli muude küsimuste osa p 3 (I kd, tl 127 pöördel), et hageja ja kostja leppisid kokku lükata küsimuste lahendamine edasi
15. a kevadeni. Seega pikendasid pooled kokkuleppel lepingu nõeutekohase täitmise tähtaega. Kostja ei ole tasarvestusavalduses ega vastuses hagile selgitanud, missuguste tööde tegemise tähtaega on hageja ületanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostjal ei ole hageja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõuet.
16. Järgnevalt peatub kohus kostja nõudel hageja vastu ehitustööde tegemisel põhjustatud kahju hüvitamiseks. Kostja kinnitas
17. aprilli 2016 ringkonnakohtu istungil, et Noortekeskuse katus lekkis ehitustööde käigus ja katuse lekkimise tagajärjel tekkis kahju põrandakattele. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Ringkonnakohus on seisukohal, et praegusel juhul on tegemist hagejapoolse kahju tekitamisega lepingulise kohustuse rikkumisel. Hageja on lepingu täitmisel tekitanud kostja varale kahju.

§ 2lg 2 järgi tuleb lepingupoolel arvestada teise poole õiguste ja huvidega.

Hageja on katusetööde käigus rikkunud lepingulist hoolsuskohustust ning kahjustanud tööde tegemisel kostja vara. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja tegi töid kannatada saanud ruumi põranda parandamiseks. Tegemist on hagejapoolse kohustuse rikkumise heastamisega

§ 107tähenduses.

Kostja on seisukohal, et hageja tehtud põrandatööd ei vastanud nõuetele. Kostja esitas dokumentaalse tõendina tantsusaali põrandakatte ekspertiisi (I kd, tl 74), mille kohaselt ei vasta laminaatkatte parandamisel teostatud tööd kaasaegsetele normidele, astmelisus ja kõmmeldumine on kasutamisel ebamugav ja ohtlik. Hageja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväide selle kohta, et ekspertiis oli tehtud aasta ja nelja kuu möödudes ning selle aja jooksul oli saali kasutatud, ei ole põhjendatud. Tantsusaali põranda kvaliteedi suhtes tehtud töödele on üldjuhul võimalik anda hinnang ka aasta möödudes, asja materjalide põhjal ei saa asuda seisukohale, et põrand tuli paigaldada vaid lühikeseks ajavahemikuks ning ei olnud mõeldud selleks otstarbeks - tantsupõrandana kasutamiseks. Hageja väide selle kohta, et ehituskoosoleku protokolli nr 5 järgi olid kütte sisselülitamise käigus üle ujutatud 2. korruse ruumid, ei ole asjakohane. Nimetatud protokollis on eraldi nimetatud hageja tehtud tantsusaali põranda kuivatamise tööd, muude töödega seotud kahju hüvitamise osas ei ole kostja hageja vastu nõuet esitanud. Hageja esitas tõendina ekspertarvamuse (I kd, tl 9jj), mille kohaselt on tantsusaali põrandakatteks kasutatud ruumi kasutusele mittevastavat madalate ekspluatsiooniomadustega materjali, paigaldusel rikuti tehnoloogiat ja puudus kasutatud ehitusmaterjali sertifikaat. Ekspert leidis, et pretensioone ei saa esitada katuse remondi käigus tekkinud lekkest põhjustatud kahju tõttu. Ringkonnakohus juhib hageja tähelepanu sellele, et kostja tasaarvestusavaldus ongi esitatud põhjusel, et hageja ei ole kahju hüvitamise nõuet heastanud nõuetekohaselt, st teinud kohaselt töid, mille puudulikule kvaliteedile hageja ise on oma kohtule esitatud ekspertarvamusega ka osundanud. 10.

§ 107

lg 3 ja 4 järgi võib heastamise ebaõnnestumisel kahjustatud pool kasutada kõiki õiguskaitsevahendeid, mh nõuda kahju hüvitamist. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on

§ 127

lg 4 eeldus: asjas on tuvastatud kostjale kahju tekkimine katuselekke tagajärjel ning kostja ei ole tekkinud kahju nõuetekohaselt heastanud, seega on kostjal tekkinud kahju põhjuslikus seoses hageja käitumisega. Kahju on kostjale ettenähtav

§ 127

lg 3 järgi, kahju on hõlmatud ka töölepingu täitmise eesmärgiga

§ 127lg 2 järgi.

