Obsah (9)

§ 178§ 428§ 162§ 659§ 168§ 436§ 174§ 175§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 01. veebruar 2016. a Tartu Tsiviilasja number 2-12-8320 Tsiviilasi

§ 178lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata.

1. Lugeda Taru Maakohtu
2. novembri 2015 määruse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 5.
3. Võtta vastu S.S. hagist loobumine Lõuna-Eesti Eramtesa OÜ (kostja II) suhtes. 5.
4. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-12-8320 menetlus S.S. hagis Lõuna-Eesti Erametsa OÜ vastu kahju hüvitamiseks. 5.
5. Jätta Lõuna-Eesti Erametsa OÜ menetluskulud S.S. kanda. 5.
6. Rahuldada Lõuna-Eesti Erametsa OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 5.
7. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista S.S.lt välja Lõuna-Eesti Erametsa OÜ kasuks menetluskulud maakohtus 700 eurot (ilma käibemaksuta). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine ringkonnakohtus
8. Jätta määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud S.S. kanda.
9. Rahuldada Lõuna-Eesti Erametsa OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
10. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista S.S.lt välja Lõuna-Eesti Erametsa OÜ kasuks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 380 eurot (ilma käibemaksuta).
11. Rahuldada KTR Metsatööd OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
12. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ning mõista S.S.lt välja KTR Metsatööd OÜ kasuks määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud 80 eurot (ilma käibemaksuta). Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
13. Tartu Maakohtu menetluses oli S.S. (hageja) hagi KTR Metsatööd OÜ (kostja I) ja Eesti Eramets OÜ (kostja II) vastu kahju hüvitamiseks. Lõuna-
14. septembril
15. a esitas hageja kohtule taotluse kostja II osas nõudest loobumiseks. Hageja palus jätta kostja II menetluskulud

162 lg 4 alusel kostja II enda kanda. Kostja II menetluskulude väljamõistmine hagejalt on äärmiselt ebaõiglane, hagejale on ebaseadusliku raiega tekitatud kahju ja kohtule ei esitatud koheselt õigeid andmeid raietööde tellija kohta. Menetlusliku segaduse on tekitanud kostja I, kes väitis, et tegelikult on raietöid temalt tellinud kostja II. Kostja II juhatuse liige on ise põhjustanud segaduse, kuna ei ole sõlminud lepingut raietöödeks kirjalikult.

1. Kostja II ei vaielnud nõudest loobumisele vastu, kuid palus jätta enda menetluskulud hageja kanda. Hageja ei ole esitanud põhjendusi, miks oleks kostja II menetluskulude väljamõistmine hagejalt äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine on õiglane ja mõistlik, arvestades asjaolu, et hageja esindajaks on advokaat, kes oleks kliendi huvide võimalikult 2 tõhusa kaitse tagamiseks pidanud hoolikalt ja süvenenult kaaluma, kas kostja II kaasamine menetlusse on põhjendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT
2. Tartu Maakohus võttis
3. novembri
4. a määrusega hagist loobumise kostja II suhtes vastu ning lõpetas tema suhtes menetluse. Maakohus jättis kostja II menetluskulud tema enda kanda. Menetluse lõpetamise aluseks on

§ 428lg 1 p 3 ja § 429 lg 1.

Kostja II menetluskulude tema enda kanda jätmise aluseks on

§ 162lg 4.

Kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine on äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kostja I ei esitanud hagiavaldusele vastuses oma lepingupartneri kohta õigeid andmeid. Kuivõrd kostja I poolt avaldatud andmete alusel taotles hageja kostja II kaasamist, ei ole põhjust asuda seisukohale, et hageja on käitunud kostja II suhtes pahatahtlikult, vaid tegemist oli hageja õiguste ja huvide kaitseks esitatud nõudega. Kuna hageja näol on tegemist füüsilise isikuga, kes on esitanud hagi metsamajandamisega tegelevate juriidiliste isikute vastu, on ilmselt äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta kostja II menetluskulud hageja kanda. Maakohus möönis, et kuna kostja II menetluskulud on tekkinud kostja I tegevuse tõttu, võib kostjal II tekkida kahju hüvitamise nõue kostja I vastu. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Kostja II esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus menetluskulude jaotuse osas, teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta kostja II menetluskulud hageja kanda, määrata kindlaks kostja II menetluskulud ning mõista hagejalt kostja II kasuks välja menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja II palub tunnistada

