KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 18. märts 2016, Tartu Tsiviilasja number 2-14-54170 Tsiviilasi S.K. av

§ 175

lg 1 järgi tuleb kohtul poolte lepinguliste esindajate kulude kindlaksmääramisel lähtuda kulude 2 põhjendatuse ja vajalikkuse kriteeriumist. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku taotletud menetluskulud põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Puudutatud isiku lepinguline esindaja on esitanud õigusabi osutamise kohta kuus arvet. Arvete selgituste põhjal oli tsiviilasjaga seotud ajakulu õigusabile alljärgnev: 03.11.2014 arve nr 141762 – õigusabi kokku 11,1 h: sh materjalide analüüs, menetlusdokumendi koostamine 3,2 h; büroosisene nõupidamine Peeter Viirsaluga 0,5 h; menetlusdokumendi täiendamine, büroosisene nõupidamine, e-kiri kliendile 1,4 h; telefoninõupidamine kliendiga 0,3 h; büroosisene nõupidamine seoses tõendite esitamisega, menetlusdokumendi täiendamine ja e-kiri kliendile 1,6 h; menetlusdokumendi vormindamine, lisade komplekteerimine, menetlusdokumendi kohtule edastamine ja e-kiri kliendile 0,3 h; kohtumine kliendiga kinnistu asukohas Jõgeval 1,2 h; ettevalmistumine istungiks, osalemine istungil Jõgeval, suhtlus kliendiga 2 h; protokolli analüüs, e-kiri kliendile seoses protokolliga 0,4 h; e-kirjavahetus kliendiga 0,2 h. Kohtu hinnangul oli põhjendatud ja vajalik ajakulu eeltoodud toimingutele 8,4 h. 16.12.2014 arve nr 142080 – õigusabi kokku 5,1 h: sh suhtlus kliendiga 0,1 h; osalemine paikvaatlusel Jõgeval, kohtumine kliendiga 1,8 h; protokolli analüüs, suhtlus kliendiga 0,3 h; vastaspoole vastuse analüüs, suhtlus kliendiga, vastuse koostamine vastaspoole esindajale 2,3 h; vastuse täiendamine, suhtlus kliendiga 0,3 h; teate koostamine kohtule, suhtlus kliendiga, teate edastamine kohtule 0,3 h. Kohus leidis, et põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele oli 4,1 h. 04.03.2015 arve nr 150281 – õigusabi kokku 18,5 h: sh büroosisene nõupidamine 0,3 h; olukorra analüüs, büroosisene nõupidamine, suhtlus eksperdiga, selgitav e-kiri seoses edasise tegevuskavaga kliendile 1,4 h; suhtlus kliendiga 0,4 h; menetlusdokumendi koostamine 1,8 h; menetlusdokumendi koostamine 5,9 h; menetlusdokumendi koostamine, selgitav e-kiri kliendile 1,4 h; suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi täiendamine 1,2 h; büroosisene nõupidamine seoses menetluskuludega 0,2 h; menetlusdokumendi täiendamine, büroosisene nõupidamine seoses menetluskuludega 0,8 h; täiendavate dokumentide analüüs, menetlusdokumendi täiendamine, suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi vormindamine, lisade komplekteerimine, menetlusdokumendi edastamine kohtule 2,1 h; kliendi esitatud täiendavate tõendite analüüs, e-kiri kliendile 0,6 h; menetlusdokumendi koostamine, tõendite komplekteerimine 2,2 h; menetlusdokumendi esitamine kohtule, tõendite saatmise korraldamine 0,2 h. Nimetatud arve alusel pidas kohus põhjendatuks ajakulu 6,9 h ulatuses. 