Obsah (5)

§ 88§ 182§ 181§ 180§ 183

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht 04. märts 2016.a, Tartu Tsiviilasja number 2-1

§ 88

lg 8 kohaselt luges hageja selle arvel täidetuks menetluskulude hüvitise tasumise kohustuse 3 035,80 euro ja viivise 3 776,82 euro ulatuses. Kuna viiviste ja intressi summa ületas põhivõla summat, esitas hageja kostja 2 pankrotimenetluses nõude selliselt, et lisaks põhivõlale 31 987,38 eurole nõudis hageja intressi ja viivist põhivõlaga võrdses summas (intress 9 558,04 eurot ja viivis 22 429,34 eurot, kokku 63 974,76 eurot). 2 Hageja leiab, et nimetatud kohustuste täitmise eest vastutab kostja 2

§ 182

lg 2 järgi Aivar Paulsoniga solidaarselt, kuna Aivar Paulson on põllumajandusettevõtte andnud kostjale 2 üle ning seoses sellega on kostjale 2 üle läinud ka Aivar Paulsoni ettevõttega seotud kohustused. Hageja hinnangul on võlausaldaja otsustada, missuguse solidaarvõlgniku vastu ta oma nõude esitab, seega ei puutu Aivar Paulsoni pankrotimenetlus asjasse. Kostja 2 eesmärk oli juba asutamise hetkel Aivar Paulsoni ettevõtte omandamine ja selle majandustegevuse jätkamine. Hageja on ettevõtte ülemineku väidet esitanud alates 01.11.2011.a hagimenetluses kostja 2 vastu. Tartu Maakohus jättis 13.02.2014.a määrusega tsiviilasjas nr 2-11-52889 hageja hagi kostja 2 vastu läbi vaatamata seoses kostja 2 pankroti väljakuulutamisega. 2. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see rahuldamata. 2.1. Kostja 1 leiab, et nõue on esitatud alusetult ja vale võlgniku vastu. Hageja väljatoodud asjaolud ettevõtte ülemineku kohta ei ole piisavad. Kostja 1 leidis, et ettevõte, mis on oma tegevuse lõpetanud, ei saa kellelegi üle minna. FIE Aivar Paulsoni suhtes on kuulutatud välja pankrot ja tema vara on pankrotimenetluses võõrandatud.

§ 181kohaselt ei kohaldata ettevõtte ülemineku sätteid pankrotimenetluses.

2.

1. Kostjad 2 ja 3 on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et ettevõttesse kuuluvad asjad ja õigused oleks Aivar Paulsoni poolt kogumis kostjale 2 üle antud. Ebaselgeks jääb väidetav ettevõtte ülemineku aeg. Kostja 3 leiab, et hageja ei ole taotlenud nõude tunnustamist kooskõlas PankrS §-ga
2. Õigusjärglus ei ole tõendatud nõuetekohaselt, kuna pankrotihaldurile ei esitatud dokumenti, millest nähtuks ettevõtte üleminek. Kuna võlausaldaja ei ole esitanud ettevõtte ülemineku tõendamiseks TMS § 18 lg-s 1 sätestatud dokumenti, siis ei ole tõendatud ettevõtte ega ka kohustuse üleminek. Hageja ei ole esitanud andmeid muude kohustuste kostjale 2 ülemineku osas peale kohustuse hageja ees. Ettevõtte üleminekule viitavad toimingud on toimunud aastatel 2010 ja 2011, seega enne Aivar Paulsoni pankroti väljakuulutamist. Juhul, kui olnuks tegemist ettevõtte üleminekuga, pidanuks hageja esitama Aivar Paulsoni pankrotimenetluses nõude viitega, et antud nõue on tegelikult üle läinud kostjale 2, aga

§ 182lg 3 alusel on solidaarselt vastutav ka Aivar Paulson.

Hagiavaldusele lisatud Tartu Maakohtu 14.12.2012.a kohtumäärusest jaotusettepaneku kinnitamise kohta ja ka haldurile senini esitatud muudest dokumentidest seda ei nähtu. MAAKOHTU LAHEND

1. Tartu Maakohus rahuldas 26.03.2015.a otsusega AS Oilseeds Trade hagi ja tunnustas AS Oilseeds Trade nõuet OÜ Metevel (pankrotis) pankrotimenetluses summas 63 974,76 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus jättis AS-i Oilseeds Trade menetluskuludest 1/3 Nauvitsman OÜ ja 2/3 Metevel OÜ (pankrotis) kanda ning kostjate menetluskulud jäeti nende endi kanda.
2. Maakohus asus seisukohale, et PankrS § 106 lg 1 alusel tuleb tunnustada hageja nõuet kostja 2 pankrotimenetluses summas 63 974,76 eurot teise rahuldamisjärgu nõudena. Maakohus luges poolte esitatud väidete ja tõenditega tuvastatuks järgnevad asjaolud: 1) hagejal on Tartu Maakohtu 19.05.2010.a jõustunud kohtulahendiga nõue FIE Aivar Paulsoni vastu; 2) kostja 2 esmakanne äriregistrisse oli 20.12.2010.a; 3) Tartu Maakohus kuulutas 31.01.2012.a välja Aivar Paulsoni pankroti; 4) Tartu Maakohus kinnitas 14.12.2012.a määrusega Aivar Paulsoni pankrotimenetluses jaotusettepaneku; 5) hageja esitas kostja 2 pankrotimenetluses nõude 63 974,76 eurot, mis jäeti 05.06.2014.a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustamata. 3 Hageja nõude suuruse ega selle kujunemise kohta ei ole kostjad ühtegi vastuväidet esitanud, mistõttu maakohus lähtus hageja esitatud nõude suurusest.
3. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas FIE Aivar Paulsoni ettevõte on läinud üle kostjale 2 ja kas sellest tulenevalt vastutab kostja 2 solidaarselt FIE Aivar Paulsoni kohustuste eest. Seega tuli hagejal tõendada FIE Aivar Paulsoni ettevõtte majandamisega seotud asjade ja õiguste üleandmist (

§ 180lg 1).

