KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-15-14460 Tsiviilasi Mihkel Vahtra hagi dokumentidega tutvumiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
- märtsi 2016 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik KÜ „Saare-Tartu“ määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (kostja): KÜ „Saare-Tartu“ (rk: 80102068), esindaja advokaat Grete Lüüs Vastustaja (hageja): Mihkel Vahtra (ik: XXXXXXXXXX), esindaja Jürgen Kirsis esindajad KÜ „Saare-Tartu“ RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu
- märtsi 2016 määrus muutmata. MENETLUSKULUDE JAOTUS Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud KÜ „Saare-Tartu“ kanda. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. vastu Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Mihkel Vahtra (hageja) esitas 29.09.2015 maakohtule hagi KÜ „Saare-Tartu“ (kostja) vastu. Hageja nõudeks jäi kohustada kostjat lubama hagejat 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest kostja juriidilises asukohas tutvuda
- a juhatuse koosolekute protokollidega, kus käsitletakse parkla laiendamisega seonduvaid rahalisi küsimusi ja kus on arutatud hageja esitatud avaldusi ning teha nendest koopiad. 29.02.2016 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja väitel esitas kostja oma vastuses dokumendid, millega tutvumise vastu hagejal huvi oli. Hageja oli nõus kandma pool riigilõivu, mida hagist loobumisel tagasi ei saa. Muud menetluskulud palus hageja jätta TsMS § 168 lg 4 alusel kostja kanda.
- Kostja hagist loobumisele vastuväiteid ei esitanud, kuid palus jätta menetluskulud hageja kanda ja mõista menetluskuludelt välja ka viivis. Kostja ei saanud hageja nõuet kohtuväliselt rahuldada, kuna hageja ei olnud esitanud selget nõuet, milliste dokumentidega ta tutvuda tahab. MAAKOHTU LAHEND
- Tartu Maakohus võttis
- märtsi 2016 määrusega vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse Mihkel Vahtra hagis KÜ „Saare-Tartu“ vastu dokumentidega tutvumiseks. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus tagastas kohtulahendi jõustumisel hagejale TsMS § 150 lg 2 p 2 järgi poole menetluses tasutud riigilõivust, s.o 150 eurot. Määruse kohaselt on TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulude kostja kanda jätmise üheks eelduseks asjaolu, et kostjal on olnud võimalik samasisulist nõuet kohtuväliselt rahuldada. Hageja täpsustatud haginõue oli tutvuda
- a juhatuse koosoleku protokollidega, kus kajastatakse parkla laiendamisega seotud küsimusi ning kus on arutatud hageja esitatud avaldusi. Hageja esindaja saatis küll kostja juhatuse liikmele samasisulise kirja, kuid väljastusteatest nähtuvalt ei ole kostja saanud sellega tutvuda (tl 22-23). Kohus leidis, et praegusel juhul ei ole võimalik üheselt hinnata, kas hageja on samasisulise nõudega varasemalt kostja poole pöördunud. Iseenesest on õige hageja väide, et kuna ta ei teadnud täpselt, millistel kuupäevadel juhatuse koosolekutel teda puudutavaid teemasid käsitleti, ei saanud ta esitada juhatusele taotlust, nimetades konkreetseid kuupäevi, millistel kuupäevadel peetud koosolekute protokollidega ta tutvuda soovib. Hageja ja kostja kirjavahetusest nähtub, et hageja on esitanud kostjale järelepärimisi seoses parkla ehituse ja ühistu rahade kasutamisega, samuti on informeerinud kostjat oma tervislikust seisundist ning teinud ettepanekuid parkimise korraldamise osas. 13.01.2014 e-kirjast nähtub, et hageja on palunud, et kostja võtaks kaasa kaks hagejat puudutavat juhatuse koosoleku protokolli ja 16.01.2014 e-kirjas tänab hageja kostja juhatuse liiget meeldiva vestluse eest. Hageja taotleb kirjavahetuses tutvumist kahe protokolliga, kuid kostja vastusele lisati kolm protokolli (tl 52, 55–59). E-kirjadest ei ole võimalik välja selgitada, kas hageja taotles kõigi end puudutavate protokollide kaasa võtmist või kas hageja võis kirjavahetuse toimumise ajal üldse olla teadlik 2 sellest, et teda puudutavaid küsimusi kajastavaid protokolle võib olla veel. Samuti ei nähtu järgnevast kirjast (tl 16), milliseid protokolle täpselt hagejale tutvustati ning kas teda informeeriti kõigist teda puudutavatest otsustustest. Nimetatud asjaolusid ei nähtu ka muudest tõenditest. Arvestades poolte vahel toimunud tihedat kirjavahetust oleks hageja oma nõude kiirema rahuldamise huvides võinud selle selgemini formuleerida ning kostja võinuks hageja korduvate taotluste tõttu väljastada hagejale koopiad kõigist parkla laiendamisega seotud dokumentidest, mille vastu võiks kostjal olla õigustatud huvi. Eelnevast tulenevalt leidis kohus, et mõlema poole käitumist arvestades tuleb poolte menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jätmine täies ulatuses ühe poole kanda, kui pole üheselt selge, kas teine pool on kõik omapoolsed kohustused täitnud nõuetekohaselt ning käitunud heas usus, oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