05.06.2015 arve nr 150976 – õigusabi kokku 9,8 h: sh teiste menetlusosaliste seisukohtade ja kohtu kirja analüüs, selgitav e-kiri kliendile 1,1 h; telefoninõupidamine kliendiga 0,4 h; materjalide analüüs, menetlusdokumendi koostamine, suhtlus kliendiga, lisade komplekteerimine ja menetlusdokumendi esitamine kohtule 4,7 h; avaldaja menetlusdokumendi analüüs ja e-kiri kliendile 0,4 h; analüüs, e-kiri kliendile 0,2 h; suhtlus kliendiga 0,2 h; vastuse koostamine avaldaja seisukohale, e-kiri kliendile 2,4 h; suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi analüüs, täiendamine ja esitamine kohtule 0,4 h. Nimetatud arve osas on põhjendatud ja vajalik ajakulu 4,4 h. 05.08.2015 arve nr 151258 – õigusabi kokku 1,8 h: sh OÜ Skineks 13.05.2015 seisukoha analüüs, suhtlus kohtuga, suhtlus kliendiga 0,4 h; büroosisene nõupidamine seoses menetluskuludega 0,2 h; menetlusliku olukorra analüüs, büroosisene nõupidamine seoses menetluskulude kindlaksmääramisega, e-kiri kohtule, kohtuistungi protokolli analüüs, e-kiri kliendile 0,8 h; kohtumääruse analüüs, e-kiri kliendile 0,4 h. Kohus leidis, et põhjendatud on ajakulu 1 h ulatuses. 3 25.08.2015 arve nr 151349 – õigusabi kokku 1,9 h: sh menetluskulude nimekirja koostamine 1,4 h; menetluskulude nimekirja täiendamine, lisade komplekteerimine, menetluskulude nimekirja kohtule esitamine. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega. Sellisele seisukohale on korduvalt asunud ka Riigikohus (3-2-1-77-14, p 12). Kokkuvõttes on puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu õigusabi toimingutele 24,8 h. Põhjendatuks saab lugeda puudutatud isiku lepingulise esindaja tasumäära 100 eurot (käibemaksuta) ühe töötunni eest. Eeltoodu alusel mõistis kohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 2976 eurot (24,8 h × 100 €/h, millele lisandub 20% käibemaksu summas 496 eurot). Nimetatud summat ületavas osas jättis kohus puudutatud isiku taotluse rahuldamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. J.S. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
2. jaanuari 2016 määruse tühistamist osas, millega jäeti S.K.elt J.S. kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 2847,60 eurot, ning uue määruse tegemist, millega mõista S.K.elt välja J.S. menetluskulud täies ulatuses, s.o 5823,60 eurot. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohtu määrus äärmiselt ebaõiglane. Menetlus toimus avaldaja huvides. Puudutatud isikul ei olnud võimalik kohtumenetlust vältida – menetlusse kaasas ta kohus. Puudutatud isikul oli vajalik enda huvide kaitseks palgata lepinguline esindaja. Kuna kohus nõustus puudutatud isiku seisukohtadega, siis ei saa väita, et esindaja toimingud ei olnud vajalikud ega põhjendatud.
3. S.K. esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2016 määruse tühistamist osaliselt ning uue määruse tegemist, millega jätta J.S. avaldus täies ulatuses rahuldamata ja poolte menetluskulud poolte endi kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) oli avaldaja eesmärgiks tagada oma kinnistule juurdepääs. Juurdepääsu puudumine ei olnud avaldaja süü, vaid kinnistute mõõtmise ajal kehtinud seaduste tõlgendamise tulem. Kohus kaasas puudutatud isikutena naaberkinnistute omanikud ja andis võimaluse jõuda juurdepääsutee saamiseks läbi teiste naaberkinnistute kokkuleppele. Kohtu soovitusel tegi avaldaja teiste naaberkinnistute omanikele ettepaneku läbirääkimisteks. Avaldaja kaalus ainukesena kokkuleppe saavutamist kinnistu Suur 49b omanikuga, kellega see ka saavutati; 