Maakohus luges hageja esitatuga tõendatuks, et nii FIE Aivar Paulsoni kui ka kostja 2 peamine tegevusala oli põllumajandussaaduste tootmine oma kasutuses olevate maade harimise kaudu ning ettevõtete tuumiku moodustasid ettevõtete kasutuses olevad põllumajandusmaad. Puuduvad tõendid ja väited selle kohta, nagu oleks FIE-l Aivar Paulson või kostjal 2 olnud täiendavaid tegevusvaldkondi. Kohus märkis, et kuigi äriühingu kattuv asukoht XXX külas XXX vallas, mis on nii Aivar Paulsoni kui Meeli Paulsoni elukoht, ei tõenda ettevõtte üleminekut, võib see viidata soovile jätkata edaspidi sama majandustegevust. 6. Kostja 2 ja Aivar Paulson sõlmisid 28.12.2010.a rendilepingu, millega Aivar Paulson andis kostjale 2 kuni 28.12.2020.a rendile talle kuuluvad põllumaad. Maakohus leidis, et see, et kostja 2 kasutuses oli kordades rohkem põllumaad, ei tõenda, et FIE Aivar Paulsoni ettevõte ei läinud kostjale 2 üle. Kostja 2 kasutuses olnud põllumajandusmaast (331,43

1. ha)92,6 % (306,92
2. ha)moodustavad maad, mida varem kasutas FIE Aivar Paulson. Maakohus nõustus kostjatega, et AS Baltic Agro ja Aivar Paulsoni vahel 02.02.2011.a sõlmitud käendusleping tõendab soovi tagada kostja 2 kohustuste täitmist, kuid ei ole tõendiks FIE Aivar Paulsoni ettevõtte kostjale 2 ülemineku kohta. Käendusega tagab Aivar Paulson AS Baltic Agro olemasolevaid ja tulevikus tekkivaid nõudeid põhivõlgniku, s.o kostja 2, vastu. Aivar Paulsoni vallasvarale on seatud kommertspandid summades 620 000 krooni ja 850 000 krooni AS Baltic Agro kasuks. 7. Kostja 2 on võtnud Aivar Paulsonilt üle keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustuse vastavalt põllumajandusministri 21.04.2010.a määrusele nr 46 "Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord." Maakohus asus seisukohale, et kohustuse ülevõtmine ongi üheks ettevõtte üleandmise tunnuseks. Kohus ei nõustunud kostja 2 seisukohaga, mille järgi Aivar Paulson üksnes loobus keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustusest, mitte ei andnud seda üle kostjale 2. Maakohus leidis, et üheks tõendiks poolte soovi kohta Aivar Paulsoni majandustegevuse jätkamiseks kostja 2 poolt on asjaolu, et kostja 2 jätkas oma majandustegevuses varem Aivar Paulsoni kasutuses olnud põllumajandusmaade kasutamist. Kohus ei pidanud usutavaks väiteid, mille kohaselt Aivar Paulson üksnes loobus 2011.a majandusraskuste tõttu maade kasutamisest, kuid see ei tähendanud ettevõtte üleminekus kokkuleppimist kostjaga 2. Samuti viitab Aivar Paulsoni ettevõtte üleminekule kostja 2 väide, et kuna Aivar Paulsonil puudus 2011. aastal võimalus maid harida ja teravilja kasvatada, siis maade harimata jätmise tulemusena oleks PRIA nõudnud tagasi kõik senini Aivar Paulsonile makstud toetused, ning kostja 2 oli nõus keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustuse ülevõtmisega. Vastasel juhul oleks Aivar Paulsonilt tagasi nõutud juba makstud keskkonnasõbraliku majandamise toetusi hinnanguliselt 36 000 eurot. Kokkulepet ja PRIA toetuste olulisust tõendab Meeli Paulsoni väide maakohtu 13.10.2014.a kohtuistungil, et „kui Metevel OÜ loodi, siis ma tegin maad Metevel OÜ peale ümber, muidu oleks PRIA toetused kaduma läinud“. 8. Maakohtu hinnangul ei tõenda ettevõtte üleminekut iseenesest asjaolu, et 08.09.2011.a arestis kohtutäitur Aivar Paulsoni majapidamises olnud teravilja, kuid kostja 2 taotles kohtutäiturilt 4 vara arestist vabastamist väites, et arestitud vili kuulub temale. Kohtutäituri 21.09.2011.a otsusega vabastati vili aresti alt. Samas näitab nimetatu Aivar Paulsoni ja kostja 2 majandustegevuse omavahelist seotust. Seonduvalt

§-s 181 sätestatuga selgitas kohus, et vaidluse all ei ole mitte ettevõtte üleminek Aivar Paulsoni pankrotimenetluses, vaid enne seda. Kostja 2 kasutusse antud vara hilisem võõrandamine pankrotimenetluses ei oma seega tähendust. Hageja ei ole nõuet esitanud Aivar Paulsoni pankrotimenetluses, vaid kostja 2 kui Aivar Paulsoni solidaarvõlgniku vastu. Asjaolu, et Aivar Paulson jätkas majandustegevust kuni pankroti väljakuulutamiseni, ei välista ettevõtte tuuma üleminekut kostjale

2. Maakohus nõustus hagejaga, et Aivar Paulsonile kuulunud seadmete kasutusõiguse üleminek AS-le Baltic Agro kinnitab, et kostja 2 omandas Aivar Paulsoni ettevõtte. Aivar Paulsoni ja ASi Baltic Agro vahel sõlmiti kompromissileping, mille punkt 1.1.2 kohaselt müüs Aivar Paulson AS-le Baltic Agro masinaid ja seadmeid müügihinnaga 588 000 krooni. Käenduslepingu (I kd, tl 41) punkti 2.1 alapunktist b nähtub, et AS Baltic Agro ja kostja 2 sõlmisid 20.12.2010.a seadmete üürilepingu ja sellest üürilepingust tulenevad kohustused olid tagatud Aivar Paulsoni käendusega. Maakohus luges hageja esitatuga tõendatuks, et kostja 2 jätkas FIE Aivar Paulsoni majandustegevust ning võttis üle FIE Aivar Paulsoni põllumajandusettevõtte.