§ 178

lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks, jätta see kohaldamata ning jätta määruskaebuse esitamisega tekkinud menetluskulud hageja kanda. Määruskaebuse kohaselt: 1) kohaldas maakohus ebaõigesti

§ 162

lg-t 4 ning jättis põhjendamatult

§ 162

lg-e 1 täielikult kohaldamata; 2) oleks hageja esindaja pidanud kostja II menetlusse kaasamist taotledes hoolikalt kaaluma ja hindama, kas selline menetluslik valik on kliendi huvides ning sellest johtuvalt vajalik ja põhjendatud. Hageja esindaja oleks pidanud lisaks kosta I poolt avaldatud andmetele analüüsima ka kostja II kohta äriregistris kajastatud teavet. Selliselt toimides ei oleks hageja esindaja ilmselt taotlenud kostja II kaasamist, mistõttu ei oleks tekkinud ka riski, et kostja II menetluskulud jäävad hageja kanda; 3) on kostja väljaselgitamine hageja kohustus ja risk. Esitades hagi ebaõige kostja vastu, peab hageja võtma enda kanda riski, mis avaldub kostjale tema põhjendamatust menetlusse kaasamisest tekkinud menetluskuludes. Koos määruskaebusega esitas kostja II taotluse

§ 178lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks.

Kostja II hinnangul hõlmab säte nii menetluskulude jaotust kui ka menetluskulude kindlaksmääramist.

§ 178

lg-st 4 tulenev omandiõiguse riive on ebaproportsionaalne ja vastuolus PS §-ga

1. VASTUSTAJA SEISUKOHT
2. Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Hageja jääb kõigi oma seniste seisukohtade juurde.

§ 178lg 4 on kooskõlas põhiseadusega.

Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulud ei ole põhjendatud ega vajalikud kulud. 3 KOSTJA I SEISUKOHT 6. Kostja I leidis, et kostja II määruskaebus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.

§ 162lg 4 asjas kohaldamisele ei kuulu.

Kostja I ühines kostja II taotlusega õigusnormi põhiseadusega vastuolus tunnistamiseks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning maakohtu määrus tuleb

§ 659ja § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada.

Ringkonnakohus saab asjas teha uue määruse, millega muudab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust ning jätab kostja II menetluskulud

§ 168lg 4 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus jätab kostja II taotluse

§ 178lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata.

Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II ei vaidlusta maakohtu määrust hagist loobumise ja menetluse lõpetamise osas ning maakohtu määrus on selles osas jõustunud. 8. Ringkonnakohus jätab kostja I taotluse

§ 178lg 4 põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamiseks läbi vaatamata.

Normi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi asjassepuutuvus (PS § 15 lg 1 teine lause, põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 ja § 14 lg 2 esimene lause). Riigikohtu praktika kohaselt on asjassepuutuvaks norm, mida tuleb kohtuasja lahendamisel kohaldada ja mille põhiseadusvastasuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui selle põhiseaduspärasuse korral (Riigikohtu 2. aprilli 2013. a määrus nr 3-2-1-140-12, p 18). Ringkonnakohus ei nõustu kostja II seisukohaga, et

§ 178lg 4 kohaldub nii menetluskulude jaotuse kui ka kindlaksmääramise korral.

Õigusnormi sõnastusest tuleneb üheselt, et see kohaldub üksnes menetluskulude rahalise kindlaksmääramise vaidlustamisel, mis ei ole käesoleva vaidluse esemeks. Maakohus ei ole antud asjas menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, seega ei ole

§ 178lg 4 käesoleval juhul asjassepuutuvaks normiks.

9. Kostja II palub määruskaebuses jätta enda menetluskulud

§ 162lg 1 alusel hageja kanda.