2) on puudutatud isiku menetluskulude nimekiri ülepaisutatud ja tõendamata. Puudutatud isik oleks saanud sama kohtulahendi ka ilma nii suures mahus õigusabi kasutamata; 3) peab avaldaja võtma puudutatud isiku menetluskulude tasumiseks pangalaenu ja lükkama juurdepääsutee rajamise määramata ajaks edasi, kuna kõik tee rajamisega kaasnevad kulud tuleb kanda avaldajal. Kohus ei ole menetluskulude väljamõistmisel arvestanud, et kohtul on õigus jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui selle summa väljamõistmine vastaspoolelt oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik; 4) ei ole kohus andnud avaldajale võimalust tasuda menetluskulude eest maksegraafiku alusel, arvestades avaldaja sissetulekuga. Ka avaldajal kaasnesid menetlusega kulud. 4 VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5. S.K. vaidleb J.S. määruskaebusele vastu, jäädes tema poolt määruskaebuses esitatud seisukohtade juurde.
6. J.S. vaidleb S.K.e määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) ei saa kohus menetluskulude jaotust enam muuta. Kohus saab hinnata üksnes menetlusosaliste kulude vajalikkust ja põhjendatust; 2) olid kõik puudutatud isiku kantud kulud põhjendatud ja vajalikud. Avaldaja pole ühegi kulu osas esitanud konkreetset vastuväidet. Ilma esindaja abita ei oleks puudutatud isik suutnud enda huve kaitsta; 3) oli avaldaja kinnistu ostmisel teadlik juurdepääsu puudumisest. Puudutatud isik ei vastuta selle eest, et avaldajal ei piisa pärast kohtuvaidlust rahalisi vahendeid juurdepääsutee rajamiseks; 4) kuivõrd avaldaja väidab, et ta kaalus kokkuleppe saavutamist ainult kinnistu Suur 49b omanikuga ja kokkulepe väidetavalt ka saavutati, tekib küsimus, miks avaldaja üldse kohtumenetluse algatas. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Ringkonnakohus leiab, et J.S. määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja S.K.e määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 25.01.2016 määruse osaliselt S.K.elt J.S. kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas ning teeb tühistatud osas uue määruse, millega määrab J.S. menetluskulude suuruseks 1200 eurot (koos käibemaksuga) ja mõistab S.K.elt J.S. kasuks välja menetluskulud summas 1200 eurot.
8. S.K. on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis temalt välja J.S. menetluskulud, ning taotleb uue määruse tegemist, millega jätta J.S. avaldus täies ulatuses rahuldamata ja poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda. J.S. on vaidlustanud maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis S.K.elt tema menetluskulud osaliselt välja mõistmata, ning taotleb uue määruse tegemist, millega mõista S.K.elt tema menetluskulud välja täies ulatuses, kokku summas 5823,60 eurot, st maakohtu väljamõistetud 2976 eurole lisaks veel 2847,60 eurot. Seega peab ringkonnakohus kontrollima, kas esinevad alused vähendada S.K.elt väljamõistetud menetluskulusid või jätta need täies ulatuses väljamõistmata või tuleb S.K.el hüvitada J.S. menetluskulud täies ulatuses, s.o kokku summas 5823,60 eurot.
9. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et avaldaja taotlus jätta poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda, ei ole seaduslik ja rahuldamisele ei kuulu.