- KÜ „Saare-Tartu“ esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
- märtsi 2016 määruse tühistamist osas, millega jäeti menetluskulud poolte endi kanda, ning tühistatud osas uue lahendi tegemist, millega jätta kostja maakohtus kantud kulud hageja kanda, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud summas 1162 eurot ning viivis võlaõigusseaduse §-s 113 sätestatud määras menetluskulude lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Apellatsiooniastme menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta samuti vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb menetluskulud jätta hageja kanda TsMS § 168 lg 2 või § 168 lg 4 alusel. Hageja ei ole esitanud kostjale kohtuväliselt nõuet selliste dokumentide esitamiseks, mida ta antud hagimenetluses kostjalt nõudis. Seda näitab ka hageja poolt kohtule esitatud lisade (nõuab parkimiskohta, vabastada hageja „tulevaste parkimiskohtade rajamise maksustamisest“, keeldub remondifondi maksetest jne) sisu. Kõik muud hageja nõudmised on kostja täitnud ning sellest annab tunnistust ka hageja kirjade alustus mitmel juhul: „Tänan Teid vastuse eest“ vms; 2) on menetluskulude kostja kanda jätmine olukorras, kus hageja pöördub alusetult kohtusse ja siis loobub hagist (saades ilmselt peale esindajaga konsulteerimist aru asja jätkamise ebaotstarbekusest), kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ning annab hagejale signaali, et sellised kohtusse pöördumised on põhjendatud. Teades hagejat kui konfliktset isikut, kelle nõudmisi tihtilugu ei olegi võimalik rahuldada, seaks selline otsustus ohtu korteriühistu igapäevase toimimise, kui korteriühistu rõhuasetus suundub vaidlemisele hagejaga, mitte igapäevaste toimingute korraldamisele; 3) käib TsMS § 162 lg 4 säte selle kohta, kui kohus on teinud otsuse ühe või teise poole kahjuks ning kui vastaspoole menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Juhul kui hageja loobub hagist, on menetluskulude jaotusele kohalduvaks sätteks TsMS § 168 lg 2, 4 või
- RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Vastavalt TsMS §-s 659 ja § 651 lg-s 1 sätestatule ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määruse vaidlustas kostja ning ta palus tühistada määruse osas, millega jäeti tema menetluskulud maakohtus tema enda kanda. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas. 3
- Vaidlustatud määrusega lõpetas maakohus menetluse seoses hageja hagist loobumisega ning jättis poolte menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei anna alust kostja menetluskulude hageja kanda jätmiseks. Vastuseks määruskaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist. 6.
- Ekslik on määruskaebuses esitatud seisukoht, et menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu puudus maakohtul seadusest tulenev alus kohaldada menetluskulude jaotusele TsMS § 162 lg-t
- Riigikohus on mitmes lahendis (nt 3-2-1-28-12, 3-2-1-63-11) asunud seisukohale, et TsMS § 162 lg 4 kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab asja menetluse hagist loobumise tõttu. 6.
- TsMS § 162 lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine teiselt poolelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Maakohus on vaidlustatud määruses esitanud kaalutlused, miks antud vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane ja põhjendatud jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus ei ole seejuures diskretsioonipiire ületanud ning seetõttu puudub alus jätta kostja menetluskulusid hageja kanda. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja näol tegemist üle XX-aastase isikuga, kelle peamiseks mureks oli saada kostjalt teavet parkla laiendamise ja sellega seonduvate kulutuste kohta. Arvestades hageja vanust ja tervislikku seisundit, ei saa hagejale ette heita, et tema poolt kostjale enne kohtusse pöördumist esitatud avaldused ei olnud sõnastatud konkreetselt. Ringkonnakohus leiab, et hea usu põhimõttest tulenevalt oli kostjal võimalik nõuda hagejalt avalduste kohta selgitusi ning vastav kirjavahetus dokumenteerida. Kuivõrd kohtumenetluse käigus kostja poolt pärast kolme
- a juhatuse protokolli esitamist ja kohtuistungil asjaolude selgitamist hageja loobus hagist, siis on põhjendamatu määruskaebuses esitatud väide, et kohtusse pöördumine oli hageja poolt alusetu. Seetõttu ei ole ka põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, et hageja peaks hüvitama kostja menetluskulud. 6.
- Kohtuistungi protokollist nähtuvalt esindas kostjat maakohtu istungil lisaks seaduslikule esindajale veel kaks lepingulist esindajat. Ringkonnakohus märgib, et hageja nõue dokumentide esitamise kohustamiseks on seotud kostja põhikirjast tuleneva kohustusega ning üldjuhul peaks kostja suutma on õigusi kaitsta seaduslike esindajate kaudu.
- Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja