Obsah (8)

§ 100§ 102§ 101§ 97§ 96§ 110§ 98§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht 31. mai 2016 Tartu Tsiviilasja number 2-15-

§ 100

lg 2 ja lg 4 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (Riigikohtu

1. jaanuari 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13). MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4
2. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus täies ulatuses ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja poolte menetluskulud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole maakohus kontrollinud, kas on täidetud eelmise kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurendamise aluseks olevad eeldused. Maakohus ei ole põhjendanud ega hinnanud ülalpidamist saama õigustatud isikute vajadusi ja kohustatud isiku varalist seisundit võrreldes Pärnu Maakohtu
3. novembri 2012 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega. Maakohus on vääralt mõistnud välja elatise peale lapse täisealiseks saamist. Kohus ei või alaealise lapse kasuks mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni (vt Riigikohtu
4. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13). Elatise tasumise kohustamine eelneva kuu 20.-ks kuupäevaks ei vasta seadusele.

§ 100lg 4 kohaselt makstakse elatis iga kalendrikuu eest ette.

Nimetatu ei tähenda, et ettemaks tuleb teha keskeltläbi 10 päeva enne tähtpäeva saabumist, vaid seda, et jooksva kuu esimeseks kuupäevaks peab elatis olema laekunud laste ema arvele. Hagejad on võtnud omaks kostja poolt esitatud asjaolud, kuid maakohus jättis sellega arvestamata. Kostja abikaasa on 50% töövõimetu ja tal on raske tööd leida. Kostja abikaasa saab pensioni 79 eurot kuus. Kostja perekonna sissetulek väheneb, kui emapalka enam ei maksta. Vanemahüvitis lõpeb aprillis 2016. Kostja abikaasa oli enne lapsehoolduspuhkusele jäämist töötu ning emapalka makstakse kostjale. Hagejad ei ole nimetatud asjaolusid vaidlustanud. Seega võtsid hagejad need kostja asjaolud omaks. Maakohus ei ole otsuses omaksvõttu analüüsinud vaid on kostjale üllatuslikult asunud seisukohale, et eelmainituid asjaolusid ei ole tõendatud. Väidet, et kostja abikaasa peab lapsega viibima kodus kuni lapse 3-aastaseks saamiseni, ei ole kohtumenetluses keegi ümber lükanud ega kahtluse alla seadnud. Kohtla-Järve XX linnaosa lasteaedadesse ei võeta alla 3-aastaseid lapsi ja nähtavasti oli see asjaolu teada ka hagejate esindajale. Maakohus on vääralt kohaldanud

§ 102lg-t 2.

Kostjal on lisaks hagejatele veel üks alaealine ülalpeetav. Maakohus on jätnud arvestamata kostja igakuulised laenukohustused. Kõik kostja kohustused oli kostja võtnud enne asjas hagimaterjalide kättesaamist ja kostja ei olnud laenukohustuste võtmise ajal teadlik hagejate kavatsusest nõuda elatise suurendamist. Kostja ei nõustu maakohtu poolt välja arvestatud ülapidamisvõimega.

1. novembril 2012, s.o tsiviilasjas nr 2-12-37131 poolte vahel sõlmitud kompromissi ajal ei olnud kostjal veel kolmanda alaealise lapse ülalpidamiskohustust. Kostjal on kohustus ülal pidada oma abikaasat. Maikuus vanemapalka enam kostja perekonnale ei maksta, sest laps saab 1,5-aastaseks ning kostja perekonna sissetulekuks jääb ainult kostja palk ja kostja abikaasa töövõimetuspension, kokku 1170 eurot. Lahutades sellest 290 eurot praegu tasutava elatise jääb kostjale perekonnale 880 eurot, mis teeb ühe perekonnaliikme kohta 293 eurot. Kostja abikaasal puudub võimalus leida tööd, sest tema töövõimetus on 50% ja 1,5-aastast last lasteaeda ei võeta. Hagi rahuldamise korral väheneb kostja perekonnale jääv raha ning kostja perekonnale jääb ainult 700 eurot kolme inimese ülalpidamiseks, ehk 233 eurot inimese kohta. Samas laste ema perekonna sissetulek kasvab kuni 1070 euroni kuus, ehk 356 eurot inimese kohta. Seega toob hagi rahuldamine kaasa olukorra, kus kostja perekonnas kasvava lapse ülalpidamiseks jääb alles vahendeid tunduvalt vähem kui kummagi hageja ülalpidamiseks. Kostja oli tööandja survel sunnitud allkirjastama töölepingu lisad, mille kohaselt perioodil
2. märts 2016 kuni
3. juuni 2016 on töötaja töönädala pikkus ainult 28 tundi eelneva 40 tunni asemel. Selle tõttu väheneb ka kostja igakuine sissetulek. 5
4. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu ning palusid jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole hagejad omaks võtnud kostja poolt välja toodud asjaolusid. Tegelikkusele ei vasta kostja väide, et pooled sõlmisid kompromissi tsiviilasjas nr 2-12-
5. Hagejate esindajal puudus vajalik juriidiline haridus, et sõnastada maksekäsu kiirmenetluse avaldust. Nõudest ja suurusest on ilmselge, et hagejad soovisid, et kostja maksaks elatise poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses, s.o maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise ajal 145 eurot kuus. Kostja väide, et tema abikaasa ei ole võimeline töötama, on põhjendamatu. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks. Kui kostja abikaasa on töövõimetu, siis see ei tähenda, et töövõimetus on antud tähtajatult. Kostja arvutused seoses tema ja hagejate perekonna sissetulekutega on ebaõiged ja põhjendamatud. Kostja perekonnas on kaks täiskasvanut töövõimelist isikut. Hagejate perekonnas on ainult üks töövõimeline isik, s.o hagejate ema. Kostja selgitus, et tema peab ülal pidama abikaasat ning et abikaasal väikese lapse kõrvalt töö leidmine on võimatu, ei ole põhjendatud. Kui tulevikus kostja sissetulek oluliselt väheneb, saab ta esitada hagi elatise vähendamiseks. Käesoleval ajal sellist alust ei ole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu
7. veebruari 2016 otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt ning suurendab Pärnu Maakohtu
8. novembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-37131 väljamõistetud elatise suurust perioodi
9. oktoober 2015 –
10. aprill 2016 eest ning jätab hagi alates
11. maist 2016 elatise suurendamise osas rahuldamata. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse elatise kuni hagejate õpingute lõpetamise või kuni 21-aastaseks saamiseni väljamõistmise osas ning jätab nõude selles osas rahuldamata. Ringkonnakohus mõistab kostjalt kummagi hageja kasuks perioodi
12. oktoober 2015 –
13. detsember 2015 eest igakuise elatise summas 170 eurot, perioodi
14. jaanuar 2016 –
15. aprill 2016 summas 190 eurot kuus ning jätab muutmata Pärnu Maakohtu
16. novembri 2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-37131 väljamõistetud elatise suuruse alates
17. maist 2016, s.o 145 eurot kummagi hageja kasuks kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
18. Hagejad nõuavad kostjalt elatise suurendamist

§ 101lg-s 1 nimetatud määrani.

Maakohus rahuldas hagi, kostja palub apellatsioonkaebuses maakohtu otsus tühistada. Pärnu Maakohtu 2. novembri 2012 määrusega kohustub kostja tasuma kummagi hageja ülalpidamiseks 145 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni.

§ 97

järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning ülalpidamist on alaealisele lapsele kohustatud

§ 96ja § 97 p 1 järgi andma lapse vanem.

Lapse vanem peab tegema kõik endast oleneva, et tagada lapsele eluks vajalik. Lisaks tuleb lapse vanemal oma vajaduste rahuldamisel arvestada sellega, et

§ 102

lg 2 teise lause järgi tuleb tal kasutada tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega peab lapse vanem juhul, kui ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma alaealisele lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

§ 102lg 2 teise lause järgi võrdselt (Riigikohtu 4.

detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 14). 8. Esmalt märgib ringkonnakohus, et põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, mille kohaselt maakohus on ekslikult välja mõistnud kostjalt elatise hagejate kasuks juhul, kui hagejad jätkavad õpinguid kuni hagejate 21-aastaseks saamiseni. Kohus ei või alaealise lapse kasuks 6 mõista välja elatist kauemaks kui tema täisealiseks saamiseni,

§ 97p 2 järgne elatisenõue on iseseisev nõue (Riigikohtu 19.

oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 13).

1. Apellatsioonkaebuses leiab kostja, et elatise tasumiseks kohustamine eelneva kuu
2. kuupäevaks ei vasta seadusele. Ringkonnakohus on seisukohal, et

§ 110

lg-st 4 tulenev kohustus maksta elatis iga kalendrikuu eest ette annab kohtule diskretsiooniõiguse määrata, milliseks kuupäevaks peab elatis järgmise kalendrikuu eest olema tasutud. Kohus arvestab seejuures kohustatud isiku võimalusi, kuid samas peab ka õigustatud isik saama kasutada elatist koheselt alates kalendrikuu esimesest kuupäevast. Seega võib teatud juhtudel olla põhjendatud ka elatise tasumine eelneva kalendrikuu

1. kuupäevaks. Antud juhul ei ole kostja põhjendanud, et ta ei saaks täita ülalpidamiskohustust eelneva kuu
2. kuupäevaks.
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult jätnud kostja vastuväited elatise suurendamise suhtes tähelepanuta. Hagejad soovivad hagis elatise suurendamist miinimummäärani alates
4. oktoobrist
5. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejatele kostja XX 2014 sündinud tütar C. Kostja abikaasa N.K. on püsivalt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 50%. Maakohus on jätnud tähelepanuta, et abikaasa on

§ 98

lg 2 järgi võrdsustatud elatist saama õigustatud isikute järjekorras alaealise lapsega. Seega saab kehtiva perekonnaseaduse järgi pidada ülalpidamist andma kohustatud isiku suhtes tema abikaasat ja alaealisi lapsi samas järjekorras elatist saama õigustatud isikuteks (Riigikohtu

1. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 15). Maakohus rikkus TsMS § 230 lg-t 4, leides, et kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tema abikaasa on 50% ulatuses töövõimetu ning tal puudub võimalus tööd teha. TsMS § 230 lg 3 järgi võib kohus abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses ja hagita menetluses tõendeid koguda omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 4 järgi võib kohus ülalpidamisasjas kohustada poolt esitama andmed ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha TsMS § 230 lõikes 5 nimetatud järelepärimine. Asja materjalidest ei tulene, et maakohus oleks kostja tähelepanu tõendite esitamise kohustusele juhtinud. Kostja esitas ringkonnakohtule tõendi N.K. rahvapensioni saamise kohta töövõimetuse alusel alates
2. aprillist 2015 summas 79 eurot 19 senti kuus ning alates
3. aprillist 2016 summas 83 eurot 70 senti. Kuigi kostja abikaasal puudub hagejate ülalpidamiskohustus, tuleb praegusel juhul kostja elatise maksmise kohustuse suuruse hindamisel arvestada ka kostja abikaasa sissetulekuga, kuna kostja on menetluses vastuväitena hageja nõuetele leidnud, et tal on lisaks alaealistele lastele ka abikaasa ülalpidamise kohustus. Kostja perekonna sissetulek koosneb töötasust, vanemahüvitisest ja kostja abikaasa töövõimetuse tõttu saadavast pensionist, apellatsioonkaebuse kohaselt on kostja perekonna sissetulek
4. a maikuuni 1916 eurot kuus, seejärel ei ole kostjal enam õigust vanemahüvitisele ning kostja perekonna sissetulek on 1170 eurot kuus. Ringkonnakohus leiab, et ajavahemikul
5. oktoober 2015 –
6. aprill 2016 oli kostja võimeline tasuma elatist hagejatele miinimumsummas. Alates
7. maist 2016 on kostja menetluses avaldanud, et ta ei saa enam vanemahüvitist. Seega väheneb kostja perekonna sissetulek oluliselt. Kostja ei ole enam alates
8. maist 2016 võimeline tasuma hagejatele elatist miinimumsummas selliselt, et tema teised ülalpeetavad, s.o eelkõige kostja kolmas alaealine laps, kuid lisaks ka piiratud töövõimega abikaasa, ei sattuks võrreldes hagejatega halvemasse olukorda ega oleks majanduslikult vähem kindlustatud. Põhjendatud ei ole hagejate esindaja
9. aprilli 2016 vastuses apellatsioonkaebusele esitatud seisukoht, et kostja peaks esitama elatise vähendamiseks uue nõude. Ringkonnakohus arvestab praeguses menetluses kostja esitatud vastuväidetega. 7 11.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

1. oktoobrist 2015 kuni
2. detsembrini 2015 oli seadusjärgseks elatise miinimummääraks 195 eurot kuus, alates
3. jaanuarist 215 eurot kuus. Vanem peab pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt. Kohus saab mõjuval põhjusel

§ 102

lg 2 järgi mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise. Hagejate esindaja

1. mai 2016 menetlusdokumendi kohaselt laekub riiklik lastetoetus hagejate eest hagejate seadusliku esindaja J.K. arveldusarvele. Lastetoetus on 50 eurot kummalegi lapsele. Riiklike peretoetuste eesmärk on riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 1 järgi tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Elatise suurust määrates tuleb kohtul arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (Riigikohtu
2. mai 2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16,
3. detsembri 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-09, p 15). Peretoetused on mõeldud katmaks lapse vajadusi ning need tuleb kummagi vanema ülalpidamiskohustuse suuruse määramisel arvestada võrdselt. Hageja ülalpidamisel on lisaks kostjatele alla kahe aastane laps, kostja abikaasa on kaotanud 50% töövõimest. Kostjal on igakuised laenukohustused, sh silma operatsiooniga seotud liising ning kulutused korteri ülalpidamiseks. Ajal, kui kostja sai vanemahüvitist, oli kostja sissetulek suurem. Sellest tulenevalt tuleb hagejate nõue elatise suurendamiseks rahuldada osaliselt ning mõista kummagi hageja kasuks kostjalt välja perioodi
4. oktoober 2015 –
5. detsember 2015 igakuine elatis 170 eurot kuus [195 – (50 / 2)] ning perioodi
6. jaanuar 2016 –
7. aprill 2016 190 eurot [215 – (50 / 2)]. Pärnu Maakohtu
8. novembri 2012 määruse kohaselt tasub kostja kummagi hageja ülalpidamiseks 145 eurot kuus, kokku 290 eurot. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul esinevad asjaolud, mis annavad aluse elatise suurendamise hagi rahuldamata jätmiseks alates
9. maist
10. Ringkonnakohus leiab, et töövõime kaotus ning alla kolme aastase lapse eest hoolitsemine mõjutavad oluliselt kostja abikaasa võimalust leida tööd, mistõttu on kostjal

§ 16lg 1 ja § 98 lg 2 alusel kohustus oma abikaasat üleval pidada.

Alates 15. aprillist 2016 ei saa kostja enam vanemahüvitist. Ringkonnakohtu hinnangul vanemahüvitise maksmise lõpetamine, s.t kostja sissetuleku vähenemine, kostjal alaealise ülalpeetava olemasolu ning kostja kohustus oma abikaasa ülalpidamiseks on

§ 102lg 2 järgseks aluseks elatise alla miinimummäära väljamõistmiseks.

Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus hagejate hagi elatise suurendamiseks alates

1. maist 2016 rahuldamata ning kostjal tuleb tasuda elatist Pärnu Maakohtu
2. novembri 2012 määrusega määratud ulatuses, s.o 145 eurot kuus kummalegi hagejale kuni hagejate täisealiseks saamiseni.
3. Ringkonnakohus jätab TsMS § 162 lg 4 alusel menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Hagejatelt menetluskulude väljamõistmine oleks arvestades esitatud nõuet ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke 8