KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- juuni 2016 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-14956 Kohtunik Larissa Prokopenko Sekretär, tõlk Ingrid Koddo, Riina Palmi Prokurör Ave Arnim (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Ivan Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega Asja läbivaatamise kuupäev 17.06.2016 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Ivan Sokolovski, isikukood: 37505052216, xxx RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Ivan Sokolovski talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 24.05.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Ivan Sokolovski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Ivan Sokolovski on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 23.09.2011 kohtuotsusega KarS § 114 p 1 järgi ja karistatud vangistusega 12 aastat. Karistuse kandmise algus 27.05.2010 ja lõpp 27.05.
- Ivan Sokolovski andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 15). 1
(4)Kinnipidamisasutusest Ivan Sokolovski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde xxx. Ema andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Kinnipeetav xxxkuid ei lõpetanud. Riigikeelt xxx kursustel, kuid eksamit ei sooritanud. Isik on töötanud Sillamäel tehases ja lühiajaliselt ehitusel. Vabanedes garanteeritud töökoht puudub. Ema on nõus teda materiaalselt toetama. Vangistuses on töötanud xxx ning alates xxx Läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treeningu. Tema suhtlusringi kuuluvad kriminaalkorras karistatud ja sõltuvusaineid tarvitavad isikud. Isiku kuritegelik käitumine viitab riskivale ja hoolimatule elustiilile. Pani toime kuriteo alkoholijoobes. Isikul olid alkoholiprobleemid. Negatiivsete emotsioonide mõjul ja/või alkoholijoobes võib kaotada kontrolli oma käitumise üle ja tegutseda tagajärgedega arvestamata. Isik kaldub süüdistama ohvreid, ei ole eelmistest karistustest enda jaoks järeldusi teinud, keskendub ainult headele tulemustele, seega motivatsioon vabaneda kuritegelikust käitumisest madal. On kriminaalkorras karistatud 4 korda. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Isik on avalikkusele kõrgohtlik, ohustatud on kogu ühiskond. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes või tekib konflikt, samuti majanduslikes raskustes olles. Sooduisteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 28%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 42%. Vangla ei toeta Ivan Sokolovski ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama ema juurde aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht puudub. Ema on vanaduspensionär ja saab puude toetust ravimite ostuks. Ema on nõus teda materiaalselt toetama. Lähedasteks on veel vend, kes on krimninaalkorras karistatud ja elab xxxning poeg, kelle suhtes on talt ära võetud vanemlikud õigused ning kes viibib xxx. Isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ivan Sokolovski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Ivan Sokolovski tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on 4 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. 2
(4)Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani toime raske isikuvastase kuriteo. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses asunud õppima riigikeelt ning olnud hõivatud tööga. Samuti on positiivseks asjaolu, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides xxx. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda ema juurde aadressile xxx xxx Ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral puudub isikul garanteeritud töökoht. Isiku lähivõrgustik koosneb vennast ja emast. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime raske isikuvastase kuriteo), korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 4 korda kriminaalkorras karistatud ning kuriteod on muutunud iga kord raskemaks, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Suureks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine. Sellele asjaolule viitavad ka tema varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata. Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses töötanud, õppinud riigikeelt ning osalenud sotsiaalprogrammides. Märkimist väärib ka kehtvate distsiplinaarkaristuste puudumine. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. 3
(4)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 27.05.2022, ärakandmiseks on veel üle ligi 6 aastat, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada töökogemust ja täiendada riigikeele oskust, osaleda sotsiaalprogrammides. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (hariduse omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Ivan Sokolovski temale Viru Maakohtu 23.09.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 4
(4)