Katusetöid tuleb viia läbi nii, et ei saaks kahjustada tellija muu vara. Hageja leidis ringkonnakohtu istungil, et põrandad olid halvasti paigaldatud enne tema poolt põranda paigaldamist.

§ 641

lg 4 järgi loetakse tööna tehtud asja ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust võrdseks töö lepingutingimustele mittevastavusega, kui asja 6 paigaldas töövõtja või kui seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui asja paigaldas tellija ja ebaõige paigaldamine tulenes töövõtja antud puudulikust teabest asja paigaldamise kohta. Hageja kui ehitustööde tegija oleks pidanud kostjat informeerima varasema põranda puudustest.

1. Tasaarvestusavalduse järgi on kostja kahjuks kulutused põranda taastamisele 2203 eurot 20 senti. Kostja esitas vastuses hagiavaldusele kulutuste tõendamiseks OÜ Betinovi hinnapakkumise (I kd, tl 84), mille kohaselt on tantsusaali põranda väljavahetamise kuludeks 2203 eurot 20 senti. Hageja ei ole nimetatud summa suurusele vastuväiteid esitanud, küll aga leidis hageja
2. mai 2016 menetlusdokumendis, et kuna kostja ei ole põrandat välja vahetanud, ei ole tal kahju tekkinud.

§ 128

lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega ei mõjuta see, kas kostja on mittenõuetekohaselt paigaldatud põranda välja vahetanud või mitte, kostja kahjuhüvitamise nõude sissenõutavust. Ringkonnakohus leiab, et kostja on hageja nõude tema vastu 2203 euro 20 sendi ulatuses kehtivalt tasaarvestanud. Hageja nõuab kostjalt ka ekspertiisikulu 210 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendatult jätnud hageja nõude ekspertiisikulude hüvitamiseks rahuldamata. Hageja on esitanud selle kohtueelse kuluna, mis iseenesest võib olla hageja kahju

§ 128lg 3 järgi.

Praegusel juhul on kostja hageja tasunõude kehtivalt tasaarvestanud osas, mis puudutab põrandakahjustusi. 12. Hageja nõue kostja vastu on põhjendatud 819 euro 22 sendi ulatuses. Hageja nõue tuleneb arvest nr 157 (I kd, tl 63), mida kostja osaliselt tasus ning osaliselt kehtivalt tasaarvestanud.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt arve tasumisega viivitamise eest viivist vastavalt lepingu p-le 11.2., s.o 0,05% tasumata arve summast iga tasumise tähtajast üle läinud kalendripäeva eest. Seega tuleb lähtuda töövõtulepingus kokkulepitud viivisemäärast. Arve nr 157 tasumise tähtaeg oli

1. detsember 2012, seega muutus hageja nõue sissenõutavaks alates
2. detsembrist
3. Arvestades lepingus kokkulepitud viivise määra 0,05% päevas, on perioodi
4. detsember 2012 kuni
5. mai 2016 (k.a), s.o käesoleva otsuse tegemise seisuga, sissenõutavaks muutunud viivis 1268 kalendripäeva eest 519 eurot 39 senti (819,22/100*0,05*1268). Kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja alates käesoleva otsuse tegemisest kuni põhinõude 819 eurot 22 senti kohase täitmiseni jooksvat viivist 0,05% päevas põhinõudelt, s.o 819 eurot 22 senti.
6. Ringkonnakohus leiab, et nii maa-, kui ka ringkonnakohtu menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 2 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 163 lg 2 kohaselt võib kohus, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Ringkonnakohtu menetluses on pooled pidanud võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kostja tegi hagejale ettepaneku, mille kohaselt kostja tasub hagejale kompromissi korras 1200 eurot, s.o leppetrahvi summale vastav summa 819 eurot 22 ning viivised. Hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ja apellatsioonkaebuse kostja kompromissettepanekule sellesarnases ulatuses, on põhjendatud jätta menetluskulud hageja kanda. 7 Kostjat esindas menetluses kostja õigusnõunik, s.o kostja töötaja. TsMS § 175 lg 2 esimese lause kohaselt menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seega oleks kostja saanud taotleda üksnes ringkonnakohtu istungile sõitmisega kaasnenud kulud. Ringkonnakohus andis
7. mai 2016 määrusega menetlusosalistele tähtaja kuni
8. maini 2016 menetluskulude nimekirjade esitamiseks. Kostja ei ole nimetatud tähtajaks menetluskulude nimekirja esitanud. Sellest tulenevalt kostjale hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke 8