§ 183lg 1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt 2 FIE Aivar Paulsoni võlgnevust.

Ettevõtte üleminekuks peab vara minema üle kogumis, kuid mitte tingimata korraga ja ühe tehinguga. Tulenevalt

§ 180

lg-st 2 ja

§ 182

lg-test 1 ja 2 läheb ettevõtte ülemineku korral omandajale üle ettevõte kui tervik. Kostja 2 jätkas samade põllumaade harimist ning tema kasutuses olid samad põllutöömasinad. Talle läksid üle Aivar Paulsoni täiendava otsetoetuse toetusõigused ning kostja 2 võttis üle Aivar Paulsoni kohustused seoses keskkonnasõbraliku majandamisega. Kostjad ei ole sisuliselt vastu vaielnud sellele, et Aivar Paulson võõrandas oma ettevõttes kasutusel olnud seadmed AS-ile Baltic Agro ning viimane omakorda andis need üheaegselt kostja 2 äriregistrisse kandmisega üürilepingu alusel kostja 2 kasutusse. Maakohus jättis TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 esimese lause alusel ning hagi rahuldamist arvestades hageja menetluskuludest 1/3 kostja 1 kanda ja 2/3 Metevel OÜ (pankrotis) kanda. Kostjate menetluskulud jättis maakohus nende endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 10. Nauvitsman OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.03.2015.a otsuse tsiviilasjas nr 2-14-54004 täies ulatuses tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud

§ 180

lg 1 ning

§ 183lg 1.

Ettevõtte üleminek saab toimuda juhul, kui üle antakse ettevõtte majandamisega seotud ja selle majandamist teenivad asjad, õigused ja kohustused. Maakohus on oma otsuses kohustuste ülevõtmise jätnud tuvastamata; 2) ei saa põllumajanduses tegutsev isik või ühing vabalt otsustada kus ja millist maad ta kasutab. Metevel OÜ sai rendile võtta vaid neid maid, millel ei olnud rentnikku. Kuna Aivar Paulson FIE lõpetas oma kasutatavatel maadel rendilepingud, siis oli Metevel OÜ-l võimalus neid põllumaid ise kasutama hakata. Seega ei saa samade põllumaade kasutamist Aivar Paulson FIE ja Metevel OÜ poolt pidada ettevõtte ülemineku eelduseks; 5 3) on Metevel OÜ juriidiline asukoht üheaegselt nii Metevel OÜ juhatuse liikme Meeli Paulsoni kui Aivar Paulsoni elukohaks, mistõttu ei saa äriühingu asukoha põhjal teha järeldusi ettevõtte ülemineku kohta; 4) ei nõustu apellant maakohtu seisukohaga, nagu kinnitaks Baltic Agro OÜ-le kuuluvate seadmete kasutusõiguse üleminek Metevel OÜ-le Aivar Paulson FIE ettevõtte omandamist. Aivar Paulson FIE müüs kompromissilepinguga Baltic Agro OÜ-le osa oma põllutöömasinatest. 20.12.2010.a sõlmisid Metevel OÜ ja Baltic Agro OÜ seadmete rendilepingu. Ettevõtte üleminekust saab olla juttu, kui asjad, õigused ja kohustused annab omandajale üle üleandev ettevõte. Antud juhul ei andnud põllutöömasinaid Metevel OÜ kasutusse (rendile) mitte Aivar Paulson FIE vaid kolmas isik, Baltic Agro OÜ. Maakohus ei ole põhjendanud sellise seoseni jõudmist; 5) laskis apellant maakohtu menetluses majanduseksperdil analüüsida Aivar Paulson FIE ja Metevel OÜ põhivara kattumist. Analüüsi tulemusel koostatud tabelist nähtub, et Metevel OÜ põhivara hulgas on ainult üks Aivar Paulson FIE-le kuulunud seade (teravilja otsekülvik Kongskilde). Maakohus ei ole nimetatud tõendi osas seisukohta võtnud ning on jätnud selle sisulise tähelepanuta; 6) on maakohus tuvastanud ettevõtte ülemineku kergekäeliselt ja sisuliselt on kohtu otsustuse aluseks teadmine, et Metevel OÜ-le on läinud üle naabruskonna maade, mida varem haris FIE Aivar Paulson, kasutusõigus. Maakohus ei ole tuvastanud, et OÜ Metevel oleks võtnud üle FIE Aivar Paulsoni töötajaid, et FIE Aivar Paulsoni ja OÜ Metevel omanikud ja juhtorganid oleksid samad. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, et FIE Aivar Paulson oleks võõrandanud OÜ-le Metevel ettevõtte majandamisega seotud asju (kinnistuid, olulist põllumajandustehnikat, vilja vmt), soodsaid lepingud või kokkuleppeid või et OÜ Metevel omaks samasid kliente ja tarnijaid; 7) ei ole maakohus tuvastanud, et FIE Aivar Paulson oleks varjatult jätkanud põllumajandustegevust läbi Metevel OÜ. Maakohus on saanud veenduda, et OÜ Metevel kaudu on tegutsenud Meeli Paulson, kes on asunud kasutama oma pankrotistunud venna FIE Aivar Paulsoni varem kasutuses olnud maid, kuid see ei tähenda ettevõtte üleminekut. 12. OÜ Metevel (pankrotis) pankrotihaldur Olev Kuklase esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 26.03.2015.a otsuse tsiviilasjas nr 2-14-54004 tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta AS Oilseeds Trade hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta AS Oilseeds Trade kanda. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) on maakohus ebaõigesti kohaldanud kohaldanud

§ 180

lg-t 1 ja § 183 lg-t 1 ning tuvastanud ebaõigesti ettevõtte ülemineku; 2) on teatud olukorras võlgniku või kolmanda isiku poolt ettevõtte üleminekud enne pankrotimenetlust võimalikud, kuid antud menetluses esitatud tõendid ei võimaldanud seda enne nõuete kaitsmise koosolekut halduril tõsikindlalt järeldada ja seda on sisuliselt aktsepteerinud ka maakohus. Ka nõude tunnustamise vaidluses toimunud hagimenetluses kogutud tõenditega ei ole võimalik jõuda järeldusele nagu selleni on jõudnud maakohus oma otsuses; 3) ei nõustu apellant, et ettevõtte ülemineku eelduseks on üksnes ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminek, sest asjad ja õigused moodustavad ainult osa ettevõttest kui tervikust. Ettevõtte ülemineku eelduseks saab olla ettevõtte kui terviku varakogumi üleminek ettevõtte omandajale, st nii õiguste kui ka kohustuste üleminek. Käsitlemata on jäetud kohustuste kogum, mis pidanuks samuti üle minema; 6 4) on maakohus jätnud hindamata tsiviilasjas nr 2-11-52880 tehtud Tartu Maakohtu 14.12.2012.a kohtumääruses Aivar Paulsoni (pankrotis) jaotusettepaneku kinnitamise kohta sisalduva tõendusteabe ettevõtte ülemineku tuvastamise seisukohalt. Maakohus ei ole kõiki tõendeid kogumis hinnates tuvastanud ega kohtuotsuse põhjendustes välja toonud ettevõtte kui terviku varakogumi üleminekut; 5) on maakohus viidanud Meeli Paulsoni kohtuistungil antud suulistele selgitustele, mis ei ole käsitletavad tõendina TsMS § 229 tähenduses ning järelikult ei saanud maakohus tugineda selgitusele kui tõendile (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-91-06 ja nr 3-2-1-105-08). Meeli Paulson on andnud 15.01.2015.a kohtule vande all seletusi, kuid seda 20.12.2010.a üürilepingu tema käes oleku või puudumise kohta. Maakohus on seega rikkunud TsMS § 232 ja § 442 lg-s 8 sätestatut; 6) juhul kui Metevel OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Meeli Paulsoni poolt kohtuistungil antud selgitustele saab kohtulahendi tegemisel tugineda kui tõenditele, on maakohus vaatamata sellele rikkunud TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Sel juhul tuleks arvestada Meeli Paulsoni selgitusi tervikuna, mh 13.10.2014.a kohtuistungil antud selgitusest selle kohta, et /--/ Metevel OÜ ei ole üle võtnud Aivar Paulsoni käest ühtki asja /--/. Kui Meeli Paulsoni selgitused oleksid käsitletavad tõendina, ei tõenda Meeli Paulsoni väide /--/ Siis ma tegin maad Metevel OÜ peale ümber, muidu oleks PRIA toetused kaduma läinud /--/ apellandi hinnangul ettevõte üleminekut. Ettevõtja avaldus saada riiklikku toetust on võimalik õigus, mille saamine või mittesaamine ettevõtte ülemineku osas rolli ei saaks omada, sest toetuse maksmine on riigi õigus aga mitte kohustus. Ei ole ka tuvastatud, et toetuse maksmine OÜle Metevel oleks olnud alusetu; 7) ei nähtu maakohtu põhjendustest (otsuse p 10), kuidas on maakohus jõudnud järeldusele, et ettevõtte juriidilisest aadressist ja ettevõtte juhatuse liikme elukoha aadressist, mis on samaaegselt ka Aivar Paulsoni elukoha aadressiks, saab järeldada OÜ Metevel soovi jätkata edaspidi sama majandustegevust. OÜ Metevel (pankrotis) juhatuse liikmeks on Meeli Paulson. TsÜS § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht; 8) on ekslik ja vastuoluline maakohtu otsuse punktis 14 esitatud põhjendus vilja ladustamisest tuleneva seotuse kohta Aivar Paulsoni ja OÜ Metevel majandustegevuses. Maakohtu põhjendustest ei ole jälgitav kuidas on väidetav „seotus“ seotud ettevõtte üleminekuga; 9) on ebaõige maakohtu otsuse p 14 teises lõigus esitatud järeldus, nagu oleks pankrotihaldur selgelt ja üheselt arusaadavalt väitnud, et ta ei ole vastu, et hageja nõue tunnustatakse. Pankrotihaldur ei ole 13.10.2014.a toimunud kohtuistungil selgelt ja üheselt arusaadavalt viidanud, et ta ei ole vastu hageja nõude tunnustamisele, ega ole ka hagi õigeks võtnud. Pankrotihalduril puudus endal pädevus võtta seisukoht ettevõtte ülemineku osas. Ettevõte üleminekuga mittenõustumine nähtub ka istungiprotokolli lk-lt

1. Pankrotihaldur kostjana oli nõus hageja nõude tunnustamisega pankrotimenetluses vaid reservatsiooniga, kui temale esitatakse ettevõtte ülemineku osas vastavad tõendid või alusdokument; 10) oli pankrotihaldur nõuete kaitsmisel sunnitud lähtuma põhimõttest, et kui võlausaldaja nõue on tõendatud, siis haldur vastuväiteid ei esita. Maakohtu menetluses on tuvastamist leidnud, et võlausaldaja poolt pankrotimenetluses esitatud eesõigusnõue ei olnud nõuete kaitsmise ajaks piisavalt tõendatud ja hageja esitas alles hagimenetluses uusi tõendeid ja kohtumenetluses selgus hulgaliselt uusi asjaolusid. Apellant peab vaieldavaks, kas nende uute, kohtumenetluses kogutud tõendite põhjal on võimalik jõuda maakohtuga samadele järeldustele; 7 11) ei ole maakohus sisuliselt põhjendanud, kuidas kinnitab seadmete kasutusõiguse üleminek ehk 20.12.2010.a seadmete üürileping ettevõtte omandamist. Apellandi hinnangul ei kinnita asjaolu, et AS Baltic Agro on kuu aega pärast kompromisslepingu sõlmimist otsustanud üürida OÜ-le Metevel tehnikat, mis on saadud Aivar Paulsonilt võlgnevuse katteks, ettevõtte üleminekut Metevel OÜ-le. Tegemist on OÜ Metevel ja AS Baltic Agro vahelise tehinguga ja maakohus oleks pidanud sisuliselt põhjendama seadmete kasutusõiguse ülemineku ehk 20.12.2010.a seadmete üürilepingu ja ettevõtte omandamise seost; 12) ei ole maakohus tuvastanud väidetavat ettevõtte ülemineku hetke. Ettevõtte ülemineku hetkest sõltub väidetavalt üle läinud vara kogum ehk ettevõtte ülemineku hetkel selle tegevusega seonduvad õigused ja kohustused, mis pidanuks tervikuna väidetavale ettevõtte omandajale üle minema; 13) on maakohus jätnud menetluskulud 2/3 ulatuses OÜ Metevel (pankrotis) kanda, mis kuuluksid tasumisele pankrotivarast. Pankrotihaldur taotleb menetluskuludest 2/3 või 1/3 (n-ö pankrotihalduri osa) hageja enda kanda jätmist. Pankrotihalduril esines alus AS Oilseeds Trade nõudele ja selle rahuldamisjärgule vastu vaielda (PankrS § 103 lg 2). Põhjendamatu on jätta pankrotihalduri kohustuste täitmisega seonduvad menetluskulud pankrotihalduri valitsetava pankrotivara kanda olukorras, kus võlausaldaja on esialgselt esitanud ühe sisuga nõude, seda hiljem muutnud ning alles nõude tunnustamise kohtuvaidluse käigus täiendanud ja selgitanud täiendavaid asjaolusid, millele on kohus oma otsuses tuginenud. Oma nõude muutmisega on AS Oilseeds Trade sisuliselt tunnistanud pankrotihalduri vastuväite põhjendatust.
2. OÜ Metevel (pankrotis) pankrotihaldur peab Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebust õigeks, palub see rahuldada ning jätta menetluskulud AS Oilseeds Trade kanda.
3. AS Oilseeds Trade palub jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tartu Maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud jätta apellantide kanda. 14.
4. Vastuväited pankrotihaldur Olev Kuklase apellatsioonkaebusele: 1) Maakohus on põhjendatult tuvastanud A. Paulsoni ettevõttesse kuulunud asjade ja õiguste ülemineku kostjale OÜ Metevel ning teinud õige ja põhjendatud järelduse, et nende asjade ja õiguste üleminekuga võttis kostja OÜ Metevel üle A. Paulsoni ettevõtte. Maakohus on õigesti rakendanud

§ 182lg 2 ning leidnud, et kostja OÜ Metevel vastutab hageja ees A.

Paulsoni ettevõttega seotud kohustuste täitmise eest. 2) Apellatsioonkaebusest ei selgu, mida oleks maakohus Tartu Maakohtu 14.12.2012.a. kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-11-52880 kui tõendist tulenevalt järeldama pidanud. Fakt, et vastustaja esitas nõude A. Paulsoni pankrotimenetluses ning see nõue oli ka pankrotimenetluses tunnustatud, ei mõjuta vastustaja kui võlausaldaja õigusi OÜ Metevel pankrotimenetluses. 3) Vastustaja ei nõustu apellandi väitega TsMS § 229, § 232 ja § 442 lg 8 rikkumise kohta. Maakohtu otsuse punktis 10 on märgitud, et "Meeli Paulsoni väide tõendab kostja 2 soovi ...". Samas nähtub otsuse punktis 10 toodud kohtu analüüsist tervikuna, et maakohus järeldas OÜ Metevel soovi jätkata A. Paulsoni ettevõtte majandustegevust asjas kogutud ja kohtu põhjendustes viidatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes ning Meeli Paulsoni poolt kohtuistungil esitatud väide üksnes kinnitas seda järeldust. Võimalik menetlusnormi rikkumine (mitte vande all antud poole seletuse käsitlemine tõendina) ei toonud kaasa ebaõiget kohtuotsust. 4) Põhjendamatu on apellandi väide nagu oleks maakohus pidanud otsuse tegemisel arvestama Meeli Paulsoni väitega, et "Metevel OÜ ei ole üle võtnud Aivar Paulsoni käest ühtki 8 asja"/…/. OÜ Metevel seadusliku esindaja väide on väär, sest maakohtus kogutud ja uuritud tõendid kinnitavad vastupidist (otsuse p 17). Loetletud asjaolude tuvastamise õigsust ei ole apellant vaidlustanud. Vastustaja peab asjakohatuiks apellatsioonkaebuse punktides 1.9, 1.11 ja 1.13 esitatud väiteid. 5) Vastustajale jääb arusaamatuks apellatsioonkaebuse punktis 1.12 esitatud väidete ja argumentatsiooni asjakohasus käesolevas tsiviilasjas tehtud maakohtu otsuse vaidlustamise kontekstis. 6) Ettevõtte ülemineku toimumise aeg ei olnud eraldi vaidluse all ning seega ei pidanud maakohus seda tuvastama. Ettevõtte ülemineku toimumise aeg leidis aset pärast seda, kui hagejal oli tekkinud nõue. Ettevõttu ülemineku toimumise aja täpsem määratlemine ei oma mõju, kuidas lahendada hagi esemeks olev nõue. Tegemist ei ole asjaoluga, mis tooks kaasa kohtuotsuse muutmise või tühistamise. 7) Vastustaja ei nõustu apellandi argumentidega menetluskulude jaotamise osas. Kohtumenetluses ei esitanud hageja ühtegi põhimõtteliselt uut argumenti oma nõude olemasolu ja aluse toetamiseks võrreldes nende argumentidega, mida hageja esitas pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses. Apellandi viide PankrS § 103 lg 2 teisele lausele ei ole asjakohane. Kui pankrotihaldur leidnuks, et nõudeavalduses näidatud nõude rahuldamisjärk on ebaõige, võinuks ta nõudele vastuvaidlemisel ka piirduda vastuväitega rahuldamisjärgu osas. Apellandi poolt viidatud TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei ole alust, sest OÜ-lt Metevel (pankrotis) 2/3 hageja menetluskulude väljamõistmine ei ole tema suhtes ebaõiglane ega ka ebamõistlik (vt näiteks Riigikohtu otsused nr 3-2-1-2-15, 3-2-1-64-14). 14.2. Vastuväited Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebusele: 1) Vastustaja ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 180lg 1 ja § 183 lg 1.

Apellatsioonkaebusest ei nähtu, milles seisnes viidatud materiaalõiguse normide ebaõige kohaldamine ning kuidas see mõjutas asja otsustamist. 2) Alusetu ja väär on väide, et maakohus jättis tuvastamata kohustuste ülevõtmise. 3) Asjakohatu on argumentatsioon maade kasutamise põhjuste kohta. Ettevõtte ülemineku korral ei ole oluline, millisel põhjusel ettevõtte omandaja ettevõtte koosseisu kuulunud asjad ja õigused omandab, oluline on vaid selliste asjade ja õiguste ülemineku fakt. Mitte ükski apellatsioonkaebuse väljendatud seisukoht ei anna alust järeldada, et maakohus oleks asjaolusid ebaõigesti tuvastanud või õigusnormi ebaõigesti kohaldanud. 4) Asjakohatu on väide, et ettevõtte koosseisu kuulunud seadmeid ei antud OÜ-le Metevel üle vahetult A. Paulsoni poolt vaid seadmete kasutusse andmine toimus läbi kolmanda isiku.

§ 182

lg 2 käsitleb asjade ja õiguste üleminekut ning seaduse teksti ega mõttega ei ole vastuolu, kui üleminekuks loetakse asjade ja õiguste "liikumist" üleandjalt vastuvõtjale läbi ühe või mitme kolmanda isiku. Sellest tulenevalt ei oma fakt, et OÜ Metevel sai seadmed kasutusse mitte Aivar Paulsonilt vaid kolmandalt isikult, asja lahendamisel tähtsust. 5) Ei eksisteeri apellatsioonkaebuses viidatud majanduseksperdi analüüsi. Tegemist on Nauvitsman OÜ lepingulise esindaja väitega, mis sisaldub 31.10.2014.a. kohtule esitatud avalduses ning mis ei ole tõend. Maakohus on kostja väidet otsuses käsitlenud (otsuse p 15) ning asunud asjas kogutud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes seisukohale, et A. Paulsoni ettevõttes kasutusel olnud seadmed on läinud Metevel OÜ kasutusse. Maakohus on põhjendanud oma otsuses mittenõustumist kostja väitega. 9 6) Maakohus on tuvastanud A. Paulsoni ettevõtte ülemineku OÜ-le Metevel otsuse punktis

1. Loetletud asjaolude - samade maade harimise jätkamine, samade põllutöömasinate kasutamise jätkamine, toetusõiguste üleminek, keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustuse üleminek - tuvastamise õigsust ei ole apellant vaidlustanud. 7) Kostja OÜ Metevel on omandanud A. Paulsoni ettevõtte. Vastustaja tugineb apellatsioonimenetluses kõigile maakohtus kogutud ja uuritud tõenditele ning vastustaja poolt varasemas menetluses esitatud põhistustele.
2. OÜ Metevel (pankrotis) esindaja juhatuse liige Meeli Paulson on apellatsioonid kätte saanud (pankrotihalduri O. Kuklase apellatsioonkaebuse 28.04.2015.a ja Nauvitsman OÜ apellatsioonkaebuse 29.04.2015), kuid ei ole ringkonnakohtul oma seisukohti esitanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel apellatsioonkaebused rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse õiguslike põhjendustega ning maakohtu hinnanguga tõenditele ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
4. Käesolevas asjas on mõlemad apellatsioonkaebused rajatud põhiosas väidetele, mille kohaselt ei ole asjas tõendatud ega kinnitust leidnud FIE Aivar Paulson ettevõtte üleminek Metevel OÜ-le (pankrotis). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on ettevõtte üleminek tervikuna tõendatud (maakohtu otsuse p 17). Maakohus on õigesti kohaldanud

§ 180lg-t 1 ja § 183 lg-t 1, ning apellantide vastupidised väited ei ole põhjendatud.

Õige ei ole apellatsioonkaebuses väidetu, nagu oleks maakohus jätnud tuvastamata ettevõttega seotud kohustuste ülevõtmise.

§ 182

lg 1 kohaselt antakse ettevõttesse kuuluvad asjad omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. See tähendab asjade ja õiguste käsutamist TsÜS § 6 lg 3 mõttes. Seevastu lähevad

§ 182

lg 2 järgi ettevõttega seotud kohustused omandajale üle automaatselt koos asjade ja õiguste üleminekuga ning kohustuste üleandmine ei eelda seega eraldi tahteavalduste tegemist. Sellest lähtudes ei ole ringkonnakohtu arvates tarvidust ka kohustuste üleminekut eraldi kindlaks teha, kui ettevõtte tuumiku moodustanud asjade ja õiguste üleminek on juba kinnitust leidnud. 18. Asjas on kinnitust leidnud ning ka kostjad ise on tuginenud asjaolule, et Metevel OÜ võttis Aivar Paulsonilt üles keskkonnasõbraliku majandamisega seotud kohustuse. Ringkonnakohtu arvates ei eelda ettevõtte ülemineku tuvastamine

§ 180

tähenduses seda, et omandajale tuleks lugeda üle läinuks kõik võlgniku varasemad ja juba sissenõutavaks muutunud kohustused.

§ 183

lg 1 kohaselt jäävad ettevõtte ülemineku korral solidaarselt vastutavaks nii ettevõtte üleandja kui omandaja. Käesoleval juhul on tsiviilasjas nr 2-11-52880 läbi viidud FIE Aivar Paulsoni pankrotimenetlus, mille raames on tunnustatud üheksa võlausaldaja nõudeid. Ettevõtte üleminek Metevel OÜ-le ei saa sõltuda sellest, kas FIE Aivar Paulsoni pankrotimenetluses tunnustatud nõuded tuleks lugeda üle läinuks nüüdseks samuti pankrotistunud Metevel OÜ-le. Eeltoodust lähtudes on asjakohatu apellandi etteheide, nagu oleks maakohus jätnud põhjendamatult arvestamata Tartu Maakohtu 14.12.2012.a 10 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-11-52880 sisalduva teabe, millest saab järeldada, et kohustused on endiselt jäänud Aivar Paulsonile. Ettevõtte üleandmine ei saa välistada üleandja suhtes pankrotimenetluse läbiviimist ega tema pankrotimenetluses nõuete tunnustamist või rahuldamist. FIE Aivar Paulsoni pankrotimenetluse tulemusena on hageja, s.o AS Oilseeds Trade, nõue rahuldatud osaliselt (jaotis 6 812,62 eurot).

1. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et ettevõtte üleminekule viitab muuhulgas asjaolu, et OÜ Metevel asus kasutama eelnevalt FIE Aivar Paulsoni kasutuses olnud põllumaid. Kohus on tuvastanud, et OÜ Metevel kasutuses olnud põllumaast oli 92,6 % varem FIE Aivar Paulsoni kasutuses. Maakohus on nimetatud asjaolu koostoimes muude asjas esitatud tõendite ja väidetega hinnates põhjendatult leidnud, et nimetatu kinnitab OÜ Metevel soovi jätkata FIE Aivar Paulsoni majandustegevust. Eeltoodut ei lükka ümber apellatsioonkaebuses väidetu, mille kohaselt sai OÜ-l Metevel kasutusele võtta vaid niisugust põllumaad, mis ei olnud juba kellegi teise kasutuses.
2. Põhjendatud ei ole apellandi etteheide, mille kohaselt on maakohus rajanud otsuse OÜ Metevel (pankrotis) juhatuse liikme Meeli Paulsoni kohtuistungil antud suulistele seletustele, mis ei ole tsiviilkohtumenetluses käsitletavad tõenditena. Tsiviilkohtumenetluses tuleb kohtul arvestada lisaks tõenditele ka menetlusosaliste seletustega (TsMS § 399 p 4, § 400), kaaludes esitatud seletuste ja tõendite omavahelist kooskõla ning andes seletustes esitatud asjaoludele õigusliku hinnangu. Maakohus on arvestanud Meeli Paulsoni seletusi koostoimes asjas esitatud tõenditega ega ole omistanud neile asjas iseseisvat tõendusväärtust. Seletus, mille kohaselt juhatuse liige tegi „maad Metevel OÜ peale ümber, muidu oleks PRIA toetused kaduma läinud“, üksnes kinnitas kohtu poolt asjas kogutud tõendite alusel tehtud järeldusi. Eeltoodust lähtudes ei ole ringkonnakohtu arvates asjakohane apellandi seisukoht, et tõendina tuleks arvestada Metevel OÜ (pankrotis) juhatuse liikme Meeli Paulsoni poolt kohtuistungil esitatud väiteid, mille kohaselt ei ole Metevel OÜ võtnud Aivar Paulsoni käest vastu ühtki asja. Nimetatud väide ei ole kooskõlas ülejäänud asja materjalidega ega maakohtu poolt nende pinnal tehtud järeldustega.
3. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu menetlusnormi rikkumist maakohtu otsuse p-s 10 märgitust, mille kohaselt võib sama majandustegevuse jätkamise soovile viidata asjaolu, et nii Metevel OÜ juriidiliseks aadressiks kui ka juhatuse liikme Meeli Paulsoni ja teisalt Aivar Paulsoni elukohaks on üks ja sama asukoht (XXXXXXXX). Maakohtu seisukoha kujunemine on jälgitav, kuna isikud on omavahel lähedalt seotud (Meeli Paulson ja Aivar Paulson on XXX). Lähisugulaste puhul saab pidada usutavaks ja sageli ka ootuspäraseks ühiste huvide olemasolu ning vastastikuse toetamise või vastutuleku soovi. Samas puudub vajadus osutada maakohtu sellekohasele järeldusele eraldi tähelepanu, kuna tegemist on vaid ühega hulgast asjaoludest, mida kohus on analüüsinud kogumis teiste asjaolude ja tõenditega. Põhjendatud on ka maakohtu otsuse punktis 14 märgitu, mille kohaselt viitas Aivar Paulsoni ja OÜ Metevel majandustegevuse vahelisele seotusele mh asjaolu, et OÜ Metevel ladustas oma majandustegevuses kasutatavat teravilja Aivar Paulsonile kuuluval kinnistul.
4. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja põhjendustega ka selles, et Aivar Paulsoni majandustegevuse (ettevõtte) üleminekut Metevel OÜ-le kinnitab masinate ja seadmete kasutusõiguse üleminek (maakohtu otsuse p 15). Õige ei ole apellatsioonkaebuses väidetu, justkui saaks ettevõtte ülemineku tuvastada üksnes juhul, kui asjad või õigused on antud omandajale üle vahetult üleandja poolt ning nagu oleks ettevõtte üleminek välistatud juhul, kui majandustegevuses kasutatav vara on vaheetapina antud üle kolmandale isikule, kes on selle omakorda andnud ettevõtte omandaja kasutusse. Niisugune käsitlus ei vasta

§-de 180 ja 182 mõttele. Maakohus on põhjendanud ka seoseid masinate ning seadmete kolmandale isikule (AS-le Baltic Agro) üleandmise, seadmete Metevel OÜ-le üürile andmise ja Aivar Paulsoni 11 poolt üürilepingu täitmise tagatisena antud käenduse vahel ning ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Puudub alus heita maakohtule ette tõendiga (analüüs FIE Aivar Paulson ja Metevel OÜ põhivara kattuvuse kohta) arvestamata jätmist. Kõnealune võrdlus on kohtule esitatud kostja 31.10.2014.a menetlusdokumendis tabeli kujul, kusjuures küll väidetavalt on analüüsi koostanud kostja tellitud majandusekspert, kuid esitatud ei ole ei eksperdi nime ega kinnitust, et tegemist oleks tõepoolest asja tundva isiku seisukohtadega. Seega on tegemist apellandi lepingulise esindaja väidetega, mis ei ole tsiviilkohtumenetluses käsitatavad tõendina. Maakohus ei ole jätnud nimetatud tabelit tähelepanuta, kuid on hinnanud selles sisalduvaid väiteid asjas esitatud muude tõendite valguses.

1. Ringkonnakohus ei nõustu ka etteheidetega, nagu oleks maakohus tuvastanud ettevõtte ülemineku kergekäeliselt ja tõendeid sisuliselt analüüsimata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust asuda seisukohale, et maakohus oleks asjaolusid ebaõigesti tuvastanud või kohaldanud ebaõigesti õigusnorme. Kohus ei ole seejuures piirdunud üksnes selle tuvastamisega, et Metevel OÜ asus kasutama naabruskonnas asuvaid põllumaid, mille harimisega varem tegeles FIE Aivar Paulson. TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse kõiki põhjendusi. Asjakohased ei ole väited, nagu oleks FIE Aivar Paulson ja OÜ Metevel puhul pidanud tuvastama juhtorganite, omanikeringi jm tunnuste kattuvuse. Ettevõtte ülemineku kindlakstegemisel tuleb arvestada ka ettevõtjana tegutsemise vormide erisusi ning kuna füüsilisel isikul ei saa olla „omanikeringi“ ega juhtorganeid, siis ei ole võimalik hinnata ka nende kattuvust.
2. Kohtul ei tulnud tuvastada asjaolu, nagu oleks FIE Aivar Paulson jätkanud varjatult põllumajandustegevust läbi Metevel OÜ, kuna see asjaolu ei ole ettevõtte ülemineku tuvastamise puhul kohustuslikuks eelduseks. Kohus on kõiki asja materjale kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et FIE Aivar Paulson ettevõte on üle läinud OÜ-le Metevel. Põhjendamatu on etteheide maakohtu poolt ettevõtte ülemineku täpse ajahetke tuvastamata jätmise kohta. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud ettevõtte ülemineku toimumise aeg eraldi vaidluse all. Samuti ei oma ettevõtte ülemineku täpne aeg asja lahendamisel sisulist tähtsust. Kohus on ettevõtte ülemineku hetke küsimusega seonduvat käsitlenud otsuse punktis 16, märkides muu hulgas, et ettevõtte üleminek ei pea tingimata toimuma korraga ja ühe tehinguga.
3. Maakohtu poolt ettevõtte ülemineku tuvastamist hagimenetluses ei välista asjaolu, et pankrotihaldur ei pidanud nõudeavaldusele lisatud selgituste ja tõendite põhjal ettevõtte üleminekut piisava kindlusega tõendatuks. Pankrotimenetluse enda sisuks ega eesmärgiks ei saagi olla vaidlusalustele õigussuhetele lõpliku hinnangu andmine, vaid PankrS § 106 kohaselt tulebki vaidluse korral pöörduda nõude tunnustamise vaidlusega kohtusse. Seejuures võivad menetlusosalised esitada vaidlusaluste õigussuhete tõendamiseks kohtule ka muid tõendeid peale nende, mis esitati koos nõudeavaldusega pankrotimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et ettevõtte ülemineku tuvastamine on oma olemuselt niisugune asjaolu, mille tõendamine pankrotimenetluses nõuete kaitsmise raames võib olla raskendatud, kui puuduvad otsesed dokumentaalsed vm tõendid (nt kirjalikud lepingud majandustegevusega seotud esemete ja õiguste vahetu üleandmise kohta jne). Ka käesoleval juhul on kohtul tulnud hinnata mh kaudset tahet ning õiguste üleandmist kolmandate isikute vahendusel. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et juba pankrotihaldurile esitatud nõudeavalduses kirjeldas hageja (AS Oilseeds Trade) piisava täpsusega nõude kujunemise asjaolusid, sh seda, et nõuded tulenesid algselt võlausaldaja õigussuhtest Aivar Paulsoniga, kuid kohustused on

§ 182lg 2 alusel üle läinud Metevel OÜ-le.

Võlausaldaja tõi 12 nõudeavalduses esile ka kõik põhilised asjaolud, mis võimaldavad järeldada ettevõtte ülemineku toimumist.

1. Eeltoodut arvestades on maakohus jaotanud asjas menetluskulud õigesti, jättes menetluskuludest 1/3 Nauvitsman OÜ kanda ja 2/3 Metevel OÜ (pankrotis) kanda. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud apellandi taotlus jätta menetluskuludest 1/3 või 2/3 ehk n-ö pankrotihalduri osa hageja enda kanda ainuüksi seetõttu, et pankrotihalduril puudus ettevõtte ülemineku osas veendumus. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellantide kanda. Ringkonnakohus jätab vastustaja poolt kantud menetluskulud 50 % ulatuses Nauvitsman OÜ kanda ja 50 % ulatuses Metevel OÜ (pankrotis) kanda. Apellantide poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad apellantide endi kanda.
2. Vastustaja poolt 19.02.2016.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on vastustaja AS Oilseeds Trade kandnud apellatsioonimenetluses õigusabikulusid summas 651,72 eurot (õigusabi osutamise maht 6 tundi, tunnitasu 108,62 eurot). Menetluskulude nimekirja kohaselt ei sisalda summa käibemaksu. Apellandid ei ole esitanud vastustaja menetluskulude suurusele vastuväiteid. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja poolt kantud menetluskulude suurus on tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud ning vastustaja taotlus menetluskulude apellantidelt väljamõistmiseks kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Kummalgi apellandil tuleb seega vastustajale hüvitada 325,82 eurot (summa ei sisalda käibemaksu). Üllar Roostoja Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 13