Ringkonnakohus, kooskõlas

§ 436

lg-ga 7, mille kohaselt ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väitega, leiab, et kostja II menetluskulud tuleb

§ 168

lg 4 alusel jätta hageja kanda.

§ 168

lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi. Vaidlust ei ole, et hageja loobus

1. septembril
2. a oma nõudest kostja II vastu ning palus tsiviilasjas menetlus kostja II suhtes lõpetada. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja II menetluskulude hageja kanda jätmine hageja suhtes äärmiselt ebamõistlik või ebaõiglane. Maakohus on

§ 162lg-t 4 ebaõigesti kohaldanud.

Viidatud normi kohaldamine eeldab erandlike asjaolude olemasolu, mida ringkonnakohtu arvates käesolevas vaidluses ei esine.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti (vt Riigikohtu 26. jaanuari 2011. a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10).

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa konstateeringust, et kolmas isik ehk kostja I oleks pidanud esitama menetluses muid andmeid, ning et hageja on füüsiline isik, kes on esitanud hagi metsamajandamisega tegelevate juriidiliste isikute vastu. 10.

§ 174

lg 3 kohaselt kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Kostja II menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja II 4 menetluskulud maakohtus, mille hüvitamist ta taotleb, lepingulise esindaja kulu 4 375 eurot 84 senti (ilma käibemaksuta).

§ 175

lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul peab menetlusosaline menetluskulusid tekitades käituma ratsionaalselt. Kostja II peamine vastuväide kohtumenetluses oli, et kostja II ei ole tellinud raiete teostamist ning ei ole andnud ka mingeid juhiseid nendel kinnistutel raiete teostamiseks. Nimetatud vastuväite esitas kostja II esmakordselt juba vastuses hagiavaldusele. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja II menetluskulud kostja II vastuväiteid arvestades taotletud ulatuses vajalikud. Üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud peaksid olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks üldjuhul olla hagihind. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind (Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Käesoleva vaidluse keerukust ja mahtu arvestades ning tuginedes menetluskulude põhjendatuse hindamisel nii tsiviilasja hinnale, mis antud juhul on 1 069 eurot, kui ka hagile vastuse koostamiseks vajaliku ajale ning istungiks ettevalmistumise ja sellel osalemise ajale, leiab ringkonnakohus, et kostja II põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtu menetluses on 700 eurot (ilma käibemaksuta). 11. Ringkonnakohus leiab, et

§ 162

lg 1 alusel tuleb määruskaebuse lahendamisega seotud menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja II menetluskulud seoses määruskaebuse lahendamisega on riigilõiv 50 eurot ning lepingulise esindaja kulu 880 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 930 eurot. Kuivõrd

§ 162

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti,

§ 138

lg-te 1 ja 2 järgi on menetluskuluks muuhulgas ka riigilõiv, tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot. Lepingulise esindaja tasu kindlaksmääramisel lähtub ringkonnakohus

§ 175lg-st 1, hinnates kulu põhjendatust ja vajalikkust.

Määruskaebus kordab kostja II suures osas

1. oktoobri
2. a menetlusdokumendis esitatud seisukohti. Samuti on kaebuse koostamisel suurema ajakulu nõudnud põhiseaduslikkuse järelevalve taotluse koostamine. Hageja peab põhjendatud kostja II menetluskuluks 330 eurot, millega ringkonnakohtu hinnangul tuleb eelpool öeldut arvestades ka nõustuda. Seega on põhjendatud ja vajalik kostja II menetluskulu määruskaebuse lahendamise menetluses, mis kuulub hagejalt väljamõistmisele, 330 + 50 = 380 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja I menetluskulud seoses määruskaebuse lahendamisega on lepingulise esindaja tasu 160 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades tsiviilasja asjaolusid ning kostja I määruskaebusele esitatud vastuse sisu ja mahukust, on ringkonnakohtu hinnangul kostja I põhjendatud ja vajalik menetluskulu määruskaebuse lahendamise menetluses 80 eurot (ilma käibemaksuta) (

§ 175lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks 5