1-11-3881/54

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. juuni 2016, Rakvere kohtumajas, kirjalikus menetluses Kohtuasja number 1-11-3881 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Igor Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu IGOR MELNIKOV, i.k. 37308112225, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx Karistuse kandmise algus 03.02.2003 ja lõpp 27.11.
2. Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta Igor Melnikov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Igor Melnikovile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Igor Melnikovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Kinnipeetav on avaldanud, et ta soovib asja läbi vaatamist kirjalikus menetluses. Igor Melnikov on süüdi tunnistatud Ida-Viru Maakohtu 03.02.2003 otsusega KrK § 101 p 1, § 141 lg 2 p 3,41 järgi ja karistuseks mõistis kohus 18 aastat 4 kuud vangistust. Kohus arvas eelvangistuses viibitud aja karistusaja hulka ning mõistis ärakandmisele karistuse 17 aastat 3 1 kuud 24 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 03.02.
4. Viru Maakohtu 19.01.2015 määrusega vabastati Igor Melnikov talle 18.12.2000 Ida-Viru Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi mõistetud 6 kuu pikkusest vangistusest. Uueks lõplikuks liitkaristuseks mõistis kohus 16 aastat 9 kuud 24 päeva vangistust. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Prokuratuuri seisukoht Prokuratuur on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt ta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Prokurör märgib oma seisukohas, et Igor Melnikov on süüdi mõisetud raskendavatel asjaoludel tapmise ja röövimise eest. Tema varasem elukäik ning toimepandud kuritegude arvukus ja iseloom (mh vägivaldsus) viitavad tema ohtlikkusele. Tegemist on kuuel korral kriminaalkorras karistatud isikuga. Kuriteo tagajärjel suri inimene. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Igor Melnikovil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Senises kohtupraktikas on peetud ennetähtaegse vabastamise oluliseks eelduseks distsiplinaarrikkumiste puudumist. Sellest aga ei saa järeldada, et õigusrikkumiste puudumine iseenesest omab märgilist tähendust isikuomaduste üle otsustamisel, sest õiguskuulekas käitumine peaks olema normiks ka kinnipidamisasutuses. Kinnipeetaval on karistust kanda veel üle 3 aasta 5 kuu. Kuna karistuse lõppaeg on alles 27.11.2019, siis on tal piisavalt aega aktiivselt tegeleda enda ennetähtaegse vabastamise küsimustega. Süüdlase ennetähtaegse tingimisi vabastamise küsimuse lahendamisel peab arvestama ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Tulenevalt toimepandud kuritegude tehioludest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu, tervise, isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdemõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ning prokuröri seisukohaga leidis, et taotlus põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. ei ole Vastavalt KarS § 76 lg 4 tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Igor Melnikov on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ja vanglas viibib neljandat korda. Varasemalt on isikut karistatud varguste eest. Käesolevat karistust kannab röövmõrva toimepanemise eest. Kuritegu on toime pandud rahalise kasu saamise eesmärgil ja soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. 2 Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et vabanemisjärgselt asuks kinnipeetav elama ema juurde emale kuuluvasse korterisse, seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks. Positiivseks loeb kohus ka asjaolu, et kinnipeetav on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Igapäevane valik“, „Viha juhtimine“ ja „Agressiivsuse asendamise treening“, osalenud tööhõives, suitsetamisest loobujate nõustamisel, lõpetanud elektriku kursused, riigikeele A1 taseme õppe ning omandanud aku- ning autotõstukijuhi ja keevitaja eriala. Seega on kinnipeetav vangistuses viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Vähetähtis pole ka asjaolu, et vabaduses on kinnipeetavat ootamas ema ja õde. Suhted lähedastega on head ja toetavad. Ema on valmis poega vabanemise korral moraalselt toetama. Igor Melnikovi käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas: kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kinnipeetaval puudub vabanedes töökoht. Isikul on vähene ka ametlikult töötamise harjumus ja kogemus, seega on tema konkurentsivõime tööturul problemaatiline ja seda olukorras, kus kinnipeetav on majandusliku kasu saamise eesmärgil toime pannud vargusi, mis omakorda viitab tema majandusliku toimetulekuoskuse puudulikkusele. Kinnipeetava ema sõnul ei ole tal võimalik poega materiaalselt aidata, kuna ta on pensionär. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine töökoha puudmisel põhjendatud, kuna tegevusetus võib Igor Melnikovi puhul olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla iseloomustuse kohaselt võib kinnipeetav kriitilises situatsioonis kaotada enesevalitsemise (on rünnanud kaaskinnipeetavat) ja alkoholijoobes olles võib kasutada vägivalda. Ei mõtle oma tegude tagajärgedele. Korduvkaristatus viitab tema hoolimatule suhtumisele kehtivasse õiguskorda ning riskivale elustiilile. Kinnipeetaval oli enne vangistust probleeme ka alkoholi tarvitamisega, mis võib vabanemisel olla uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vangla hinnangul on kinnipeetav kõrgohtlik ja ohustatud on kõik ühiskonna liikmed. Oht kõige tõenäolisem, kui isikul on rahalised probleemid, kui isik tarvitab alkoholi, on tegevuseta ja kui suhtleb kuritegeliku mõtteviisiga isikutega. Uue korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 30 %, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 32 %. Lisaks märgib kohus, et Igor Melnikov on varasemalt olnud kriminaalhooldusel, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et Igor Melnikovi puhul on tegemist kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidumise riskiga, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Korduvkaristatus isiku- ja varavastaste kuritegude toimepanemise eest näitab kohtu hinnangul kinnipeetava suhtumist teistesse ühiskonna liikmetesse ning nende turvatundesse. Kohus on seisukohal, et toimepandud kuriteo raskus ja asjaolud on käesoleval juhul kahtlemata kaalukamad kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Igor Melnikovi vabanemisjärgse 3 elukoha olemasolu, toetav sotsiaalvõrgustik ning õiguskuulekas käitumine senise vangistuse jooksul ei ole piisav, õigustamaks isiku käesoleval ajal vangistusest ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kohus on seisukohal, et isikut, kes kannab karistust raskeima isikuvastase kuriteo (raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise) toimepanemise eest, pole põhjendatud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. Mõrvale õigustust ei ole ning tulenevalt teo tagajärgede pöördumatusest on kohtul õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Ka ei ole kohtu hinnangul karistuse eesmärk (hoida ära uute kuritegude toimepanemine) Igor Melnikovi puhul saavutatud ning seetõttu on teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende elu ja vara kaitseks – põhjendatud jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamata. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro Kohtunik 4