§ 173

lg-st 1 ja § 174 lg-st 1 tulenevalt lähtutakse menetluskulude rahalise suuruse määramisel kohtumäärusest, millega hagita menetluse avaldus lahendatakse, märgitud menetluskulude jaotusest. Antud asjas jaotati menetluskulud Tartu Maakohtu 08.12.2015 määrusega, millega jäeti kõik menetluskulud avaldaja kanda (II kd, tl 38).

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kuna maakohtu 08.12.2015 määrust ei ole vaidlustatud, on asjas jõustunud menetluskulude jaotus, mille kohaselt tuleb menetluskulud kanda avaldajal. 5 11. J.S. taotletud menetluskulud koosnevad 5812,80 euro ulatuses lepingulise esindaja kulust ja 10,80 euro ulatuses kuludest kinnistusraamatu väljavõtetele. Maakohus on õigesti tuginenud

§ 175

lg-le 1, mille kohaselt juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. J.S. seisukoht, et ainuüksi asjaolust, et maakohus ei määranud juurdepääsuteed üle tema kinnistu, saab järeldada, et kõik esindaja toimingud olid vajalikud ja põhjendatud, ei vasta

§ 175lg 1 mõttele.

Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendites nr 3-2-1-4-15, p 14; 3-2-1-137-13, p 11), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on antud juhul alust maakohtu määratud puudutatud isiku lepingulise esindaja kulude rahalist suurust vähendada. S.K.e määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt ja J.S. määruskaebus jätta rahuldamata. Riigikohus on rõhutanud (nt lahendis nr 3-2-1-143-11, p 14), et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada muuhulgas ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Maakohus on analüüsinud määruse tegemisel puudutatud isiku õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust arvete ja üksikute toimingute kaupa, kuid ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus piisavalt arvestanud tsiviilasja asjaolusid, mahukust ja keerukusastet. Ringkonnakohus leiab, et tegemist oli keskmisest lihtsama juurdepääsutee määramise vaidlusega. Tsiviilasi ei olnud õiguslikult keerukas, tõendite maht ei olnud suur ja maakohus on asjakohaselt täitnud hagita menetluses ettenähtud uurimiskohustust, sh kogunud ise vajalikke tõendeid. Menetlus toimus ühes kohtuastmes. Eeltoodut arvestades on ringkonnakohtu arvates puudutatud isiku lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 10 töötundi, mis hõlmab osalemist kohtuistungitel (07.10.2014 istung kestusega 50 minutit; 16.06.2015 istung kestusega 35 minutit) ja paikvaatlusel (06.11.2014 paikvaatlus kestusega 15 minutit) ning maakohtu nõudel seisukohtade koostamist ja esitamist. Maakohus palus puudutatud isikul oma seisukoht esitada 29.08.2014 määrusega (I kd, tl 3) ja 22.12.2014 kirjaga (I kd, tl 95), lisaks kohustati menetlusosalisi paikvaatlusel teatama kohtule läbirääkimiste tulemustest (I kd, tl 84). Ülejäänud seisukohad ja tõendid on puudutatud isik esitanud kohtule omal algatusel, maakohus nende esitamist nõudnud ei ole. Seega istungitel ja paikvaatlusel osalemisele kulus lepingulisel esindajal aega 1 tund 40 minutit ning ringkonnakohtu hinnangul oli 8 tundi 20 minutit antud juhul piisav aeg selleks, et esitada kohtule puudutatud isiku seisukoht ja seda vajalikul määral põhjendada. Nimetatud 8 tundi 20 minutit hõlmab ka suhtlust kliendiga ning tutvumist teiste menetlusosaliste esitatuga, arvestades, et teiste menetlusosaliste seisukohad on esitatud kohtule lühidalt ja konkreetselt (OÜ Skineks 13.05.2015 seisukoht on ca 4 lehekülge pikk, ükski teine teiste menetlusosaliste kirjalik avaldus/seisukoht ei ületa pikkuselt kahte lehekülge). Arvestades tunnitasumäära 100 eurot, moodustab puudutatud isiku lepingulise esindaja vajalik ja põhjendatud kulu 10 töötunni eest 1000 eurot, millele lisandub käibemaks 20%, s.o 200 eurot. Seega mõistab ringkonnakohus avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud (lepingulise esindaja kulu) summas 1200 eurot. Nimetatud summat ületavas osas jääb puudutatud isiku taotlus rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu 6 põhjendatust ja vajalikkust eraldi, nagu seda on teinud maakohus, küll aga peab vastaspoolelt väljamõistetava õigusabikulu suurus tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks anda maakohtuga sarnast detailset hinnangut kulude põhjendatusele ja vajalikkusele iga puudutatud isiku menetluskulude nimekirjas välja toodud üksiku toimingu põhiselt. 12. Rahuldamata jääb ka puudutatud isiku taotlus hüvitada talle kinnistusraamatu väljavõtete saamiseks tehtud kulud summas 10,80 eurot, kuna vajalikud väljavõtted on toimikusse lisanud maakohus omal algatusel kohe menetluse alguses. 13. Vastuseks avaldaja määruskaebuses esitatud väitele, et maakohus ei ole andnud avaldajale võimalust tasuda menetluskulude eest maksegraafiku alusel, märgib ringkonnakohus, et toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole avaldaja maakohtule sellist taotlust esitanud. 14.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega jäävad määruskaebuste menetlemisega kaasnenud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja